2-21-117827/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-117827

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-117827

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R. S. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja P. M. (e-post XXX)

Kostja R. S. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista R. S. välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 40 eurot, millest 30 eurot

on leppetrahv ja 10 eurot võla sissenõudmiskulud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud R. S. kanda.

4. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

mõista R. S. välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 255 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg

21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6

kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 13.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 21.07.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse R. S. (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki FORD FOCUS (VIN: XXX) numbrimärgiga XXX

omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 10.03.2017. Sõiduk oli 30.05.2018 pargitud hageja

opereeritavale XXX parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu

juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks,

kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla

sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad

parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal

parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad

ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse

parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi.

Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr

XXX maksetähtajaga 13.06.2018. Seega nõue muutus sissenõutavaks 14.06.2018. Kuna

hageja esitas leppetrahvinõude kohtumenetlusse 13.06.2021, ei ole hageja nõue aegunud.

Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata.

Enne kohtusse pöördumist püüdis hageja võlgnevust kostjalt kohtuväliselt sisse nõuda. Esitati

transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks,

teostatud päring rahvastikuregistrisse transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki

omaniku/vastutava kasuaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning saadetud kostjale

võlgnevuse kohta meeldetuletuskiri rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile.

Meeldetuletuskiri on kätte toimetatud 10.02.2021.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv

ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et

hagi on aegunud. Väidetav parkimislepingu sõlmimine ja rikkumine leidis aset 30.05.2018.

Seega on hageja nõuded aegusid 29. mai 2021. Kui hagi ei ole aegunud, leiab kostja, et

hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga. Kostja leiab, et pilt autost ei tõenda tema

tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Kostja väitel nimetatud perioodil oli sõiduk A. T.

kasutuses. A. T., kelle ettevõte rentis kostja ettevõttelt äriruume, kasutas autot suulise

võlaõigusliku müügilepingu alusel.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma.

7. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduk numbrimärgiga XXX oli

30.05.2018 pargitud hageja opereeritavale XXX parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.

Leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimisloa puudumises.

Parkimistingimuste kohaselt parkimine oli lubatud ainult XXX poolt väljastatud parkimisloa

olemasolul. Kehtiv parkimisluba pidi olema asetatud sõiduki armatuurlauale täielikult

nähtavana.

Parkimistingimuste

kohaselt

oli

parkla

operaatoril

õigus

määrata

parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahv 30 eurot. Transpordiametilt saadud andmete

kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja.

8. Kohus leiab, et sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori

vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustes. Esitatud fotodega on tõendatud, et parkla

sissesõidu juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega. Parkimistingimuste

kohaselt sõiduki parkimisega loeti sõiduki juhi poolt parkimistingimused aktsepteerituks.

Lisaks parkimistingimustele olid parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklus- ja

teavitusmärgid, mis andisid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla

operaator on hageja ja seal on parkimiseks kehtestatud tingimused. Sõidukijuhile pidid olema

liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja sõidukijuhil oli võimalik parkimistingimustega tutvuda

enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol.

9. Riigikohus on 25.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 leidnud (p 31), et kuigi

üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude

väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on

objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada.

Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest

tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki

omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik.

10. Kostja väidab, et tema nimetatud ajal ja kohas sõidukit ei parkinud ning parkimislepingut ei

sõlminud, vaid sõiduk oli väidetava parkimise ajal A. T. kasutuses. Oma väite tõendamiseks

on kostja esitanud kohtule XXX ainuosaniku ja juhatuse liikme H. L. kirjaliku selgituse.

Selgitusest nähtuvalt on XXX ja R. S. Tartus XXX asuva kinnistu kaasomanikud. Selgituse

kohaselt XXX asuvat äriruumi üüris A. T. esmalt F. L. O. ja hiljem K. K. & L. O. ettevõtete

nimel. Selgitusest nähtuvalt H. L. meenub, et A. T. kasutuses oli sõiduauto Ford Focus

(registreerimise märgi number oli vist XXX). See auto võis olla A. T. ainukasutuses juba

2018 talvest ja vähemalt 2018 suve lõpuni. Meenub, et seda sõidukit koos järelkäruga kasutati

üüritud ruumides olnud asjade (külmikud jms) äravedamisel märtsis 2019. a. Tol korral oli A.

T. abiks ka tema XXX. H. L. teab, et see auto kuulus varem R. S.. H. L. ei tea, kas R. S. müüs

või rentis seda sõidukit A. T. Kohtu hinnangul ei saa pidada esitatud selgitust tõendina

piisavaks – selgitus ei ole piisavalt detailne ega sisalda sõiduki väidetava kasutaja A. T. ütlusi.

Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli parkimise ajal muu isiku kasutuses, tuleb

parkimislepingu pooleks lugeda kostjat.

11. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

12. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et leppetrahvi nõue oli pandud kohe

pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

13. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele

tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi.

14. Riigikohus on 05.06.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-117146 selgitanud (p-d 12, 13), et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte

kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud

mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt

orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise

viis osutuda ebamõistlikuks. Riigikohus märkis ka, et tahteavalduse edastamise viisi ei muuda

ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema

kontaktandmed.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel

tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale

leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

16. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS §

147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab

teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt

aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud

avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

17. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 30.05.2018, mille maksetähtaeg oli 13.06.2018.

Seega leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 14.06.2018 ja oleks aegunud 14.06.2021.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.06.2021, s.o enne nõude

aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei

ole hageja leppetrahvi nõue aegunud.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 30 eurot on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

19. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS

§ 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

20. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kostja rikkus parkimistingimusi. Kohus leiab, et võla

sissenõudmiseks tehtud kulutused on kosja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hagiavaldusest

nähtuvalt on hageja teinud järelepärimise sõiduki omaniku/vastutava kasutaja ja tema

kontaktandmete väljaselgitamiseks ning saatnud kohtueelse nõudekirja. Tegemist on

mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks.

21. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS §

113² lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu

lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad

eeltoodud piiridesse.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka hageja sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

24. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud – hageja lepingulise esindaja tunnihind oli

80 eurot (ilma käibemaksuta) ning ajakulu kokku 3 tundi – hagiavalduse koostamine, lisade

komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamine 2 tundi, kostja 10.09.2021 vastuväidetega tutvumine ja analüüs ning

sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 0,5 tundi, kostja 26.10.2021

vastuväidetega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule

esitamine 0,5 tundi.

25. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 255 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 160 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja lepingulise

esindaja tunnihind 80 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu

hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja

esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi.

26. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik