2-21-8701/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8701

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E B vastu põhivõlgnevuse

intressi, viivise ja sissenõudekulude nõudes

Tsiviilasja hind

8479,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806;

asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post xxx)

Kostja: E B (isikukood: xxx; tegelik elu-või asukoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt E B`ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja kostja ja

Swedbank AS vahel 16.04.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. xxx tulenev

põhinõue 4850,46 eurot, intress 291,07 eurot, viivis 2380,98 eurot ja sissenõudekulu

35 eurot.

3. Mõista kostjalt E B`ilt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (4850,46 eurolt) alates

01.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni 19% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja E B`i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt E

B`ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 500 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 16.04.2018 väikelaenu lepingu nr. xxx. Pank andis kostjale

laenu 5000,00 € tema vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu

tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise

maksega summas 186,38 € alates 10.06.2018 kuni viimase osamakseni 10.05.2021 summas

186,16 €.

Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus väikelaenulepingu

tüüptingimuste p. 4.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud

tingimuste kohaselt. Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p. 4.1 ning ei taganud

arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.07.2018 osamaksest. Peale

lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas

4850,46 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes

4850,46 € ja tasumata intressiosamaksed summas intressi 291,07 €.

18.01.2019 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete

loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ning kostjal tulnuks hagi vastus esitada hiljemalt 19.11.2021.a.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 500

eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 500 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik