3-21-2687/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2687 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –X (isikukood xxxxxxxxxx), Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Resolutsioon 1. Anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) 35 034,08 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist X (isikukood xxxxxxxxxx) omandis olevale ½ suurusele mõttelisele osale kinnisasjast registriosa nr xxxxxx, xxxxxxxx

2. Anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmist Y (isikukood xxxxxxxxxxx) pangaja hoiusekontodele kogusummas 9 164,07 eurot.

3. Toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliametilt teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamise kohta toimetada määrus koos MTA taotluse ja selle lisadega kätte puudutatud isikutele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

KOHTU JA KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

2 esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lõikest 4 tulenevalt ning arvestades, et MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Samuti on õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2) ja

5. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6.1 Maksuhaldur on kinnitanud, et on alustanud maksumenetluse eesmärgiga nõuda X vastutusotsusega sisse X OÜ-le 10.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051779-582 ja Y 18.12.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053389-273 määratud maksukohustused ning Y lisaks tema X OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal tekkinud deklareeritud maksukohustustest tulenev maksuvõlg. X ja Y olid X OÜ juhatuse liikmed maksuvõla tekkimise ajal ning maksuhaldur on loogiliselt põhjendanud, miks ta leiab, et kõnealune maksuvõlg tekkis nimetatud isikute süülise tegevuse tõttu. Seni esitatud andmetel ei saa asuda seisukohale, et X OÜ maksuvõlg oleks vääralt tuvastatud või et ilmselgelt põhjendamatu oleks maksuhalduri kahtlus, et äriühingu maksuvõlg tekkis juhatuse liikme süülise tegevuse tõttu. Juhul, kui X ja Y vastutusotsus tehakse, on neil kohtupraktikast tulenevalt õigus lisaks oma süü küsimusega seotud asjaoludele vaidlustada ka neid faktilisi asjaolusid, mis olid X OÜ-le tehtud maksuotsustee aluseks ehk sisuliselt vaidlustada ka maksuhalduri seisukohta, mis puudutab X OÜ maksuvõla olemasolu.

6.2 Käesoleval juhul ei nähtu, et esineks mõni vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistav asjaolu (MKS § 96 lg 6). Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98) ning X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Arvestades X ja Y majanduslikku olukorda ja pidades silmas

3 kahtlusi, et nad on äriühingu juhatuse liikmetena põhjustanud maksuvõla tekkimise, võivad nad tulevikus tehtava vastutusotsuse hilisemat täitmisele pööramist takistama asuda. Seega on antud juhul on täidetud ka MKS § 1361 lõikes 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. 6.3 Maksuhalduri poolt taotletud meede kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X omandis olevale ½ suurusele mõttelisele osale kinnisasjast registriosa nr xxxxxxxx, xxxxxxxx on sobiv ja mõõdukas. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle jätkuvat kasutamist, samuti ei ole takistatud selle võõrandamine. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga kinnistu eeldatavale väärtusele ning hüpoteegisumma ei ületa maksukohustuse suurust ja sundtäitmise kulusid.

6.4 Maksuhalduri poolt taotletud meede Y pangaja hoiukontode arestimine kogusummas 9 164,07 eurot on samuti proportsionaalne, arvestades, et isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse koheseks täitmiseks, tal puudub kinnisvara ning tema nimele kantud registervara. Seega ei ole Y pangaja hoiukontosid arestimata võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arvestades maksuhalduri poolt esitatud andmeid Y ülalpeetavate kohta, ei kuulu isiku pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 1 752 eurot (s.o 584 eurot + 584 eurot +584 eurot). MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid ainult maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud Y võimalike täiendavate kohustuste täitmine.

6.5 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X ja Y on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 tagatise, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

6.6 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et taotluse rahuldamine maksuhalduri taotluses märgitud viisil on põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys