2-16-2713/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2021. a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-2713

Tsiviilasi

K.-L. B. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja

kohustustest vabastamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik (usaldusisik): K.-L. B. (isikukood xxxx, elukoht

xxxx; e-post xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada K.-L. B. taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks.

2. Lõpetada K.-L. B. kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada K.-L. B.

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 25.02.2016. Kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Vabastada K.-L. B. usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade K.-L. B. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 05.09.2016. a määrusega lõpetati võlgniku K.-L. B. pankrotimenetlus, algatati

tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule K.-L. B. usaldusisiku aruanded

01.11.2017, 19.11.2018, 31.01.2020, 01.11.2020 ja 27.09.2021.

Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 27.09.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik G OÜ-s

xxxx. Võlgnikul on olnud aastaringne sissetulek, millest on ülal pidanud oma kahte alaealist poega,

kes on õpilased. Võlgnik selgitab, et võlgade mittetasumise põhjuseks on asjaolu, et tema töötasu

oli ja on väike, mille tõttu ei ole võlgnikul menetluse jooksul tekkinud vahendeid, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid tasuda. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on olnud töötasu keskmiselt bruto

780 eurot kuus. Käesoleval aastal on töönappuse tinginud eelmisel aastal alanud Covid

haiguspuhang, mis on tinginud olukorra, kus spetsialiste (maastikuehitajaid) otsitakse vähem ning

inimesed ise teevad ära rohkem tööd ning tellimustööd tellitakse vähem koduaedadesse. Võlgnik on

töötanud ametlikult, ei ole varjanud saadud tulusid ega oma mingit isiklikku vara. Võlgnik on teinud

kõik, mis suudab oma sissetulekute suurendamiseks, kuid see pole õnnestunud põhjusel, et tema

konkurentsivõime tööturul on kesine. Võlgnik on keskeriharidusega ja õppinud maastikuehitaja

kutse, kuid sellel erialal on tööd vaid hooajaliselt ning töömaht on suures osas seotud ilmastiku

oludega, mida ei saa võlgnik määrata. Võlgnik kasvatab üksinda kahte alaealist poega, kellest vanem

poeg õpib xxxx teisel kursusel ning tema ülalpidamisega on kaasnenud kulutused ühiselamule ja

isikukaitsevahenditele, kuna vanem poeg elab nädala sees ühiselamus ning peab valmistama endale

ise toidu ning ei saa osa võtta perekonna ühisest toidust on kulutused toidule suurenenud

märkimisväärselt. Noorem poeg õpib kodu lähedal xxxx ning tema ülalpidamisega ei kaasne

täiendavaid kulutusi.

Koos aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta.

20.10.2021 teatas võlausaldaja AS Xxxx, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada. Võlausaldaja märkis, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodi

jooksul teinud võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik

vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Võlausaldaja AS Xxxx jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Kohus leiab, et on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule

ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning

võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja

vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande

27.09.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik G OÜ-s xxxx. Võlgnikul on olnud aastaringne

sissetulek, millest on ülal pidanud oma kahte alaealist poega, kes on õpilased. Võlgnik selgitab, et

võlgade mittetasumise põhjuseks on asjaolu, et tema töötasu oli ja on väike, mille tõttu ei ole

võlgnikul menetluse jooksul tekkinud vahendeid, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlgniku ainsaks sissetulekuks on olnud töötasu keskmiselt bruto 780 eurot kuus. Käesoleval

aastal on töönappuse tinginud eelmisel aastal alanud Covid haiguspuhang, mis on tinginud

olukorra, kus spetsialiste (maastikuehitajaid) otsitakse vähem ning inimesed ise teevad ära rohkem

tööd ning tellimustööd tellitakse vähem koduaedadesse. Võlgnik on töötanud ametlikult, ei ole

varjanud saadud tulusid ega oma mingit isiklikku vara. Võlgnik on teinud kõik, mis suudab, oma

sissetulekute suurendamiseks, kuid see pole õnnestunud põhjusel, et tema konkurentsivõime

tööturul on kesine. Võlgnik on keskeriharidusega ja omandanud maastikuehitaja kutse, kuid sellel

erialal on tööd vaid hooajaliselt ning töömaht on suures osas seotud ilmastikuoludega, mida ei saa

võlgnik määrata. Võlgnik kasvatab üksinda kahte alaealist poega, kellest vanem poeg õpib xxxx

teisel kursusel ning tema ülalpidamisega on kaasnenud kulutused ühiselamule ja

isikukaitsevahenditele. Kuna vanem poeg elab nädala sees ühiselamus ning peab valmistama

endale ise toidu ja ei saa osa võtta perekonna ühisest toidulauast, on kulutused toidule suurenenud

märkimisväärselt. Noorem poeg õpib kodu lähedal xxxx ning tema ülalpidamisega ei kaasne

täiendavaid kulutusi.

Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud, kuid võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse jooksul olnud kättesaadav, täitnud aruande esitamise kohustust. Riigikohus

märkis tsiviilasja nr 2-11-24696 30.10.2019 määruse p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse

mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et

pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui

ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta

kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi

paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades

siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Aruande kohaselt töötab võlgnik G OÜ-s xxxx,

töötasuga 780 eurot kuus (bruto). Kohtu hinnangul vastab töö võlgniku haridusele ja oskustele.

Sellega saab lugeda täidetuks PankrS § 173 lg 1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega.

Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja

võimete piires. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe

seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase

elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui

võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega

põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole

rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud

asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel.

Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik