Legislator Case Law & Legislation
1-10-9436/5 AI generated

1-10-9436/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-10-9436/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-10-9436

Legislator headnote

AI generated

1-10-9436/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-10-9436

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-10-9436

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9436 (10231500119) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi K.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav K.E

ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht puudub, elukoht: Xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 29.04.2010-30.04.2010, so 2 päeva

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 14.06.1996 otsusega KrK § 141 lg 2

p 1, 3 järgi vabadusekaotus 6 aastat tingimisi katseaeg 3 aastat; 2. Tallinna Linnakohtu 26.03.1999 otsusega KrK § 15 lg 2- 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahv 1080 EEK; 3. Harju Maakohtu 03.04.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,

2 järgi vabadusekaotus 1 aasta, KrK § 40 lg 3 alusel

vabadusekaotus 5 aastat 1 kuu 13 päeva, vabastatud

ennetähtaegselt tingimisi 12.03.2004, ärakandmata karistus 1 aasta 1 päev; 4. Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud, KarS § 65 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud 2 päeva; 5. Tallinna Linnakohtu 21.03.2005 otsusega KarS § 183 lg 2 p 2 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi vangistus 2 aastat; 6. Harju Maakohtu 12.03.2008 otsusega KarS § 331, § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, KarS § 74 järgi

2 tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 7. Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 6 kuud 20 päeva, vabanes 04.09.2009. Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. K.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 29.04.2010-30.04.2010 so. 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta K.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva K.E suhtes

kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.E temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna

Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.E järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.E-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.09.2010 .

7. K.E suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keel tühistada.

8. K.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1500 (üks tuhat viissada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.E, 1-10-9436, kaitsjatasu“.

9. K.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.E, 1-10-9436, sundraha“. 10. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale K.E-lt kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 48 (nelikümmend kaheksa) krooni ja 50 senti,

mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.E, 1-10-9436, koopiate tegemise kulu“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 12. Asitõendid: ID-kaart, juhiluba, rahakott, kaardid ja sularaha, mis on tagastatud omanikule SA’le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud K.E-le selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna 29.04.2010 kella 17.54 paiku Tallinnas, Peterburi tee 71 asuvas

Optimera Estonia AS-le kuuluvas kaupluses Ehituse ABC varguse eesmärgil peitis endale rauakaupade osakonnas põue noa maksumusega 43 krooni, tangid maksumusega 269 krooni,

tangid maksumusega 259 krooni, käärid maksumusega 198 krooni ja kruvikeerajate

komplekti maksumusega 235 krooni, kokku kaupa 1004 krooni väärtuses ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 29.04.2010 kella 18.00 paiku Tallinnas, Peterburi tee 71 asuvas kaupluse Ehituse ABC turvaruumis varastas SA jope

taskust viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 200 krooni, milles oli sularaha summas 180 krooni, 10 USA dollarit, mis Eesti Panga kursi alusel on 118.10 krooni, 5 eurot, mis Eesti

Panga kursi alusel on 78.20 krooni, SA nimele väljastatud ID-kaardi, juhiloa, Hansapanga

deebetkaardi ning koodikaardi, samuti erinevad kliendikaardid, kokku SA’le kuuluvaid esemeid 576.30 krooni vääruses.

Sel moel K.E, võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav K.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 29.04.2010 koostatud Optimera Estonia AS-i avalduse kohaselt 29.04.2010 kell 17:50 aadressil Peterburi tee 71 kaupluses Ehituse ABC peeti kinni isik, kes viis kauplusest välja kaupa summas 1004 krooni. (t/l 2 – 3) • 29.04.2010 koostatud tunnistaja Sergei Š ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt viibides tööl ja

täites oma ametialaseid kohustusi turvamehe ametis 29.04.2010 kella 17.40 paiku tuli

kauplusesse Ehituse ABC kahtlane keskealine meesterahvas, kellel seljas oli musta värvi

nahkjope ja jalas helesinised teksapüksid ja läks rauakaupade osakonda. Selles osakonnas nähti, kuidas see mees pani oma põue tööriistad. Kauba eest maksmata ja jõudnud kassadest

mööda, peeti kinni kell 17.52, kontrolli käigus leiti isiku juurest tööriistad summas 1004 krooni. (t/l 6 – 9)

4

• juurest leiti: 29.04.2010 koostatud isiku läbivaatuse protokolli kohaselt K.E kupüürid: 1x5 EURO, 1x10 USD, 2x 25 krooni, 1x10 krooni, 1x100 krooni, 3 x 5 krooni, 1x2 krooni, must rahakott (mille sees juhiluba nr ET448440, ID-kaart nr B0149079, 2 Hansapanga

kaarti ja Neste Oil kaart SAnimele), püksirihm, tulemasin, valgest metallist kaelakett ristiga.(t/l 25) • 29.04.2010 ja 03.05.2010 koostatud tunnistaja ning kannatanu SA ülekuulamisprotokollide

kohaselt 29.04.2010.a. kella 18.00 paiku Ehituse ABC kaupluse turvaruumist, aadressil Peterburi tee 71, Tallinn ja varastati tema jope taskust: rahakott, maksumusega 200,00 krooni, sularaha summas 180,00 krooni, 10 USD (118,10 EEK), 5 EUR (78,20 EEK), ID-kaart tema nimele, Hansapanga koodikaardid, Hansapanga deebetkaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid maksumuseta, kokku summas 576,30 krooni. SA pidas turvatöötajana 29.04.2010 kell 17:40 paiku Ehituse ABC kauplusest kinni varga K.E, toimetasid ta turvaruumi. Isik oli

rahulik ning käeraudu ei kasutatud. SA avastas rahakoti kadumise kell 20:00, helistas politseisse, kust talle teatati, et tema rahakott leiti K.E asjade läbivaatlusel. 03.05.2010.a. sai kannatanu kätte kõik asjad, mis olid varastatud tema jope taskust. (t/l 26 – 29, 43 – 45)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.04.2010 koostatud kahtlustatava K.E

29.04.2010.a kella 18.00 paiku läks Ehituse ABC kauplusse, selleks, et vaadata kaupa. Kaupluse müügisaalis tal tuli mõte varastada. Läks Rauakaupade osakonda, võttis riiulilt noa

maksumusega 43,00 krooni, lapiktangid maksumusega 269,00 krooni, lapiktangid maksumusega 259,00 krooni, käärid maksumusega 198,00 krooni, kruvikeerajate komplekti maksumusega 235,00 krooni. Seejärel läks kassast mööda kauba eest tasumata. Kui möödus

turvaväravast, siis tuli tema juurde turvatöötaja. Turvatöötaja viis ta kaupluses olevasse

turvaruumi. Seal ta palus näidata, mis on jope põues. Võttis jope põuest välja tema poolt varastatud kaupa ja andis turvatöötajale. Kaup on tagastatud kauplusele. Siis istus turvaruumis

ja ootas politseitöötajat. Nägi jopet ja võttis jope taskust rahakoti. Rahakoti pani oma

taskusse. Juba politseiosakonnas, politseitöötaja tegi turvakontrolli ja leidis tema poolt varastatud rahakoti. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Kuriteo pani toime, sest tal pole raha. (t/l 34 – 37) • 03.05.2010 koostatud asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks: ID-kaart B0149079 (isikutunnistus) SA nimele, juhiluba SA nimele, Hansapanga Hansa NET paroolikaart, Hansapanga kaart SA nimele, kaart PARTNER SA nimele, kaart NESTE OIL SA nimele, kaart MAXIMA aitäh, rahakott musta värvi nahast, sularaha, kupüürid: 5 EURO, 10 DOLLARS, 100 krooni, 25 krooni, 25 krooni, 5 krooni, 5 krooni, 5 krooni, 2 krooni ja mündid kogusummas 3 krooni. (t/l 40 – 42) • mõisteti Väljatrükk Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusest, mille kohaselt K.E-le KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi karistuseks 4 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud ja 20 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel 6 kuud ja 20 päeva. (t/l 47 – 48) • Kiirmenetluse 25.03.2010 otsus väärteoasjas nr 2315,10,002534, millest nähtuvalt K.E-le mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni. (t/l 49 – 50)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 52-53)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.E süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Sergei Š ’i ütlusi, tunnistaja ja kannatanu

SA ütlusi, Harju Maakohtu 16.12.2008.a. otsuse väljatrükki, isiku läbivaatuse protokolli, Optimera Estonia AS avaldust, asitõendite vaatlusprotokolli, kiirmenetluse otsust 25.03.2010 väärteoasjas nr 2315,10,002534, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.E käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.E temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli 25.03.2010 karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning sellele järgnevalt süüdistatakse teda kuu aega hiljem toime

5

pandud kahe varguse toimepanemises, millest esimene jäi katse staadiumisse. Seega oli K.E KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt

29.04.2010 kella 17.54 paiku Tallinnas, Peterburi tee 71 asuvas Optimera Estonia AS-le

kuuluvas kaupluses Ehituse ABC K.E peitis endale rauakaupade osakonnas tööriistu kokku hinnaga 1004 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti

kinni turvatöötaja poolt. Seejärel, olles kinni peetud ja paigutatud turvaruumi 29.04.2010 kella 18.00 paiku Tallinnas, Peterburi tee 71 asuvas kaupluse Ehituse ABC turvaruumis

varastas K.E SA jope taskust viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 200 krooni,

milles oli sularaha summas 180 krooni, 10 USA dollarit, mis Eesti Panga kursi alusel on 118.10 krooni, 5 eurot, mis Eesti Panga kursi alusel on 78.20 krooni, SA nimele väljastatud

ID-kaardi, juhiloa, Hansapanga deebetkaardi ning koodikaardi, samuti erinevad kliendikaardid, kokku SA’le kuuluvaid esemeid 576.30 krooni vääruses. Sellistest andmetest

teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti

kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on

avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistatavat kuu aega enne inkrimineeritud kuritegude

toimepanemist karistatud varguse katse eest väärteokorras rahatrahviga. Sellele järgnevalt püüdis ta varastada kauplusest tööriistu ning kui need temalt ära võeti kinnipidamise järgselt, siis varastas ta turvatöötaja rahakoti koos sisuga. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatava eesmärk oli igal juhul, hoolimata sellest, mil viisil ja kellelt, midagi varastada.

Seega täitis ta kõik tingimused oma eesmärgi saavutamiseks ja selline käitumine näitab kahetsuse puudumist ja pühendumist eesmärgi saavutamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni

5 aastat. Kuivõrd käesolevas asjas süüdistatakse K.E varavastastes kuritegudes ning tal puudub alaline ja kontrollitav sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise

karistuse kohaldamine on välistatud. Kuigi süüdistatav väitis, et ta saab sissetulekut

abitöölisena hooajaliselt töötades, ei ole see sissetulek alaline ja pikaajaline ning see

sissetulek ei ole kontrollitav. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust

piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem

kriminaalkorras karistatud 7 korda ja neist kuuel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatavat on karistatud nii rahalise karistuse

kui ka vangistusega. Seejuures on tema suhtes mitmel korral vangistus jäetud tingimisi

kohaldamata või on teda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud. Kõigil

juhtudel on need ärakandmata karistused aga täitmisele pööratud uute kuritegude

toimepanemise tõttu katseajal. Seetõttu võiks arvata, et süüdistatav ei sobi ka kriminaalhooldusele, kuivõrd oleks küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Samas vabanes ta eelmise karistuse kandmiselt üle aasta tagasi ning vahepeal pani

toime kolm varavastast süütegu ühe kuu jooksul. Muude õiguserikkumiste toimepanemise

kohta kohtul andmed puuduvad. Seejuures on süüdistatav oma väidetel vabanenud ka

narkosõltuvusest kaks aastat tagasi ning karistusandmed näitavad seda, et teda karistati viimane kord narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest kaks ja pool aastat tagasi.

Sellistest karistusandmetest võib järeldada, et süüdistatava ellusuhtumine on muutunud

paremuse poole ning kohus leiab, et arvestades süü suurust, süüdistataval väidetavalt mõningase sissetuleku olemasu ja süüdistataval karistusandmete puudumist viimase aasta

kohta, võib süüdistatavale mõistetava karistuse jätta kohaldamata. Seejuures, arvestades

süüdistatava varasemaid karistusandmeid, peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava

käitumiskontrollile. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju lõppkokkuvõttes ei tekkinud, sest esimesel juhul võeti süüdistatavalt varastatu ära ja teisel korral avastati varastatu tema juurest isiku läbivaatusel. Samas jäi varaline kahju saabumata mitte süüdistatava enese käitumise tõttu, vaid turvatöötaja ja politseiametniku

6

tähelepanelikkuse tõttu. Arvestades süüdistatava rünnete objektiks olnud asjade rahalist väärtust, leiab kohus, et need rahalised väärtused ei olnud kuigi suured, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Märt Toming kohtunik