2-21-833/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-833

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-833

Tsiviilasi

K.M. hagi E.M. vastu ühisvara jagamiseks

E.M. vastuhagi K.M. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) K.M. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat K.J.

Kostja (vastuhagis hageja) E.M. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja M.A.

Kohtuistungi toimumise aeg

4. oktoober 2021. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.M. hagi E.M. vastu ühisvara jagamiseks osaliselt.

2. Lõpetada K.M. ja E.M. ühisomand ning jagada ühisvara alljärgneval viisil:

2.1. Kinnisasi

registriosa

numbriga

XXX,

aadressiga

XXX,

jätta

K.M.

ainuomandisse.

2.2. Kohustada E.M. andma nõusolek kinnisasja (registriosa numbriga XXX,

aadressiga XXX) omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus selliselt, et

ühisomanikena kustutatakse kinnistusraamatust K.M. ja E.M. ning uue kande

tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse

K.M.

2.3. Asendada kohtuotsusega E.M. tahteavaldused kinnistusraamatu kannete

muutmiseks ning kandeavalduse tegemiseks.

2.4. Laenukohustus AS Swedbank ees laenulepingust nr XXX jätta K.M.

ainukohustuseks.

2.5. Mõista välja K.M. E.M. kasuks hüvitis 2415,62 eurot.

2.6. Määrata, et E.M. on kohustatud kinnisasja registriosa numbriga XXX,

aadressiga XXX, valduse vabastama hiljemalt kahe kuu jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

3. Jätta rahuldamata E.M. vastuhagi K.M. vastu ühisvara jagamiseks.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.M. esitas 19.01.2021 Tartu Maakohtusse hagi E.M. vastu ühisvara jagamiseks ning E.M.

esitas 01.06.2021 Tartu Maakohtusse vastuhagi K.M. vastu ühisvara jagamiseks (K.M. on

edaspidi nimetatud kui hageja ning E.M. on edaspidi nimetatud kui kostja).

2. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid XX.XX.XXXX. Abikaasade ühisvara hulka kuulub

kinnisasi registriosa numbriga XXX, aadressiga XXX. Hagiavalduses oli hageja seisukohal, et

kinnisasja väärtus määramisel on mõistlik võtta aluseks kinnisasja ostuhind, s.o 68 000 eurot.

Hiljem hageja nõustus kostja esitatud hindamisaktiga, mille kohaselt kinnisasja turuväärtus oli

74 000 eurot. Kinnisasja ostuks vajaliku sissemakse summas 20 000 eurot kandis hageja

notari hoiukontole 14.08.2019. 15 000 eurot nimetatud summast kinkis hagejale tema XXX

I.P. 05.08.2019. Korteri ostust puudujääv ostusumma finantseeriti pangalaenuga summas

48 500 eurot (leping XXX). Abielu lahutati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega, mis

jõustus XX.XX.XXXX. Laenukohustuse jääk AS-i Swedbank ees oli abielu lahutuse

jõustumise päeva seisuga 47 379,46 eurot.

3. Hageja palub jätta kinnisasja tema ainuomandisse, kohustada kostjat andma kinnisasja

omanikukande muutmiseks vajalikke tahteavaldusi ja asendada kostja tahteavaldused

kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kandeavalduse tegemiseks kohtuotsusega, jätta

laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus hageja ainukohustuseks, mõista hagejalt välja

kostja kasuks hüvitis 2174,45 eurot, määrata, et kostja on kohustatud kinnisasja valduse

vabastama hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

4. Hageja põhjenduste kohaselt planeeris ta vaidlusaluse korteriomandi ostmist juba enne

kostjaga abiellumist ning peab vaidlustatud kinnisasja oma koduks. Kostja jaoks ei ole

erinevust selles, kas temale tasub asja omandiõiguse kaotuse korral hüvitise hageja või tasub

ostuhinna asja müügi korral kolmas isik. Kostjal saada olev rahasumma on sama. Hageja on

nõus, et kostjale omandi kaotuse eest makstava hüvitise määramisel võetakse aluseks kostja

poolt pakutud hind 74 000 eurot.

5. Hageja leiab, et kostjale makstava hüvitise arvestamisel tuleb korteri väärtusest maha arvata

laenumaksete jääk abielu lahutamise aja seisuga (47 379,46 eurot) ning hageja lahusvarast

tehtud panuse väärtus ühisvarasse (21 608 eurot), misjärel tuleb tulemus jagada kahega. Seega

on kostja saadav hüvitis ühisvarast 2506,27 eurot. Kuna korteri väärtus on abielu ajal

suurenenud, arvestab hageja oma lahusvarast tehtud panuse väärtuse suurenemist. Oma

lahusvarast tasus hageja korteri ostuhinnast 20 000 eurot, s.o 29,2%. Arvestades et korteri

väärtus on 74 000 eurot ning hageja lahusvarast tehtud panus oli 29,2% asja soetusväärtusest,

on hageja lahusvarast tehtud panuse väärtus 21 608 eurot.

6. Hagiavalduses leidis hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt hüvitist seoses tema poolt tasutud

laenumaksete, asja säilimiseks vajalike kulutuste tegemise ja kommunaalkulude tasumisega

kokku 1170,39 eurot. Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet ning lõplikes

seisukohtades hageja leiab, et tal on õigus saada kostjalt hüvitist 331,82 eurot seoses asja

säilimiseks vajalike kulutuste tegemise ja kommunaalmaksete tasumisega. Asja säilitamiseks

tehtud vajalike kulutuste katteks (korteri küte ja haldusteenus) on hageja vahemikus

20.06.2020-19.12.2020 tasunud 447,79 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada hagejale pool, s.o

223,89 eurot. Hageja viibis ajavahemikul 20.06.2020 kuni 31.12.2020 (194 päeva) Eesti

Vabariigis ja vaidlusalusel kinnisasjal kokku 58 päeva, s.o 30% nimetatud ajavahemikust.

Samal ajal on kinnistul viibinud ka kostja. Hageja on nimetatud vahemikus tarbitud

kommunaalteenuste eest tasunud 185,80 eurot. Seega hageja osa teenuste tarbimises on olnud

27,87 eurot ning kostja osa 157,93 eurot. Kostja on tasunud hagejale 50 eurot korteri

kommunaalkulude katteks.

7. Vastuhagis

palub

kostja

lõpetada

kaasomand

korteriomandi

müügiga

avalikul

enampakkumisel alghinnaga 76 000 eurot, enampakkumisel saadud tulemist tasuda laenujääk

ning üle jääv osa jagada poolte vahel võrdselt. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

8. Algses vastuses hagile ei olnud kostja vastu, et korteriomand jääb hagejale, tingimusel et

hageja tasub laenumaksest üle jäävast osast poole, s.o 10 560,27 eurot kaasomandi lõpetamise

eest kostjale hüvitiseks samaaegselt omandikande tegemisega. Kuna hageja kostja

pakkumisega ei nõustunud, leiab kostja, et korteriomand tuleks turuhinna teadasaamiseks

kaasomandi õiglaseks jagamiseks ja laenukohustuste lõpetamiseks realiseerida avalikul

enampakkumisel, tulemist tasuda laen kogu ulatuses ja laenumaksest üle jääb osa jagada

poolte vahel võrdselt. Hageja soovib korterit enda koduks, kuid hageja elukoht on XXX.

9. Vastuses hagile kostja nõustus lugema kinnisasja väärtuseks selle soetushinda, kuid leidis

hiljem, et korteriomandi väärtus on suurem. Nimelt XXX eksperthinnangu kohaselt on

korteriomandi turuväärtuseks 74 000 eurot. Hindamistulemuse täpsusklassiks on hindamisakti

kohaselt märgitud +/- 5%, seega jäi korteriomandi turuväärtus kostja hinnangul vahemikku

70 300 eurot kuni 77 500 eurot. Lõplikes seisukohtades märkis kostja, et korteriomandite

hinnad on 2021. aastal üldteadaolevalt kasvanud. Seetõttu võib kevadine korteriomandi

hindamisakti järgne hind olla juba kinnisasja miinimumhind. Tegeliku korteriomandi õiglase

väärtuse selgitab vaid selle realiseerimine.

10. Kostja väitel hageja tasus 20 000 eurot kostja eest korteriomandi soetamisel pulma kingiks

kostjale, sest pooled abiellusid XX.XX.XXXX. Kostja leiab, et hageja seisukohad ei lähe

kokku korteriomandi ühisvarasse ostmise lepinguga.

11. Kostja väitel ei vasta tõele, et hageja on ainuisikuliselt tasunud korteriomandiga seotud

makseid. Nii on korteriomandi elektrileping kostja nimel ja kõik elektriühendust puudutavad

kulud on tasunud ainuisikuliselt kostja. Kostja on teinud 01.07.2020 kuni 08.03.2021 makseid

kokku 182,86 euro eest. Hageja osundatud summast poolt kostjale pole hüvitanud.

Korteriomandi sideteenuste, sh TV ja netiühendus ning tehniline varustus (ruuterid jne) on

samuti XXX elamuspaketiga kostja nimel ja selle eest on tasunud samuti kostja perioodil

01.07.2020 kuni 08.03.2021 summas 170,61 eurot. Poolte suhete halvenemise järel on kostja

tasunud hagejale samuti kommunaalkulusid, poole ulatuses, niipalju kui kostjale on neid

näidatud. Hageja väited piiratud kasutusest (paar nädalavahetust kuus) ei ole tõendatud ning

on paljasõnalised. Laenumaksete ja kommunaalkulude tasumine hageja poolt ei ole tõendatud.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus leiab, et ühisvara on põhjendatud jagada hageja taotletud viisil. Samas leiab kohus, et

hageja kulutuste hüvitamise nõuded on põhjendatud osaliselt. Seega rahuldab kohus hagi

osaliselt ning jätab vastuhagi rahuldamata.

13. Vaidlust ei ole selles, et korteriomand registriosa numbriga XXX, aadressiga XXX on

soetatud poolte abielu ajal ning kuulub poolte ühisvarasse (kostja on ebaõigesti märkinud, et

pooled omandasid korteriomandi kaasomandisse). Korteri ostuhinnast 20 000 eurot tasus

hageja ning ülejäänud ostusumma finantseeriti pangalaenuga summas 48 500 eurot (leping

XXX).

14. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või

mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende

osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud

raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

15. Praegusel juhul soovib hageja korteriomandit endale, kostja taotleb korteriomandi

võõrandamist avalikul enampakkumisel. Kostjal ei ole huvi korteriomandi enda

ainuomandisse jätmiseks. Kostja on olnud menetluses nõus korteriomandi hagejale jäämisega

õiglase hüvitise vastu ning on esitanud korteriomandi hindamisakti. Kostja ei ole olnud nõus

hageja lahusvara panuse arvestamise ning hageja kulutuste hüvitamise nõudega – millega

tuleks samamoodi arvestada kinnistu võõrandamisel avalikul enampakkumisel. Asjaoludest

nähtuvalt töötab kostja XXX, kuid on Eestis viibides elanud vaidlusaluses korteris ning

soovib oma kodu säilitada ja tagasi tulles on olemas koht, kus elada. Kohtu hinnangul on

põhjendatud jätta korter hagejale, kohustusega hüvitada kostjale tema osa rahas ning jätta

laenulepingust tulenevad kohustused samuti hageja kanda.

16. Hagiavalduses märkis hageja, et korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda selle soetusmaksumus

(s.o 68 500 eurot), millega kostja vastuses hagile nõustus. Vastuhagis leidis kostja, et

korteriomandi väärtus on suurem. Kostja esitatud XXX eksperthinnangu nr XXX (tl 112-128)

kohaselt oli 31.05.2021 seisuga korteriomandi turuväärtus 74 000 eurot. Lähtuvalt kostja

esitatud hindamisaktist on hageja kostjale makstava hüvitise arvestamisel võtnud aluseks

74 000 eurot. Tõendatud ei ole, korteri hind oleks võrreldes hindamisakti koostamise seisuga

oluliselt tõusnud.

17. Kohus nõustub hagejaga, et kostjale omandi kaotuse eest makstava hüvitise määramisel on

põhjendatud lähtuda XXX eksperthinnangust, mille kohaselt oli 31.05.2021 seisuga

korteriomandi turuväärtus 74 000 eurot.

18. Hageja pangakonto väljavõttest (tl 25) nähtuvalt 20 000 eurot on 14.08.2019 (s.o üks päev

enne abiellumist) notari deposiiti kantud hageja kontolt. Seega on makse tehtud hageja

lahusvarast. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et notarile sissemakset tehes oli hageja

soov teha kinge kostjale. Poolte vande all antud seletused on vastuolulised ning kohus ei pea

piisavaks kostja vande all antud kinnitust, et pool sissemaksu summast oli mõeldud

kingitusena kostjale. Hageja vande all antud seletuste (tl 153) kohaselt kinkimisest juttu ei

olnud. Seega on korteriomand osaliselt soetatud hageja lahusvara arvel. Vara omandamine

ühisvarasse ei välista seda, et abikaasa võib hiljem nõuda oma lahusvarast tehtud panuse

hüvitamist ühisvara arvelt.

19. PKS § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda,

et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 34 lg-t 2 ei tule

mõista selliselt, et lahusvara ühisvara huvides kasutanud abikaasa saaks n-ö mehaaniliselt

nõuda ühisvara huvides kasutatud lahusvara hüvitamist ühisvara arvel. Hüvitada tuleb

ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused.

Kulutuste hüvitamisel n-ö nominaalsummas osaleksid ühisvara soetamisse panustanud

abikaasad ühisvara väärtuse tõusus või languses põhjendamatult erinevalt. Riigikohus tõi

näite, et kui osaliselt lahusvara arvel ühisvarasse soetatud korter kahjustub (nt tulekahju

tulemusena) või kui selle väärtus langeb turuolukorra muutumise tõttu, saaks lahusvaraga

korteri soetamisse panustanud abikaasa ühisvara jagamisel oma panuse riskivabalt tagasi ja

languses osaleks ainult n-ö ühisvaraline panus. Teisalt kui korteri väärtus turuolukorra

muutumise tõttu aga tõuseb, lahusvaraline panus väärtuse tõusus ei osaleks, kuna see tuleks

hüvitada panuse nominaalses väärtuses. Seetõttu tõlgendas Riigikohus PKS § 34 lg-t 2

selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades

kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles

ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati (vt Riigikohutu 25. oktoobri 2017. a

otsus tsiviilasjas nr XXX, p 22).

20. Kostja lahusvara arvel panustati korterisse 20 000 eurot, s.o 29,2% selle soetusmaksumusest.

Selles proportsioonis ühisvara huvides kasutatud hageja lahusvara väärtuseks oleks 21

608 eurot 20 senti (29,2% 74 000 eurost).

21. Nii hageja kui kostja arvestavad oma nõudes laenujäägiga abielu lahutamise aja (s.o

20.06.2020) seisuga. Hageja sõnul laenukohustuse jääk abielu lahutamise aja seisuga oli 47

379,46 eurot, mis nähtub laenulepingu maksegraafikust. Kostja väitel ei olnud laenujääk

tõendatud ja ei olnud tõendatud, et makseid oleks tehtud – samas kostja ei ole väitnud, et

abielu ajal oleks rohkem laenu tagasi makstud ning et laenujääk oleks tegelikult väiksem.

Kohus loeb tõendatuks, et laenukohustuse jääk abielu lahutamise aja seisuga oli 47 379,46

eurot.

22. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik

kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle

asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja nõuab kostjalt

hüvitist

331,82

eurot

seoses

asja

säilimiseks

vajalike

kulutuste

tegemise

ja

kommunaalmaksete tasumisega pärast abielu lahutamist (perioodil 20.06.2020 kuni

31.12.2020). Hageja sõnul on ta asja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (korteri

küte ja haldusteenus) tasunud 447,79 eurot ning tarbitud kommunaalteenuste eest tasunud

185,80 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud kulude katteks hagejale 50 eurot.

23. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule korteriühistu poolt esitatud

kommunaalteenuste arved – kokku summas 633,58 eurot. Viimaselt arvelt nähtuvalt

võlgnevus puudub, seega saab eeldada, et arved on tasutud. Arved tulid hageja nimele ning

vaidlust ei ole selles, et ühistu arveid maksis hageja. Hageja leiab, et üksnes korteri kütte ja

haldusteenuse kulud tuleb poolte vahel jagada võrdselt ning muud kommunaalkulud

proportsionaalselt korteris viibitud ajaga. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et teistsuguse

kokkuleppe puudumisel tuleb AÕS § 75 lg 1 järgi jagada kõik kulud poolte vahel vastavalt

kaasomandi osade suurusele, s.o võrdselt.

24. Kohus märgib täiendavalt siiski, et korteriühistu arvetelt nähtub, et üksnes veekulu (soe vesi

ja külm vesi) on arvestatud vastavalt tegelikule tarbimisele – arvetelt nähtub, et prügivedu on

arvestatud korteris elavate isikute arvu järgi, elektrienergia, vahetusvaip ja andmeside on

arvestatud korteripõhiselt, gaas korteri pindala järgi. Kohus leiab, et igal juhul ei ole kulusid,

mida on arvestatud korteris elavate isikute arvu või korteri pindala järgi või korteripõhiselt,

põhjendatud jagada võrdeliselt korteris viibitud ajaga. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas

XXX. Esitatud reisikinnitustest nähtub, et hageja oli vaidlusalusel perioodil Eestis ca 30%

ajast (58 päeval 194 päevast). Eeltoodust ei saa kohtu hinnangul teha aga järeldust selle kohta,

kes pooltest kui palju korteris viibis ning rohkem teenuseid tarbis.

25. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka kostja kantud kulutustega. Kostja esitatud pangatehingute

väljavõtetest nähtub, et kostja on alates 01.07.2020 kuni 08.03.2021 tasunud elektriühendust

puudutavad kulud summas 182,86 eurot (tl 55) ning korteriomandi sideteenuste (sh TV ja

netiühendus ning tehniline varustus – ruuterid jne) kulud summas 170,61 eurot (tl 56), kokku

353,47 eurot.

26. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja kulutuste hüvitamise nõude osaliselt, summas

90,65 eurot (633,58 eurot : 2 - 353,47 eurot : 2 - 50 eurot).

27. Seega kujuneb hageja poolt kostjale omandi kaotuse eest makstava hüvitise suuruseks

2415,62 eurot ((74 000 eurot - 47 379,46 eurot - 21 608 eurot) : 2 - 90,65 eurot).

28. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 kohaselt asjaõiguse kustutamisel või

selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab

asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma.

29. Eeltoodu alusel tuleb kostjat kohustada andma tahteavaldust, millega ta annab nõusoleku

kinnisasja omanikukande muutmiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

30. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja

valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja

asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seoses ühisomandi

lõpetamisega on kostja kohustatud andma korteriomandi hageja valdusse.

31. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poolte taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata tähtajaks, mille jooksul

kostja on kohustatud kinnisasja valduse vabastama, kaks kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kostja ei ole hageja taotluse osas vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus rahuldab

hageja taotluse.

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1

kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud lg-s 1 sätestatust erinevalt, kui tegemist on

abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu

hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

33. Kohus leiab, et PKS § 164 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, arvestades

et ühisvara jagamine on mõlema poole huvides.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik