3-21-634/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-634

Haldusasi

Mapomets

OÜ

kaebus

Keskkonnaameti

11.01.2021

registrikande

nr

xxxxxxxxxx

(raie

registreerimisest

keeldumise

otsus)

tühistamiseks

ja

kohustamiseks

metsateatise registreerimist uuesti otsustama

Menetlusosalised

Kaebaja – Mapomets OÜ, esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Vastustaja – Keskkonnaamet (KeA), esindajad Signe Lehtme,

Tarmo Evestus, Tiina Jüris, Marju Erit

Asja läbivaatamise vorm

Istungil 15.11.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses metsateatise number, keskkonnaregistri koodid ning

katastriüksuste nimed ja numbrid tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Mapomets OÜ esitas 17.11.2020 KeA-le metsateatise xxxxxxx asuva xxxxxx kinnistu

(katastritunnus xxxxxxx) eraldisel 12 (0,38 ha) veerraie kavandamiseks. Metsateatis kanti

metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse numbriga xxxxxxxxxx.

2. KeA keeldus 11.01.2021 otsusega xxxxxxxx kinnistu eraldisel 12 metsateatisega nr

xxxxxxxxxxx kavandatud veerraie registreerimisest metsaregistris. Otsuse põhjenduste

2(19)

kohaselt ei ole kavandatud veerraie lubatud, kuna kavandatud raieala asub xxxxxx

piiranguvööndis II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigas ning

uuendusraie on vastuolus xxxxxxx looduspargi ja xxxxxx linnuala kaitse-eesmärgiga kaitsta

kanakulli elupaikasid. xxxxxx looduspark kuulub xxxxxxx linnualana üle-euroopalisse

kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

01.12.2016 määrusega nr 135.

3. Mapomets OÜ esitas 05.02.2021 KeA-le vaide, milles taotles metsateatise nr xxxxxxxxx

raiet keelava otsuse kehtetuks tunnistamist ning metsateatise registreerimist metsaregistris raiet

lubava märkega. KeA jättis 01.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/48 vaide rahuldamata.

4. Mapomets OÜ esitas 24.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

KeA raiet keelava 11.01.2021 otsuse, kohustada 17.11.2020 metsateatist uuesti menetlema ning

tuvastada, et xxxxxxx kinnistul ei ole kanakulli elupaika.

Kohus võttis 13.04.2021 määrusega kaebuse menetlusse tühistamis- ja kohustamisnõuetes ning

tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldada ja mõista kantud menetluskulud

vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 06.08.2021 ja

05.10.2021) on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Kaebajale kuuluval kinnistul ei ole kanakulli pesa ega elupaika, kus kanakull pesitseks ja

mida ta kasutaks sigimis- ja elupaigana. Kanakulli elupaiku on registreeritud kaks eraldiseisvat:

põhjapoolne xxxxxx (8,4 ha) ning lõunapoolne xxxxxxx (kt xxxxxxxxxxx) ja xxxxxx (kt

xxxxxxxxxxxx) kinnistul (7,9 ha). Jääb arusaamatuks, miks loetakse kaks elupaika üheks xxxxx

elupaigaks, kui kaebaja kinnistul paiknevat elupaika kanakull ei kasuta alates 2008. a. Kaitse

alla tuleb võtta reaalsed pesapaigad, mida kanakull tegelikult kasutab. Kaebaja kinnistul ei ole

registreeritud ühtegi kanakulli pesa (kunagine pesapuu varisenud 2019. a).

2) Vastustaja vastusest nähtuvalt on tänaseks xxxxx kanakulli elupaik liidetud kokku üheks

kanakulli leiukohaks registrikoodiga xxxxxxxxx. Selle käigus on KeA asunud väitma, nagu

kogu väidetav kanakulli elupaik oleks alates 2002. a olnud üks ja seesama elupaik. Kuntslikult

suurendatud nn elupaik ei ole kanakulli elupaik selle definitsiooni sisulises mõttes. Asjaolu, et

KeA on muutnud keskkonnaregistri pidamise põhimõtteid elupaikade registreerimisel, ei

muuda seda põhjendatud elupaigaks, mida lind reaalselt pesitsemiseks kasutab ja vajab.

3) Ainsana avab elupaiga mõistet looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 5 p 1. Seaduses kasutatava

elupaiga terminile vastab ökoloogiline termin pesapaik. Elupaiga määratlus peab seega vastama

kahele nõudele – kanakull kasutab kinnistut pesitsemiseks ja poegimiseks ja/või kasutab seda

perioodilise koondumispaigana. Samas võib elupaiga puhul tegemist olla määratlemata

õigusmõistega. xxxxxx looduspargi kaitse-eeskiri samuti ei ava, millistele tunnustele peaks

elupaik vastama, kuidas seda tuvastatakse ja defineeritakse. Elupaiga määratlemine ja selle

kaitsmine ei saa olla kontorollimatu kaalutlusõigus. Kuna KeA keeldumine on tehtud elupaiga

kaitse vajadust silmas pidades, oleks see põhjendatud, kui kaebaja kinnistul eksisteeriks

kanakulli pesa ja kanakull kasutaks kinnistut reaalselt elutsemiseks, mida antud juhul ei ole.

Kaebaja kinnistu ei vasta elupaiga tunnustele, kuna kanakull ei ole kinnistut sigimis- ja

elupaigana 13 aastat kasutanud (2008. a tuvastati pesa xxxxxx kinnistul) ning kinnistu mets ei

ole sobilik ja käsitletav esindusliku elupaigana. LKS § 48 lg 2 kohaselt tuleb tagada vaid

esinduslike kanakulli elupaikade kaitse.

3(19)

4) Loodusdirektiivi artikkel 1 p f kinnitab samuti, et elupaik on keskkond, kus liik elab igas

eluetapis. Antud juhul kanakull ei ela ega pesitse kinnistul juba 13 aastat, mis on piisavalt pikk

aeg väitmaks, et tegemist ei ole kanakulli elupaigaga. Seda enam, et Keskkonnaministeerium

väitis oma 06.07.2016 vastuses asjas nr 3-14-50060, et püsielupaik kustutatakse registrist kolme

järjestikuse kolmeaastase seiretsükli tulemusel üksnes pesa hülgamisel. Kaebaja ei pea

põhjendatuks teha vahet püsielupaigal ja elupaigal, kuna mõlemal puhul peab see olema seotud

linnu reaalse pesa kasutusega.

5) Keskkonnaregistri kande nr xxxxxxxx kohaselt on kaebaja kinnistul registreeritud kanakulli

leiukoht. Seega on KeA vääralt väitnud, et kinnistul on registreeritud kanakulli elukoht. Ka

nimetatud registrikande kõrval kuvatavad liigi põhiandmed näitavad, et elu-, sigimis- või

püsielupaigana käsitletakse ainult ala, kus kanakull reaalselt pesitseb. Kanakulli elupaiga

mõiste peab vastama teatud nõuetele (LKS § 4 lg 5 p 1 ja loodusdirektiivi artikkel 1 p f) ja see

peab olema kohtumenetluses kontrollitav. Jääb arusaamatuks, mis faktid ja tõendid kinnitavad,

et kaebaja kinnistu on linnu poolt kasutatav ja oluline elupaiga toimivuse tagamiseks.

6) xxxxxx kinnistul olevas pesas tuvastati ka 10.06.2021 edukas pesitsus ja rõngastati 2 poega.

xxxxxx kinnistul asuva pesa vaatlusandmed kinnitavad, et kaebaja kinnistu varasemad raied ei

oma mingit mõju pesitsemise edukusele. Seega ei oma kaebaja kinnistu linnu elupaigana mingit

tähtsust. Kanakulli tegelik ja funktsioneeriv elupaik on vana keskkonnaregistri numbriga

xxxxxxxxxx, mis asub xxxxxx ja xxxxxx kinnistutel. Amet käsitleb xxxxxx elupaigana kahte

nn „elupaika“ (xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx), mis asetsevad teineteisest sadade meetrite

kaugusel. xxxxxx elupaik peaks hõlmama ühte terviklikku maa-ala, kus on linnu pesa ja mida

lind reaalselt elutsemiseks kasutab. Ühe elupaiga alla ei saa kuuluda kaks eraldiseisvat maa-ala.

Kanakulli keskmine eluiga on 11 aastat ehk see kanakulli paar, kes kunagi kinnistul võis

elutseda, on tänaseks surnud.

7) Kaebaja kinnistu eraldise 12 ja xxxxx kinnistu vahele jääb xxxxxx kinnistu ja autotee.

Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt reeglina hoitakse eemale metsaservadest ja teistest

potentsiaalsetest häiringuallikatest – pesa rajatakse keskmiselt 350 m kaugusele metsaservast

ning 350 m kaugusele noorest metsast. Kaebajale teadaolevalt kinnistu eraldis 12 on ca 400 m

kaugusel xxxxxx kinnistul asuvast kanakulli pesast, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et kanakull

kasutaks kaebaja kinnistut elupaigana. Seni on ekspertiisides ja erialakirjanduses käsitletud

kanakulli püsielupaigana 300 m asustatud pesast. Kanakulli elupaika ei ole proportsionaalne

hõlmata suvaliselt metsa, mis ei ole linnu jaoks sobilik ja asub pesast üle 300 m kaugusel.

8) KeA tegevus on vastuoluline. Amet on lubanud 11 aasta jooksul kinnistul teostada erinevaid

raied, nägemata ohtu ja riski „elupaiga“ säilimisele. Kinnistul on lubatud alates 2010. a teha

raietöid pea kõigil kinnistu eraldistel, sh on eraldisel 12 lubatud teostada 2010. a aegjärgset raiet

ja 2017. a lageraiet. KeA praktika metsateatiste kinnitamisel 2010. a ja 2017. a on loonud

kaebajale õiguspärase ootuse, et kanakulli mittenaasmisel kinnistule võimaldatakse kinnistul

kaitse-eeskirja kohaselt raiet teostada. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-24-11 (p 50) kohaselt

õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras

talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas

suunas. Antud juhul ei ole looduses midagi muutunud (kanakull ei ole naasnud), mis annaks

aluse keelduda eraldisel 12 raiet lubava metsateatise registreerimisest. Tõendamata ja väär on

KeA väide, et muutunud on ka kanakulli ohustatuse hinnang. Praegu kuvab www.eelis.ee, et

kanakull on jätkuvalt ohulähedane liik, mitte ohualdis liik. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 ja § 16 lg 2

kohaselt saab keelduda vaid objektiivsete asjaolude esinemisel, mis peavad erinema 2010. a ja

2017. a olukorrast.

4(19)

9) Kuna kinnistu asub xxxxx looduspargi kaitsealal ja seda soovitakse jätkuvalt kaitsta

kanakulli elupaigana, siis peaks tegemist olema esindusliku ja hästi säilinud kanakulli

elupaigaga. LKS § 48 lg 2 alusel on võimalik kaitsta vaid esinduslikke ja toimivaid elupaiku,

mida lind reaalselt sigimiseks ja elutsemiseks kasutab. Väide, et kanakulli elupaiga kvaliteet on

madalseisus, kuid elupaigana siiski funktsioneeriv, peab olema kontrollitav ning vastama

faktilistele eeldustele ja õigusaktide määratlusele. Asjaolu, et LKS § 48 lg 2 kohaselt tuleb 50%

kanakulli elupaikadest kaitse alla võtta, ei tähenda, et kaebaja kinnistul tuleb kaitsta kanakulli

olematut elupaika. Kõikidest registreeritud kanakulli pesadest (421) tuleb eelistada

esinduslikke elupaiku, mida kanakullid reaalselt pesitsemiseks kasutavad.

10) Metsaregistri andmetel on xxxxx kanakulli pesapaigas 500 m raadiuses metsamaad 76%.

Üle 60-aastase metsa osakaal on 33%. Seega xxxxx kanakulli elupaik ei ole enam esinduslik ja

puudub alus keelata kinnistul raiet. KeA tellis MTÜ-lt Tuulelind 2018. a ekspertiisi

(registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 10.12.2019 nr 7-4/19/4879-9 all), mis mh

analüüsis üle Eesti kõikide kanakulli elupaikade esinduslikkust ning selle alusel kaitse alla

võetavate kanakulli elupaikade valikut, ulatust ja tsoneeringut. Ekspertiisi lk 3 kohaselt

kanakulli pesapaigana mõistetakse kanakulli pesa või pesi ümbritsevat pesapuistut 300 m

raadiuses, nagu on kirjeldatud kanakulli kaitse tegevuskavas. Seega käsitleti ka ekspertiisis

pesapaigana/elupaigana metsa, kus on kanakulli pesa. Ekspertiisis välistati esinduslikkuse ühe

põhikomponendina teadlikult pesapaiga asustusajalugu, kuna see on kvaliteedilt ja kvantiteedilt

ebaühtlane (lk 5). Kaebaja aga leiab, et pesitsusajalugu ei saa välistada elupaiga esinduslikkuse

määramisel, mida nõuab ka LKS § 4 lg 5 p 1 ja loodusdirektiivi art 1 p f. Eksperdid, keda KeA

kasutab, ei orienteeru õiguslikes terminites ning nende järeldused ei ole õiguslikult korrektsed.

Ekspert on välja toonud, et esinduslikus elupaigas peaks olema pesa ja kanakull peaks tavaliselt

pesa kasutama vähemalt kolme aastase intervalli tagant. Hoolimata asjaolust, et kaebaja

kinnistul on üle 60 aasta vanune mets, ei ole kanakull pidanud 13 aasta jooksul seda sobivaks

elupaigaks. Selle asemel pesitseb kanakull xxxxx kinnistul, mida ümbritsevad xxxxx kinnistu,

mille eraldistel 4 ja 5 on 39 ja 55 aasta vanune mets ning xxxxxx kinnistu, mille eraldisel 17

kasvab 70 aasta vanune mets. Eeltoodu tõendab, et elupaiga esinduslikkuse määratlemisel ei

ole ainutähtis metsa vanuseline struktuur. Ekspertiis selgitab (lk 6), et termin “elupaik” on

kanakulli puhul samaväärne täpse ökoloogilise terminiga “pesapaik” ehk ühe paari

pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. Eeltoodu kinnitab, et elupaik peab olema seotud

pesaga ning pesitusega, mida kaebaja kinnistul ei ole. Kinnistu asub xxxxxx kinnistul

paiknevast pesast üle 300 m kaugusel, mistõttu ei saa seda ka kaitse tegevuskava valguses

määratleda pesapaigana/elupaigana.

Kanakulli elupaigana peaks kaitse alla võtma vahetult kanakulli pesa kõrval (xxxxx kinnistu)

oleva suure xxxxx Metskond 67 (kt xxxxxxxxx) kinnistu, mis peaks olema ideaalne

potentsiaalne kanakulli elupaik. Kaebaja kinnistul on küll vanemaid puid, kuid mets on hõre

ega paku kanakullile nõutavat varju. Samas xxxxx Metskond 67 kinnistu on paksu tiheda

metsaga kaetud ning pakuks kanakullile häid elupaiga tingimusi.

11) Kanakulli kaitse tegevuskava p 1.3.1. kohaselt Harjumaal läbiviidud 45 aasta pikkuse

uuringu põhjal pesitses kanakull samas pesas mitmel aastal järjest 61% juhtudest (n=18),

kolmel juhul 6 aastat järjest, ning vaheaegadega on üht pesa kasutatud 9 aasta jooksul. Seega

üle 9 aasta pesa järjepidev kasutus ei ole tõenäoline, arvestades, et kanakulli eluiga on 11 aastat

ning pesade vahetamise põhjuseid on mitmeid. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt (lk 9)

pesitsetakse varjulistes metsades. Kaebaja kinnistu metsamajandamiskava järgi on eraldisel 12

esimese rinde puude arv 203 puud hektari kohta. Teistel eraldistel on samuti esimese rinde

puude arv oluliselt alla 450 puu hektari kohta. Seega ei saa väita, et kinnistu oleks sobilik,

5(19)

perspektiivikas ja esinduslik elupaik kanakullile. Ka KeA ise on tunnistanud, et kinnistu puistu

on hõre ja ei ole sobilik kanakulli jaoks.

12) Raiest keeldumise alus (kaitse-eeskirja § 16 lg 2 ja § 7 lg 1) on väär ja otsitud. KeA peab

xxxxx looduspargi xxxxxx piiranguvööndis raie keelamisel lähtuma ikkagi xxxxx looduspargi

kaitse-eeskirjast, mitte millestki muust.

Kaebaja on nõus, et xxxxxx looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsealuste lindude elupaikade

kaitse, kuid küsimus on, mille alusel ja millistele faktilistele määratlustele peab elupaik

vastama. KeA kaalutlusotsus on kaalutlusvigadega, kuna amet on kaebaja kinnistu lugenud

kanakulle elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar aastatel 2002-2004 pesitses kaebaja

kinnistul. Keelduv otsus on tehtud kaalutlusvigadega. Kaebaja kinnistu pole vaadeldav kui

kanakulli elupaik.

13) Vaideotsuses kinnitas KeA, et xxxxxx loodusalal pesitseb praegu 2 paari kanakulle, mis

tähendab, et kaitse eesmärk on täidetud (vt xxxxx looduspargi, xxxxx hoiuala ja xxxxx

loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2017-2026, p 2.1.6.1.1). Sellest tulenevalt on

õigusvastane ja kaebaja õiguslikku ootust rikkuv keelduda registreerimast vaidlusalust

metsateatist.

14) Amet ei ole läbi viinud keelduvat otsust tehes proportsionaalsuse testi. Tegemist ei ole

sobiva abinõuga, kuna faktiliselt ei ole kanakull alates 2005. a kaebaja kinnistut

pesituspaigana/elupaigana kasutanud. Seda enam, et kanakull on II kategooria liik, kelle

populatsioon ei ole langustrendis. Metsateatise registreerimata jätmine ei olnud vajalik abinõu,

mida kinnitavad varasemad kinnistu metsateatised aastatest 2010 ja 2017. Ettevaatusabinõuna

oleks võinud kinnistul veerraie 0,38 ha-l lubada, kuid seada tingimuse, et seda ei tehtaks

pesitsusajal. See oleks taganud piisava kaitse-eesmärgi täitmise, et linnu pesitsus ajal raiet ei

teostataks. Tegemist ei ole mõõduka abinõuga üle 300 m kaugusel oleva kanakulli pesa kaitse-

eesmärki silmas pidades.

15) KeA 10.08.2021 vastusest teabenõudele nähtub, et elupaik nr xxxxxxxx kasutusotstarve on

sigimispaik. Kaebaja kinnistut ei saa hõlmata sigimispaigana elupaiga koosseisu, kui kanakull

kasutab alates 2008. a xxxxxx kinnistut. Sigimispaiga tingimustele peab vastama kogu

registreeritud nn elupaiga territoorium. On selge, et sigimiseks kanakull ei ole alates 2005. a

kaebaja kinnistut kasutanud.

Ameti 10.08.2021 vastusest teabenõudele nähtub, et väidetavalt on läbi aegade olnud

elupaigaga xxxxxxxxx seotud 3 pesa, millest pesa nr xxxxxxxxx on arhiveeritud. 23.08.2021

vastuses päringule selgitas KeA, et pesa xxxxxxxxxxx on registrisse kantud 2009. a. Pesas oli

edukas pesitsus 2015. a ja pesa on registrist kustutatud (arhiveeritud) 2016 oktoober, kuna

pesapuu murdunud ja pesa hävinud. Eeltoodu näitab, et KeA-l puudub ühtne arusaam ja

kriteeriumid, mille alusel pesi arhiveerida ning millal käsitleda neid elupaiga osana. Arvestades,

et pesa nr xxxxxxxxx arhiveeriti juba üks aasta pärast pesa hävinemise tuvastamist, siis oleks

pidanud kaebaja kinnistul eksisteerinud pesa nr xxxxxxxxxxx arhiveerima hiljemalt 2020. a.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Kaebaja ei heida vastustajale ette menetlus- ja vormivigu. Seega taandub kaebus küsimusele,

kas KeA-l on õigus keelduda kavandatavast tegevusest, kui see läheb tema hinnangul vastuollu

kaitseala kaitse eesmärkidega.

2) KeA tellis novembris 2020. a lepingulise töö „Kanakulli leiukohaandmete korrastamine

keskkonnaregistris” (edaspidi Töö), mille eesmärk oli: „Korrastada keskkonnaregistris

6(19)

kanakulli leiukohtade andmed piiritletud pindobjektidena selliselt, et teadaoleva(te)

pesapuu(de) ümber oleks piiritletud pesitsuselupaigana kasutatav ja pesapaiga säilimiseks

vajalik elupaik, kusjuures teadaolevad sama kanakullipaari pesapaigad on piiritletud üheks

elupaigaks (pindobjektiks), mis vajadusel võib koosneda ka lahustükkidest. Kõik pesapuude

punktandmed määratleda konkreetse elupaiga alamkirjeteks. Süsteemse korrastamise eesmärk

on saada ülevaade kanakulli elupaikade tegelikust arvust nii, et ühe ja sama paari erinevaid

pesapaiku ei arvestata edaspidi erinevate elupaikadena, vaid ühe elupaiga erinevate osadena,

ning kanakulli kõik elupaigad on piiritletud samade põhimõtete alusel.“

2021. a aprillis võeti Töö vastu ja saadeti üle-eestiliselt korrigeeritud kanakulli elupaiga andmed

Keskkonnaagentuurile keskkonnaregistri täiendamiseks. Ka kõnealuse kanakulli elupaiga

(keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxxx, xxxxxx kanakulli elupaik) piire korrigeeriti

keskkonnaregistris Töö alusel. xxxxx kanakulli elupaiga korrigeeritud pindala on 15,88 ha, see

ei koosne erinevatest lahustükkidest ja see hõlmab ühte kanakulli pesapuud. 2021. a seiras T.

E. koos T. M. kanakulli elupaika 10. juunil ja tuvastati jätkuvalt kanakulli edukas pesitsemine

pesapuul. Pesas oli ja rõngastati 2 pesapoega.

Vastavalt Töö lähteülesandele, mis koostati kooskõlas kanakulli kaitse tegevuskavaga, tuli

kanakulli elupaikade piiritlemisel arvestada, et „Elupaiga pindobjekt peab hõlmama

keskkonnaregistris olevad kanakulli leiukohapunkti(d) (pesapuud) ja liigi poolt kasutatava

pesametsa vastavalt kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatule: elupaigalaik peab hõlmama

vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse

see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis

kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis

ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas

proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.“ 300 m raadiusega ring ümber

kanakulli pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus. Kõnealuse

kanakulli elupaiga suurus on liigile sobivat metsaosa, tänapäeval asustatud ja kunagise

kanakulli pesapuu (tänaseks keskkonnaregistris arhiveeritud) paiknemist arvestades 15,88 ha,

s.o soovitatust väiksem, aga ekspertide hinnangul kaasatud siiski tervikuna sobiva metsaosa

ulatuses.

3) Keskkonnaagentuur koostas seisuga 06.05.2021 kanakulli kaitstuste analüüsi, mille alusel on

hetkel kaitstud (kaitse all olevaks loetakse kõik elupaigad, mis ulatuvad vähemalt 2/3 ulatuses

kaitstavale alale (kaitseala, hoiuala, püsielupaik, üksikobjekti piiranguvöönd) sõltumata ala

kaitsekorrast või tsoneeringust) 42% kanakulli pindalalistest elupaikade arvust ja 50%

pindalast. Kuigi pindalaliselt on miinimum täis, tuleneb see sellest, et kaitstavatel aladel on

kanakulli elupaigad piiritletud suuremalt, sest pesapuude ümbruses on pesamets suures osas

säilinud, erinevalt väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel

muutuvad järjest tükeldatumaks ja muutuvad seeläbi aja jooksul kanakullile sobimatuks. Seega

on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid pesi nii kaitstavate alade sihtkaitse- kui

piiranguvööndis ning vajadusel muuta kaitsekorda sobivamaks nii kanakullile (raiete

keelamine) kui maaomanikule (kitsenduste proportsionaalsem kompenseerimine). Kuna kõigi

olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli elupaikade kaitse pole siiski piisav, tuleb

võtta ka uusi alasid kanakulli kaitseks kaitse alla. KeA-l on töös uute kanakulli püsielupaikade

moodustamine esinduslikesse kanakulli elupaikadesse, misjärel on Eestis kaitstud 57%

kanakulli teadaolevate (registrisse kantud) elupaikade arvust ja on realistlikum kanakulli kaitse

tegevuskavas seatud eesmärkide täitmine (kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini). Uusi

kanakulli püsielupaikasid ei moodustata olemasolevatele riiklikult kaitstud kaitsealadele, sh

loodusparkidesse. Seal tuleb kanakulli elupaikade kaitse tagada kaitseala kaitse-eeskirjaga.

7(19)

xxxxx kanakulli elupaik (keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxxx) on olnud asustatud (aastast

2002) ja pesametsaks sobiv mets on piisavas ulatuses säilinud, mida tõendab elupaiga jätkuv

asustamine kanakulli poolt, seega on elupaik kanakulli jaoks funktsioneeriv. Lisaks asub

kõnealune elupaik olemasoleva kaitseala piiranguvööndis, mistõttu on otstarbekas ja vajalik

selle jätkuv ja tõhus kaitse, et tagada kanakulli kui liigi piisav kaitstus ja soodsa seisundi

saavutamine Eestis. Vajadusel tuleb kaaluda kaitsekorra rangemaks muutmist (sihtkaitsevööndi

moodustamist).

Artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008“ kohaselt oli

kanakulli arvukus toona 300-500 paari ja arvukustrend tugevalt langev (andmete usaldatavus

B). Artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012“ alusel oli

kanakulli arvukusel perioodil 400-600 paari ja arvukustrend mõõdukalt langev (andmete

usaldatavus B). Artikli „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013– 2017“

kohaselt oli kanakulli arvukushinnang ka järgmisel 5-aastasel perioodil 400-600 paari ja

arvukustrendi hinnati neutraalseks (andmete usaldatavus A). Seega on kanakulli arvukus

pikemas ajaloolises perspektiivis olnud tugevalt või mõõdukalt langev ja pole ka viimati

hinnatud 5-aastase perioodi jooksul tõusnud, küll on arvukus stabiliseerunud ja andmed

täpsemad.

Pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt populatsiooni

soodsa seisundi saavutamine suuruses 700–1000 paari (arvukuse järsu languse eelne hinnang).

Seega eesmärgiks on aastaks 2029 kanakulli arvukuse tõus 700-1000 paarini, mis on ligi 70%

rohkem, kui on praegune arvukus. Et järgmise 8 aasta jooksul oleks võimalik kanakulli

arvukuse tõus, on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid (kaitstavatel aladel asuvaid)

kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid esinduslikke elupaiku kaitse alla, mis on kooskõlas

kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatuga.

4) Kaebaja samastab ekslikult püsielupaiga ja elupaiga mõisted. Püsielupaik on LKS § 50 alusel

või ministri määrusega moodustatud kaitstav ala, mis võib lisaks liigi elupaigale hõlmata ka

potentsiaalset, leviku laiendamiseks vajalikku elupaika või puhvertsooni ümber elupaiga, et

elupaika tõhusamalt kaitsta. Elupaiga mõiste ja selle piiritlemise alused on lahti kirjutatud

kanakulli kaitse tegevuskavas ptk-s 5.3 „Seni on kanakullipesad registrisse kantud reeglina

punktobjektidena. Alles viimase aasta jooksul on pesapaiku hakatud registreerima ka tervet

pesitsuspuistut hõlmavate pindalaliste objektidena (ptk 3.3), mis on kahtlemata ökoloogiliselt

sobivam lahendus, sest pesapaiga valikul on oluline puistu, mitte ainult pesapuu omadused ning

pesapaigal (elupaigalaigus) leidub sageli mitmeid pesi, lisaks on piiritletud elupaigalaigus

võimalik vältida häirimist (vt LKS § 55 lg 6). Edaspidi tuleks kanakulli pesapaik selle

avastamisel keskkonnaregistrisse kandmiseks alati esitada kui pindalaline objekt, mis

piiritletakse elupaigapõhiselt: elupaigalaik peaks hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või

vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses

järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna

olemasolevas ulatuses. Pindalalise objekti alamkirjena esitatakse pesa(de) koordinaadid.“

Kõnealune kanakulli elupaik on piiritletud kooskõlas tegevuskavas esitatud suunistega ning oli

viimase kontrolli käigus aastal 2021 asustatud, seega on tegemist kanakullile sobiva elupaigaga.

Ei saa eeldada, et kanakulli elupaik piirdub vaid selle kinnistuga, kus paikneb hetkel tema

pesapuu. Kanakull vajab elupaigaks piisavalt suurt metsamassiivi, kus paikneb hetkel tema

pesapuu. Elupaigaks piisavalt suur metsamassiiv peab tagama häirimatu pesitsemise, suurema

tõenäosuse pesa sagedaseks asustamiseks, suurema sigimisedukuse ja ka varupesade rajamise

võimaluse, mistõttu piiritletakse kanakulli elupaik kooskõlas tegevuskavas antud suunistega (vt

tegevuskava p 1.2.2).

8(19)

LKS § 48 lg 2 ei sätesta, et sigimispaik peab olema iga-aastaselt kasutatav. Arvestades asjaolu,

et kanakull asustab erinevatel aastatel erinevaid varupesi, mis kõik ei ole meile teada, ning liigi

arvukus on langenud, mistõttu kõik elupaigad ei saagi püsivalt olla asustatud ja arvukuse tõusu

eelduseks on sobivate ajutiselt asustamata elupaikade olemasolu, mida saab taasasustada,

võivad mõned elupaigad teatud aastatel olla kanakulli poolt asustamata või pole asustatus meile

teada, kuid on käsitletavad jätkuvalt sigimiselupaigana, mida liik teatud aastate järel asustab.

Kanakulli kaitse tegevuskava alusel toimub nii püsielupaikades kui väljaspool püsielupaiku

asuvate pesade keskkonnaregistris arhiveerimine ainult kanakulli elupaiganõudlust hästi tundva

eksperdi hinnangu alusel. Arhiveerimise üheks tingimuseks on ala väike taasasustamise

tõenäosus. See, et pesapaik on mõned aastad asustamata, asustatud teise röövlinnuliigi poolt

või pole asustatus teada, ei tähenda, et tegemist pole liigi sigimispaigaga.

xxxxx kanakulli elupaiga määratlemisel puudub vastuolu ka nn loodusdirektiivi artiklis 1

toodud elupaiga definitsiooniga. Nimetatud definitsioon ütleb, et liigi elupaika tuleb arvata

kõiki liigi bioloogilisi etappe hõlmavad keskkonnad, mis on liigile eriomaste abiootiliste ja

biootiliste tegurite abil määratletud. Näiteks on enamik linnuliike rändsed, mis tähendab, et

selle definitsiooni kohaselt kvalifitseeruvad liigi elupaigaks nii talvitusalad, rändepeatuspaigad

kui sigimisalad. Seejuures ei käsitle viidatud definitsioon liigi asustusajalugu ega määratle, et

liik peab konkreetset sigimisala (või talvitusala või rändepeatuspaika) asustama igal aastal, et

see kvalifitseeruks liigi elupaigaks. KeA ja liigieksperdid lähtuvad elupaikade piiritlemisel

kanakulli kaitse tegevuskavas antud suunistest ning käesolevaks hetkeks on elupaigad nende

järgi üle Eesti samadel alustel piiritletud ja keskkonnaregistris korrigeeritud.

5) Hetkel keskkonnaregistris registreeritud pesas (xxxxxx kinnistul) on kanakull pesitsenud

aastatel 2009, 2010, 2014, 2016-2019, 2021 ja varasemalt xxxxx kinnistul asunud pesas 2002-

2004. Seega ei ole korrektne kaebuse väide, et kanakulli pesitsus ühes pesas järjest üle 9 aasta

ei ole tõenäoline. 9 aastat on Harjumaa uuringualal asuva kanakulliterritoorium olnud asustatud,

kuid kanakull on sellel ajal kasutanud vähemalt 2 erinevat pesa. xxxxx kanakulli elupaik on

olnud kasutuses alates 2002. a ja kasutusel on olnud vähemalt 2 teadaolevat pesa (xxxxx ja

xxxxx kinnistul). Elupaiga kasutus ei ole seotud kanakulli elueaga, kuna ühe paarilise hukkudes

leitakse teine paariline ja sobilikke pesapaiku asustatakse mitmete põlvkondade vältel.

xxxxx kanakulli elupaik oli vahepeal piiritletud küll kahe eraldi registrikandena, kuid kanakulli

jaoks on tegemist ühe tervikliku elupaigaga. Seetõttu tegi ekspertettepaneku piiride

korrigeerimiseks ja nüüdseks on moodustatud üks elupaiga laik (registrikanne). Paljudesse

registrisse kantavatesse elupaikadesse jääb kaasnevaid madala kvaliteediga metsaosi (kuna

metsamajandus on elupaiku killustanud). Kuna xxxxx kanakulli elupaik on olnud pikki aastaid

asustatud, siis elupaiga seisund tervikuna on soodne. Kuigi xxxxx kinnistul on mitmed elupaika

jäävad osad majandamisega raiutud liiga hõredaks ja peidulise eluviisiga kanakulli jaoks pole

need pesapaigaks sobivad, asustab kanakull jätkuvalt xxxx elupaika, mistõttu elupaik tervikuna

on kanakulli jaoks funktsioneeriv. Liigi elupaiga seisundi kõige olulisem kriteerium on elupaiga

sobivus liigile (vastavus liigi elupaiganõudlusele), ka asustatus (kas liik seal elutseb) ja

pesitsusedukus (poegade olemasolu). xxxxx kanakulli elupaik on teadaolevalt asutatud ca 20

aastat ja kanakull on seal edukalt pesitsenud pikka aega.

Keskmised metsa kirjeldavad parameetrid (metsamaa pindala, metsa vanus) on oluliseks

allikaks elupaiga piiritlemisel ja kaitse tagamisel, aga ka pikemalt asustamata elupaiga

esinduslikkuse määramisel. Tunnustatud eksperdid on viidanud, et kanakull eelistab

pesapaigana vanu metsaosasid. Ka antud kanakulli territooriumil on asunud kõigepealt pesapaik

vanas metsas. Seejärel on ta pesapaiga valinud keskealises puistus, kuid edukaks pesitsuseks

on vajalik, et pesapaiga ümber oleks piisavalt vana metsa. Seejuures on oluline, et kanakulli

pesapaigana (elupaigana) piiritletakse pesapuust ligikaudu 300 m raadiuses olev soovitavalt

9(19)

vähemalt 60-aasta vanuse puistuga metsaala ja kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares

on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas

proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Seega kuulub xxxxx kinnistul

olevat pesa ümbritseva pesapaiga koosseisu ka xxxxx kinnistul olev metsala ja ebakorrektne on

väita, et kanakull ei kasuta xxxxx kinnistu metsaala. Kuna kanakullil on häirimatu pesa asukoht

xxxxx kinnistul, siis vahepealsetel aastatel ei ole tal olnud vajadus xxxxxx kinnistule pesa

rajada. xxxxxx kinnistu metsaala on vajalik piisava ulatusega metsamassiivi ja xxxxx kanakulli

elupaiga funktsioneerimiseks.

6) KeA ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt raiest keeldumise alus on väär ja otsitud ning

amet peab xxxx looduspargi xxxxxx piiranguvööndis raie keelamisel lähtuma xxxxxx

looduspargi kaitse-eeskirjast, mitte millestki muust. Kaebaja seisukoht on selgelt vastuolus

metsaseadusega (MS). MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib KeA nõuetekohase metsateatise alusel

kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele

inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning

varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Seega ei sisalda seadus

loetelu, milliste õigusaktide nõuetest tuleb KeA-l raiete lubamise hindamisel lähtuda. Sellest

järeldub, et KeA ei ole ületanud diskretsiooni piire. MS § 41 lg 8 kohaselt, kui kavandatud raie

ei vasta õigusaktide nõuetele, on KeA-l õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades

keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.

Kuivõrd KeA leidis, et kavandatav raie ei vasta õigusaktide nõuetele, keeldus amet raie

registreerimisest ning põhjendas seda ka kirjalikult.

xxxxxx kinnistu eraldis 12 asub xxxxxx looduspargi xxxxxxx piiranguvööndis ning II

kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli elupaigas (xxxxxxxxxxx). Kaitsekord xxxxxx

looduspargis on sätestatud xxxxx looduspargi kaitse-eeskirjaga. LKS § 31 lõike 2 punkt 5

sätestab üldreegli, mille kohaselt, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis

keelatud uuendusraie. Kaitse-eeskirja § 16 lõige 3 annab sisuliselt üldreeglile leevenduse, mille

kohaselt on lõigetes 1 ja 6 nimetamata puistutes ning piiranguvööndites kaitseala valitseja

nõusolekul turberaie lubatud järgmistel tingimustel: 1) xxxxx, xxxxx ja xxxxx piiranguvööndis

kuni 1,2 hektari suuruse langina; 2) punktis 1 nimetamata piiranguvööndites kuni 5 hektari

suuruse langina. Kaitse-eeskirja § 7 lõike 1 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust,

mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kaitse-eeskirja § 3 kohaselt on

kaitseala valitseja KeA. Tulenevalt eeltoodust ei saa tekkida õigustatud ootust, et kavandatud

veerraie, mis on kooskõlas kaitse-eeskirja § 16 lõikes 3 sätestatud langi suuruse piirangutega

ning vastab ka MS-s toodud nõuetele veerraie lubamiseks, on igal juhul lubatud. KeA-l kui

kaitseala valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie (sh veerraie) lubamist ning raiet mitte lubada,

kui see on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamisega.

Kaitseala valitsejale antud kaalutlusõigust uuendusraie lubamisel on selgitatud ka xxxxxx

looduspargi kaitse-eeskirja seletuskirjas (lk 38): „Väikesemahuline uuendusraie on ajalooliselt

kuulunud talumetsade majandamise juurde ning see ei ohusta kaitse-eesmärkide saavutamist

piiranguvööndis. Samas on jäetud kaitseala valitsejale õigus teha kaalutlusotsus, kuna teatud

juhtudel (näiteks kui raie toimub mõne kaitsealuse liigi elupaiga läheduses) võib olla vajalik

kaitseala valitseja poolsete tingimuste seadmine (näiteks tuginedes looduskaitseseaduses

esitatud isendikaitse põhimõtetele). Kõiki selliseid juhtusid ei ole määrusega võimalik ette

näha.“

7) Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 2 järgi on xxxxx looduspargi kaitse-eesmärgiks muuhulgas

kanakulli elupaikade kaitsmine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 4 järgi on xxxxxx piiranguvööndi

kaitse-eesmärgiks muuhulgas kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. xxxxx looduspark

10(19)

hõlmab ka xxxxx linnuala, kus tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju linnuala kaitse-

eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi, tulenevalt

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1

alapunktist 38. Nimetatud korralduse järgi on xxxxxx linnualal muuhulgas kanakull liigiks,

mille isendite elupaiku tuleb kaitsta. Linnuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide kaitse tuleb

tagada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta, eeskätt artiklitele 4 ja 5, mille kohaselt tuleb liikmesriigil tagada kaitse-eesmärgiks

seatud linnuliikide säilimine ja paljunemine nende levikualal. xxxxx looduspargis paikneb

kanakulli jaoks esinduslik elupaik ja seetõttu on liik ka xxxxxx looduspargi ning xxxxx linnuala

kaitse-eesmärgiks seatud.

Otsus raie keelamise osas sündis kaalutlusotsusena, arvestades Xxxxx looduspargi ja Xxxxx

linnuala kaitse-eesmärke, kaitseala valitsejale antud kaalutlusruumi, liigi kaitsekategooriat ja

ohustatust, ning raie võimalikku mõju liigile ja tema elupaigale. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 sätestab

selgelt, et kui tegevus, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut (sh

uuendusraie) võib kahjustada ala kaitse-eesmärgi saavutamist, on kaitseala valitsejal õigus

tegevust mitte kooskõlastada. Taolist mõttekäiku toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu

22.10.2015 otsus nr 3-14-358.

8) Metsateatise esitamine ei anna esitajale õigustatud ootust, et KeA kavandatava raie

registreerib. KeA arvestab metsateatise menetlemisel menetlemise ajal olemasolevaid parimaid

teadmisi ja olemasolevat informatsiooni. KeA vaatab iga metsateatise läbi hetkeolukorda

arvestades ja koostoimes haldusmenetluse seadusega (HMS). HMS § 3 lg 2 kohaselt peab

halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi

suhtes. Eeltoodust tulenevalt ei pea vastustaja õigeks kaebaja väidet, et KeA tegevus on

vastuoluline.

Metsaregistri andmetel on KeA 2010. a lubanud Xxxxx kinnistu Xxxxx kanakulli elupaiga alal

aegjärkset raiet ja sanitaarraiet. 2010. a ei olnud kanakulli elupaigad veel piiritletud

elupaikadena Keskkonnaregistrisse kantud. Keskkonnaregistrisse olid kantud vaid kanakulli

pesade asukohad. Sellest teadmisest lähtudes ka raiete lubamist kaaluti ja raied lubati. 2017. a

aegjärkse raie lubamisel eraldisel 58 (2,4 ha, registrikanne nr xxxxxxxxxxx) ja lageraie

lubamisel eraldisele 128 (0,21 ha, registrikanne nr xxxxxxxxxxx) leidis KeA, et raie ei kahjusta

kanakulli elupaika ulatuses, mis viiks elupaiga rikkumise või hävimiseni. Raie lubamisel oli

KeA teadlik Xxxxx kanakulli elupaigast ja on raie lubamist kaaludes sellega arvestanud.

Registrikandele xxxxxxxxxx lisatud selgitustest on kirjas: „…Seega toimub kõnealusel

eraldisel turberaie lubamine kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) kaalutlusotsuse alusel, mille

käigus analüüsitakse, kas kavandatud tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärke….“.

Otsuse tegemisel peab KeA arvestama ka maaomaniku huviga oma metsas raiet teha, st piirata

tuleb nii vähe kui võimalik, samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

2021. a eraldisel 12 kavandatud veerraie mittelubamisel, leidis KeA, et suure tõenäosusega

viiks raie elupaiga rikkumise või hävimiseni. Otsuse tegemisel arvestas KeA ka juba varem

tehtud raietega, seireandmetega ja ka seire käigus elupaiga seisundi hinnanguga.

KeA ei nõustu kaebaja väitega, et 2017. a eraldise 11 alal (metsateatise esitamise aegne eraldis

5) raiet lubava metsateatise registreerimisega on loodud õigustatud ootus, mistõttu on keelduva

metsatatisega rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet.

Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 alusel on KeA-l õigus keelata uuendusraieid ka piiranguvööndis.

Järelikult, kui kinnistu asub Xxxxx looduspargis, kuigi piiranguvööndis, kus on

majandustegevus teatud piirangutega lubatud, peab maaomanik arvestama sellega, et

11(19)

uuendusraie võib olla seal lühema või pikema perioodi jooksul võimatu, tulenevalt kaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest. Kaebaja oli teadlik, et tema kinnistu asub Xxxxx

looduspargis xxxxxx piiranguvööndis, seega pidi olema teadlik, et uuendusraied on tema

kinnistul lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. See tähendab metsaomanikule riski, et kui

tema kinnistu asub Xxxxx looduspargis, kuigi mitte kõige rangema regulatsiooniga vööndis,

siis võib seal uuendusraie olla lühema või pikema ajaperioodi jooksul võimatu. Maaomanikul

ei saa tekkida õigustatud ootust, kui ühel eraldisel on uuendusraie lubatud, siis see on kindlasti

lubatud ka teistel eraldistel. Uuendusraiete lubamisel kaalub KeA igakordselt raiete mõju

kaitse-eesmärkidele, antud juhul kanakulli elupaigale. KeA-l on kohustus antud juhul kanakulli

elupaiga soodsa seisundi tagamiseks arvesse võtta kogu olemasolev informatsioon ja teha selle

põhjal kaalutletud otsus. Ühel metsaeraldisel kavandatud raie ei pruugi kaasa tuua elupaiga

rikkumist või hävimist, kuid see võib toimuda siiski koosmõjus teistel eraldistel kavandatud või

juba teostatud raietega. KeA-l tuleb ühes piirkonnas (antud juhul Xxxxx kanakulli elupaigas)

kavandatavate raiete puhul hinnata kavandatavate raiemahtude mõju ning arvesse tuleb võtta

ka varasemalt teostatud raiete mahtu ja ulatust, samuti antud hetke kanakulli elupaiga seisundit

ja liigi ohustatust. 2017. a raietega on Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteeti halvendatud. 2017.

a teostatud aegjärkse raie tulemusel on tekkinud Xxxxx kanakulli elupaiga alal lage ala, sellega

on elupaiga territooriumil vana metsa (60-aastast või vanemat metsa) osakaal vähenenud. Veel

täiendavate uuendusraiete teostamine (mille tulemuseks on lage ala või selguseta ala), killustab

elupaika ja vähendab vana metsa osakaalu veelgi ja viiks suure tõenäosusega kanakulli elupaiga

ebasoodsasse seisundisse, mis põhjustaks elupaiga hülgamise. Metsa majandamise eeskirja § 5

lg 4 järgi võib veerraiel raiuda lageraie korras langi servast kuni metsa keskmise kõrguse laiuse

riba, st veerraie tagajärjel tekib ka lage ala. Lagedaks raiutud riba kõrval võib raiuda üksikpuid

või häile puistu kõrguse laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%. Seetõttu on Xxxxx kanakulli

elupaiga hülgamine raiete järgselt KeA hinnangul tõenäoline ning läheb vastuollu Xxxxx

looduspargi ning Xxxxx linnuala kaitse-eesmärgiga.

Nõus ei saa olla ka kaebaja väitega, et looduses midagi muutunud ei ole. Võrreldes 2017. a on

halvenenud Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteet. Halvenenud on just elupaiga põhjapoolse osa

seisund (ala kuhu jääb ka Xxxxx kinnistu). KeA möönab, et suuresti 2017. a tehtud raiete tõttu

on Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteet halvenenud, kuid on elupaigana funktsioneeriv ja

tervikuna siiski jätkuvalt liigile soodne. Muutunud on ka kanakulli ohustatuse hinnang. Eesti

kanakulli sigiv asurkond on viimase (2019. a; EELIS) ohustatuse hindamise järel arvatud

kategooriasse „ohualdis“. 2008. a oli kanakulli riiklik ohustatuse hinnang „ohulähedane“. Seega

on liigi ohustatus suurenenud ja liik vajab tõhusamat kaitset.

9) KeA palub jätta tähelepanuta kaebaja seisukohad seoses xxxxx Metskond 67 kinnistuga,

kuna need väljuvad kaebuse piiridest. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei oma

tähtsust tulevikus aset leida võivad sündmused. Kaebus on oma sisult vastuoluline. Kaebaja on

oma kaebuses mitmel korral rõhutanud, et tema hinnangul ei ole metsa vanus oluline näitaja,

kaebuse p-s 2.20 on aga asunud vastupidisele seisukohale.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja leiab, et KeA-l ei olnud alust keelata veerraiet (uuendusraie), kuna kaebajale

kuuluval Xxxxx kinnistul ei asu kanakulli pesa, kanakull ei kasuta kinnistut elutsemiseks

(pesitsemiseks) ning kinnistu ei vasta ka kanakulli elupaiga tunnustele, st vastustaja on kaebaja

hinnangul meelevaldselt käsitlenud kaebaja kinnistul asuvat metsa kanakulli elupaigana.

Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsus kaalutlusvigadega ning sellega on rikutud

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet.

12(19)

9. MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada KeA-le metsateatis. KeA kontrollib

teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa iseloomustavatele

andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie õigusaktide nõuetele ei vasta, on ametil õigus keelduda

teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). Käesoleval juhul

keeldus vastustaja kaebajale veerraie teostamiseks loa andmisest põhjusel, et Xxxxx kinnistu

eraldis 12 asub Xxxxx looduspargi xxxxxx piiranguvööndis II kategooria kaitsealuse linnuliigi

kanakulli elupaigas ja uuendusraie on vastuolus Xxxxx looduspargi ja Xxxxx linnuala kaitse-

eesmärgiga kaitsta kanakulli elupaikasid.

9.1 LKS § 31 lg-te 1 ja 2 kohaselt on piiranguvöönd kaitseala osa, kus majandustegevus on

lubatud seaduses ja kaitse-eeskirjas loetletud kitsendusi arvestades. LKS § 31 lg 2 p 5 sätestab,

et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis uuendusraie keelatud. Kaitsekord

Xxxxx looduspargis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 135 „Xxxxx

looduspargi kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 kohaselt ei kooskõlasta

kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja (s.o kaitse-

eeskirja § 3 kohaselt KeA) nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit. LKS §-st 31 ning kaitse-eeskirja § 7 lg-st 1 tulenevalt on

kaitseala valitsejale (vastustajale) jäetud kaalutlusõigus otsustada, kas uuendusraiet (sh

veerraiet) piiranguvööndis lubada. Looduskaitseala piiranguvöönd on osa looduskaitsealast,

mitte eraldi ja autonoomselt eksisteeriv üksus, mistõttu tuleb metsa majandamisel

piiranguvööndis silmas pidada nii LKS-st kui ka konkreetse looduskaitseala kaitse-eeskirjast

lähtuvaid nõudeid ja piiranguid. Kaitseala valitsejal tuleb uuendusraieks nõusoleku andmisel

hinnata, kas taotletud uuendusraie võib tuua kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi kahjustamise (vt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2015 otsus nr 3-14-358, p 9). Vaideotsuses on õigesti

selgitatud, et isegi kui kavandatav veerraie on kooskõlas kaitse-eeskirja § 16 lg-s 3 sätestatud

langi suuruse piirangutega ja vastab ka MS-s toodud nõuetele veerraie lubamiseks, ei saa siiski

eeldada, et see on igal juhul lubatud. Seega on õigusaktidest tulenev eeldus selline, et veerraie

piiranguvööndis on keelatud, kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud. Põhjendamatu on seega

kaebaja seisukoht, et juba raie keeldumise alus (kaitse-eeskirja § 16 lg 3 ja § 7 lg 1) iseenesest

on väär.

9.2 Kaitseala valitseja saab anda nõusoleku juhul, kui taotletav tegevus vastab kaitseala ja

piiranguvööndi kaitse-eesmärgile.

Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 2 järgi on Xxxxx looduspargi kaitse-eesmärgiks muu hulgas kanakulli

elupaikade kaitsmine ning § 14 lg 4 järgi on xxxxx piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks muu

hulgas kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Xxxxx looduspark hõlmab ka Xxxxx linnuala

ning tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunkti 38 kohaselt on Xxxxx

linnualal teiste seas kanakull liigiks, mille isendite elupaiku tuleb kaitsta. Linnuala kaitse-

eesmärgiks seatud linnuliikide kaitse tuleb tagada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, mille artiklite 4 ja 5 kohaselt tuleb

liikmesriigil tagada kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide säilimine ja paljunemine nende

levikualal. Selles vaidlus puudub.

Praegusel juhul sai KeA otsustada kavandatud raieks nõusoleku andmise seega juhul, kui

tegevus ei too kaasa kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi elupaiga kahjustamist. Kaitstava

linnuliigi elupaiga kahjustamise hindamine põhineb suuresti eriteadmistel, mis kohtul

puuduvad. Kohus saab hinnata, kas sellekohased haldusorgani põhjendused tuginevad

adekvaatsetel allikatel ega ole ilmselgelt meelevaldsed ega ümber lükatud kaebaja poolt

osundatud eriteadmiste alusel koostatud dokumentidega. Kohane on ka ettevaatuspõhimõte.

13(19)

Poolte vaidlus on elupaiga faktilise looduses piiritlemise ja õigusaktidest lähtuva määratlemise

üle.

10. Kaebaja on küll nõus, et Xxxxx looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsealuste lindude

elupaikade kaitse, kuid on seisukohal, et talle kuuluv Xxxxx kinnistu ei vasta kanakulli elupaiga

määratlusele. Põhjusel, et kanakull ei ole 17 aastat kinnistut sigimis-/elupaigana kasutanud ja

sealne mets ei ole kanakulli elupaigaks sobiv. Kaebaja leiab, et kanakulli elupaigaks tuleks

lugeda Xxxxx kinnistu, kus on pesa olemasolu tuvastatud ning õige ei ole lugeda selle

elupaigaga hõlmatuks kanakulli pesast sadade meetrite kaugusel asuvat kaebaja kinnistut.

Kaebaja viitab mh LKS § 4 lg 5 p-le 1, mis sätestab, et püsielupaik on kaitseala piiranguvööndis

asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu

perioodilise koondumise paik.

Kohus kaebaja eeltoodud käsitlusega ei nõustu ning leiab, et KeA on Xxxxx kanakulli elupaiga

piiritlemisel asjakohaselt lähtunud keskkonnaministri poolt 2015. a kinnitatud kanakulli

(Accipiter gentilis) kaitse tegevuskavas (tegevuskava) toodud suunistest ja põhimõtetest (ptk

1.2.2, 5.3, 3.3) ega ole meelevaldselt kõnealuse elupaiga koosseisu kuuluvaks lugenud mh

kaebaja kinnistu eraldist 12, kus kaebaja kavandas veerraiet. Tegevuskava koostatakse LKS §

49 alusel, mille lõikes 2 on toodud ka selle sisunõuded (vt käsitlus vaideotsuse p-s 2.6; HKMS

§ 165 lg 2 alusel kohus nõustub KeA põhjendustega ega korda neid). KeA ega vastava liigi

eksperdid pole kanakulli elupaika piiritlenud suvaliselt. Püsielupaiga mõiste (LKS 4 lg 5 p 1)

kaudu elupaiga määratlemine vajalik ei ole ega muudaks vastustaja järelduste õigsust. Viidatud

määratlusest ei tulene järeldust, et kanakulli elupaigaks tuleks lugeda pesapuu ja kitsas ringina

joonistatud ala selle ümber, mis ei või väljuda ühe kinnistu piirest. Lisaks ei tulene LKS § 48

lg-st 2 iga-aastase sigimispaigana kasutamise nõuet. LKS-s sisalduv legaaldefinitsioon (isegi

kui seda oleks võimalik sõnastada) ei muudaks liigi elupaigavajadusest lähtuvat elupaiga

määratlemist konkreetsel alal.

10.1 Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et õigusaktides kasutatud termin „elupaik” on

kanakulli puhul samaväärne liigi tegevuskavas kasutatud täpse ökoloogilise terminiga

„pesapaik” – s.o ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. Kaebaja sellele vastu ei

vaidle ning leiab samuti, et elupaik saab olla seotud pesa ja pesitsemisega. Vastustaja selgitas

vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses, et Xxxxx kanakulli elupaik on vahelduva maastiku tõttu

keskkonnaregistrisse kantud kahe piiritletud elupaigaosana, mis moodustavad tervikuna ühe

elupaiga – põhjapoolne elupaigaosa pindalaga 8,4 ha asub valdavalt Xxxxx kinnistul

(xxxxxxxxxx) ja teine osa asub vahetult Xxxxx kinnistust lõunas, pindalaga 7,9 ha

(xxxxxxxxxx).

KeA vastusest kaebusele nähtub, et kanakulli elupaikade (sh Xxxxx kanakulli elupaiga) piire

on keskkonnaregistris 2020. a novembris tellitud ja 2021. a aprillis vastuvõetud lepingulise töö

„Kanakulli leiukohaandmete korrastamine keskkonnaregistris” alusel korrigeeritud. Nimetatud

töö eesmärgiks oli korrastada keskkonnaregistris kanakulli leiukohtade andmed piiritletud

pindobjektidena

selliselt,

et

teadaoleva(te)

pesapuu(de)

ümber

oleks

piiritletud

pesitsuselupaigana kasutatav ja pesapaiga säilimiseks vajalik elupaik, kusjuures teadaolevad

sama kanakullipaari pesapaigad on piiritletud üheks elupaigaks (pindobjektiks), mis vajadusel

võib koosneda ka lahustükkidest. Süsteemse korrastamise eesmärk oli saada ülevaade kanakulli

elupaikade tegelikust arvust nii, et ühe ja sama paari erinevaid pesapaiku ei arvestata edaspidi

erinevate elupaikadena, vaid ühe elupaiga erinevate osadena, ning kanakulli kõik elupaigad

oleks piiritletud samade põhimõtete alusel. Vastavalt viidatud töö lähteülesandele tuli kanakulli

elupaikade piiritlemisel muu hulgas arvestada, et: „Elupaiga pindobjekt peab hõlmama

keskkonnaregistris olevad kanakulli leiukohapunkti(d) (pesapuud) ja liigi poolt kasutatava

pesametsa vastavalt kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatule: elupaigalaik peab hõlmama

14(19)

vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse

see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis

kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis

ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas

proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.“

KeA viidatud töö aluseks on seega võetud kanakulli kaitse tegevuskavas antud suunised ja

põhimõtted. Nimelt nähtub tegevuskava p-st 5.3, et seni on kanakullipesad registrisse kantud

reeglina punktobjektidena. Alles viimase aasta jooksul on pesapaiku hakatud registreerima ka

tervet pesitsuspuistut hõlmavate pindalaliste objektidena, mis on kahtlemata ökoloogiliselt

sobivam lahendus, sest pesapaiga valikul on oluline puistu, mitte ainult pesapuu omadused ning

pesapaigal (elupaigalaigus) leidub sageli mitmeid pesi, lisaks on piiritletud elupaigalaigus

võimalik vältida häirimist (vt LKS § 55 lg 6). Edaspidi tuleks tegevuskava kohaselt kanakulli

pesapaik selle avastamisel keskkonnaregistrisse kandmiseks alati esitada kui pindalaline objekt,

mis piiritletakse elupaigapõhiselt: elupaigalaik peaks hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või

vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses

järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna

olemasolevas ulatuses (vt tegevuskava lk 36).

Pärast elupaiga piiride korrigeerimist viidatud töö alusel ei ole kõnealune elupaik (Xxxxx

kanakulli elupaik) enam keskkonnaregistrisse kantud eraldi elupaigaosadena (lahustükkidena),

vaid moodustab ühe elupaiga laigu (keskkonnaregistri kood xxxxxxxxxx) pindalaga 15,88 ha

ja hõlmab ühte kanakulli pesapuud. KeA on selgitanud, et 300 m raadiune ring ümber kanakulli

pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus. Vastustaja on märkinud,

et kõnealuse kanakulli elupaiga suurus on soovitatust väiksem, kuid liigiekspertide hinnangul

kaasatud siiski tervikuna sobiva metsaosa ulatuses. Kuna Xxxxx kanakulli elupaiga laigus

(Xxxxx kinnistul) asub pesa, siis vastab see ühtlasi liigi tegevuskavas kasutatud ökoloogilisele

terminile „pesapaik”.

10.2 Kuigi KeA poolt veerraie mittelubamise ajal (11.01.2021) oli keskkonnaregistris

registreeritud Xxxxx kinnistul ja sellest vahetult lõunas paiknevad elupaigaosad eraldi, ei

tähenda, et need ei moodustanud juba siis (keelduva otsuse tegemise ajal) kanakulli jaoks ühte

terviklikku elupaika. Vastustaja on selgitanud, et sel põhjusel tehtigi ekspertettepanek

konkreetse elupaiga piiride korrigeerimiseks ning moodustati üks elupaiga laik (registrikanne).

Ühtlasi on nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses selgelt märgitud, et keskkonnaregistris

eraldi koodidega (xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx) registreeritud elupaigaosad moodustavad

tervikuna ühe elupaiga. Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale,

justkui vastustaja oleks sisuliselt alles kohtumenetluses asunud eri kinnistutel asuvaid

elupaigaosi käsitama ühe elupaigana.

Seda, et varasemalt keskkonnaregistris koodidega xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx registreeritud

elupaigaosi ei käsitletud tollal täiesti eraldiseisvate elupaikadena ning selliselt toimimine ei ole

põhjendatud ka nüüd, toetab ka kanakulli kaitse tegevuskava. Selle p 1.2.2 kohaselt kanakull

ehitab oma pesa metsa ning valib selleks eelistatult suuremad metsaalad. Pesitsuspuistu suurus

on positiivses seoses pesa asustatusega, ning ehkki kanakullid võivad pesitseda ka väikestes

fragmentides (Eestis 12 ha suuruses metsas), on sigimisedukus väiksemates metsalaikudes

madalam, kuna pesad on seal kergemini kiskjatele leitavad (lk 8). Tegevuskavas kirjeldatud

kaitsealuse liigi eripära ja elupaiga piiritlemise põhimõtetega ei ole kooskõlas käsitlus, justkui

kanakulli elupaik saaks piirduda üksnes ühe konkreetse metsaeraldise või kinnistuga. Maa-ala,

mida kanakull kasutab elupaigana (st vajab edukaks pesitsemiseks), võib hõlmata ka mitmel

kõrvuti asetsetaval kinnistul asuvaid metsaeraldisi. Pelgalt see, et keskkonnaregistris olid

varasemalt Xxxxx kinnistul ning sellest lõunas (Xxxxx ja xxxxxx kinnistul) paiknevad

15(19)

elupaigaosad eraldi registreeritud, ei tähenda, et looduses ei moodustanud need kanakulli jaoks

üht terviklikku maa-ala. Seetõttu ei ole kohane väide, et elupaiga alla ei saa kuuluda kaks

eraldiseisvat maa-ala. Kohtule ei nähtu, et KeA käsitlus oleks meelevaldne.

11. Ühestki asjakohasest õigusaktist ei tulene, et uuendusraiet võib keelata üksnes juhul, kui

konkreetsel kinnistul või eraldisel on tuvastatud pesapaik (pesa) ja faktiliselt peab olema

tõendatud isendi olemasolu. Nimetatud põhimõtet rakendatakse LKS §-des 55‒63 sätestatud

isendikaitse puhul. Praegusel juhul on piiranguvööndis kavandatud uuendusraie keelatud

looduskaitseala kaitsekorda rakendades. Looduskaitsealal kaitstakse kaitsealuseid liike lisaks

isendite (LKS § 47 lg 1) kaitsmisele nende liikide elupaikade kaitsmise kaudu (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 22.10.2015 otsus nr 3-14-358, p 10). Nii on ka 18.12.2013 otsuses nr 3-11-

1504 (p 11) Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et kui ala on määratletud kaitstava liigi

elupaigana, siis kaitsealuse liigi isendite esinemist konkreetsetel raiesse kavandatud eraldis(t)el

metsateatise menetluses enam tuvastada ei tule. Kuna Xxxxx looduspargi kaitse-eesmärgiks on

muu hulgas kaitsta kanakulli elupaiku (§ 1 lg 1 p 2) ning ka xxxxxx piiranguvööndi kaitse-

eesmärgiks on kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse (§ 14 lg 4), tuli KeA-l piiranguvööndis

raietegevuse lubatavuse üle otsustamisel lähtuda sellest, kas tegevus võib kahjustada kaitse-

eesmärgiks oleva linnuliigi elupaika ilma konkreetse isendi alal esinemist tuvastamata.

Ka kaebaja poolt viidatud loodusdirektiivi artiklis 1 toodud elupaiga definitsioonist ega LKS

§ 48 lg-st 2 ei ole tuletatav, et liik peaks konkreetset kohta asustama igal aastal, et see

kvalifitseeruks liigi elupaigaks (vt ka vaideotsuse p 2.9). Liikide elupaikade tuvastamine ja

piiritlemine toimub kaitse-eeskirja menetluses ning vastustaja ei pea iga kord metsateatise

menetlemisel kohapeal tuvastama konkreetsel eraldisel kaitstava liigi pesapaika või muid

elutegevuse jälgi, tõendamaks konkreetsel ajahetkel maa-ala kasutamist elupaigana. Eeltoodu

valguses on asjakohatud need kaebuse väited, mille kohaselt kaebaja kinnistul kanakulli pesa

enam ei ole ja lind pole seal pikemat aega elanud ega siginud. Sel ei ole tähtsust ka juba üksnes

seetõttu, et praegusel juhul ei koosne kaitstav kanakulli elupaik üksnes kaebaja kinnistust või

konkreetsest eraldisest. Xxxxx kanakulli elupaiga sisse jääb mh Xxxxx kinnistul asuv metsaala,

kus on käesoleval aastal tuvastatud kanakulli edukas pesitsemine (poegade olemasolu).

12. Kuna vaidlust kaitseala kaitse-eeskirja üle ei käi, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel

oluline välja selgitada, kas kaitsealal (sh kaebaja kinnistul) asuv mets on kaitsealuse linnuliigi

elupaigaks sobiv. Küll on vastustaja selgitanud, et Xxxxx kanakulli elupaik on olnud asustatud

alates 2002. a (kasutusel on olnud vähemalt 2 teadaolevat pesa) ja pesametsaks sobiv mets on

piisavas ulatuses säilinud, mida kinnitab elupaiga jätkuv asustamine kanakulli poolt. Kuigi

2019. a vaatluse kohaselt on Xxxxx kinnistul asunud pesapuu varisenud, on alates 2008. a

kanakulli pesitsus teada Xxxxx kanakulli elupaiga laigu sisse kuuluval Xxxxx kinnistu alal, kus

nii 2019. a kui ka 2021. a vaatluse käigus registreeriti edukas pesitsus poegadega. Kuigi kaebaja

kinnistul on mitmed elupaika jäävad osad majandamisega raiutud liiga hõredaks (st Xxxxx

kanakulli elupaiga kvaliteet on madalseisus), on vastustajale teadaolevalt kõnealune elupaik

seega asustatud olnud juba ca 20 aastat. Elupaika ei ole seega määratletud ka ühe kanakulli

paari eluea kaudu.

Kuigi kanakull on hetkel valinud pesapaigaks Xxxxx kinnistul asuva keskealise puistu, on

vastustaja selgituste kohaselt edukaks pesitsuseks (sh toitumiseks) siiski vajalik, et pesapaiga

ümber oleks piisavalt vana metsa, mida kanakullile antud juhul pakubki kaebaja kinnistu (kus

varasemalt on asunud ka kanakulli pesapuu). Ka kanakulli kaitse tegevuskavas on peetud

oluliseks, et kanakulli pesapaigana (elupaigana) piiritletakse pesapuust ligikaudu 300 m

raadiuses (kuid ei pea olema ring, vaid võib olla ka lopergune) olev soovitavalt vähemalt 60-

aasta vanuse puistuga metsaala. Seejuures, kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on

vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas

16(19)

proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Vastustaja esindaja selgitas

kõnealuse 300 m osas, et tegemist on kompromissiga arvestades metsaomanike huve, kuna

üksnes linnu enda vajadustest lähtuvalt võiks see olla ulatuslikum. Seega on kaebaja kinnistul

olev mets jätkuvalt kanakulli edukaks pesitsemiseks oluline, kuuludes seetõttu ka Xxxxx

kanakulli elupaiga koosseisu. Eeltoodut arvestades on alusetu ka kaebaja seisukoht, et kaebaja

kinnistu ei oma linnu elupaigana mingit tähtsust ning KeA on kaebaja kinnistu lugenud

kanakulli elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar seal aastatel 2002-2004 pesitses. Ka

kaebuses väljatoodud viited KeA poolt 2018. a tellitud ekspertiisist ei viita sellele, et vastustaja

oleks Xxxxx kanakulli elupaika „kunstlikult laiendanud“. Asjaolu, et kaebaja kinnistul oli

keskkonnaregistri andmetel registreeritud kanakulli „leiukoht“, ei viita samuti sellele, et

kaebaja kinnistu ei saa olla Xxxxx kanakulli elupaiga osa ja vastustajal ei ole selle kaitsele

tuginedes õigust uuendusraiet keelata.

Vastustaja selgitustest nähtuvalt Xxxxx kanakulli elupaiga sisse jääv metsaala vastab

ökoloogilisele nõudlusele, mistõttu ongi see käsitletav liigi elupaigana ja hõlmatud kaitsealasse.

Elupaikade kaitsmisel ei tule lähtuda pelgalt sellest, kus kaitsealusel liigil võiks teoreetiliselt

olla head tingimused elamiseks. Kui mingi pesapaik ka aja möödudes ei vasta enam tüüpilise

esindusliku elupaiga tunnustele, ei anna see veel alust selle kaitseta jätmiseks ja arhiveerimiseks

(registrist kustutamiseks), kui liik seal reaalselt elutseb ehk elupaika jätkuvalt enda jaoks

sobivaks peab. Ilmselgelt asjakohatu on seega kaebaja väide, et kaitse alla tuleks võtta hoopis

tiheda metsaga xxxxxx Metskond 67 kinnistu (riigimaa), mis väidetavalt pakuks kanakullile

paremaid elupaiga tingimusi. Samamoodi ei ole asjakohane kaebaja viide pesa nr xxxxxxxxxx

arhiveerimisele üks aasta pärast selle hävinemist – Xxxxx kanakulli elupaigas (xxxxxxxxxxx)

asuv pesa ei ole hävinenud, vaid on asustatud. Kunagi kaebaja kinnistul asunud pesa

(xxxxxxxxx) ongi praeguseks arhiveeritud (keskkonnaregistris kirjed puuduvad). Samas ei

tähenda see, et kaebaja kinnistul olevat metsaala ei oleks seetõttu enam põhjust haarata Xxxxx

kanakulli elupaiga laigu sisse.

13. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses piisavalt põhjendanud

kavandatud veerraie negatiivset mõju Xxxxx kanakulli elupaiga seisundile ning Xxxxx

looduspargi ja Xxxxx linnuala kaitse-eesmärkidele.

13.1 Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks

olulisemaid eeldusi ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid.

Kanakull pesitseb eelkõige vanades raieküpsetes metsades, seetõttu on majanduslik surve tema

pesapaikadele suur. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse

sobivad pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad (vt p 4.1). Tegevuskava p 5.1

kohaselt on pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk populatsiooni soodsa seisundi saavutamine

suuruses 700–1000 paari (arvukuse järsu languse eelne hinnang). Vastustaja on selgitanud, et

see seab eesmärgiks aastaks 2029 kanakulli arvukuse tõusu 700-1000 paarini, mis on ligi 70%

rohkem, kui on praegune arvukus. Selleks, et järgmise 8 aasta jooksul oleks võimalik kanakulli

arvukuse tõus, on seega KeA hinnangul oluline kaitsta kõiki juba kaitstavatel aladel asuvaid

kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid esinduslikke elupaiku kaitse alla. Tegevuskava

kohaselt tuleb jätkata kanakulli pesapaikade kaitse alla võtmist püsielupaikadena või

kaitsealade koosseisus vastavalt nende esinduslikkusele, et tagada kanakulli säilimine koosluse

elujõulise koostisosana ka kaugemas tulevikus, sh tuleb kaitstavatel aladel järgida

püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid (p 6, lk 37-38).

13.2 Xxxxx looduspargi, Xxxxx hoiuala ja Xxxxx loodusala kaitsekorralduskava aastateks

2017-2026 (kaitsekorralduskava) kohaselt on kanakulli kaitse seisukohast Xxxxx looduspark

kaitsealadest tähtsuselt kolmandal kohal (lk 46). Kaitsekorralduskavas nähakse samuti

kanakullile olulise ohutegurina kõrge looduskaitselise väärtusega puistufragmentide

17(19)

vähenemist

piiranguvööndis

ning

Xxxxx

loodusala

pikaajaliseks

eesmärgiks

on

kaitsekorralduskava kohaselt 2 kanakullipaari olemasolu (vt p 2.1.6.1.1). KeA on välja toonud,

et viimastel aastatel (2016-2020) tehtud seirete tulemusel on Xxxxx loodusalal teada vaid 2

asustatud kanakulli pesitsusterritooriumi, neist kõigil aastatel on üks olnud Xxxxx kanakulli

elupaik. Seetõttu on KeA pidanud oluliseks tagada, et kanakulli edukas pesitsus Xxxxx

kanakulli elupaigas jätkuks. Vastustaja on selgitanud, et 2017-2018. a teostatud raiete järgselt

on Xxxxx kanakulli elupaiga kvaliteet madalseisus ning täiendava uuendusraie tegemine

Xxxxx kinnistu eraldisel 12 viiks tõenäoliselt elupaiga rikkumise või hävimiseni ja oleks

vastuolus Xxxxx looduspargi ning Xxxxx linnuala kaitse-eesmärgiga kaitsta kanakulli

elupaiku. Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuna praegu pesitseb Xxxxx loodusalal 2 paari

kanakulle, on kaitse-eesmärk täidetud. Selleks, et säiliks 2 kanakullipaari olemasolu, ongi muu

hulgas vajalik piiranguvööndis asuvat Xxxxx kanakulli elupaika uuendusraie keelamisega

kaitsta. Liigikaitse on kõige tulemuslikum just sobivate elupaikade kaitse kaudu. Ainuüksi

asjaolu, et viimastel aastatel on kanakulli arvukus stabiliseerunud (mitte tõusnud), ei saa olla

aluseks kanakulli elupaikade kaitseta jätmiseks.

13.3 Vastustaja on vastuses kaebusele lisaks välja toonud, et Keskkonnaagentuuri koostatud

kanakulli kaitstuste analüüsi (seisuga 06.05.2021) kohaselt on hetkel kaitstud 42% kanakulli

pindalalistest elupaikade arvust ja 50% pindalast. Vastustaja on selgitanud, et kuigi pindalaliselt

on miinimum täis, tuleneb see asjaolust, et kaitstavatel aladel on kanakulli elupaigad piiritletud

suuremalt, sest pesapuude ümbruses on pesamets suures osas säilinud, erinevalt väljaspool

kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel muutuvad järjest tükeldatumaks

ja muutuvad aja jooksul kanakullile sobimatuks. Ka seetõttu peab KeA oluliseks kaitsta kõiki

juba kaitse all olevaid pesi nii kaitstavate alade sihtkaitse- kui piiranguvööndis. Seejuures ei ole

vastustaja hinnangu järgi ka kõigi olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli

elupaikade kaitse piisav, st kanakulli kaitseks kavandatakse lisaks uute alade kaitse alla võtmist.

Samuti on vastustaja selgitanud, et kui kanakull asub pesitsema xxxxx sihtkaitsevööndisse

(riigimetsa), siis muudetakse elupaiga piire. Kui liik pesitseb edasi piiritletud piiranguvööndi

elupaigas, kaalub KeA Xxxxx looduspargi tsoneeringu muutmist, st Xxxxx kanakulli elupaiga

sihtkaitsevööndisse arvamist. Viimatine küsimus pole käesoleva vaidluse objektiks.

Piiranguvööndis uuendusraiete keelamine on oluline ka selleks, et kanakulli pesamets säiliks,

kuniks on otsustatud selle sihtkaitsevööndisse arvamine.

13.4 Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud kaebaja järeldus, et kanakulli kaitseks ei ole

proportsionaalne keelata kaebajal veerraie teostamine. Kuna vastustaja leidis, et kaebaja

taotletud veerraie võib tuua kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi kahjustumise ehk raie teostamine

eraldisel 12 pole kanakulli elupaigale kujutatavat ohtu arvestades võimalik, ei pidanud ta samal

ajal kaaluma tingimuse seadmist, mis keelaks raiet teostada üksnes linnu pesitsusajal. Lindude

peamisel pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on sõltumata KeA poolt tingimuse

seadmisest tahtlik häirimine (sh raietegevus) seadusega keelatud, kuid praegusel juhul oli

kaitse-eesmärgi täitmiseks vajalik, et konkreetsel eraldisel üldse kavandatud raiet ei toimuks.

14. Selgelt põhjendamatud on kaebaja väited vastustaja vastuolulise käitumise ning

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta. Õiguspärane ootus saab

tugineda vaid haldusorgani selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta

(Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 15). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist

ei ole. Heaks kiidetud metsateatis on tähtajaline luba (haldusakt), mis antakse kehtiva õiguse

alusel ning mis lubab raiet teostada 12 kuu jooksul. Seega ei saa isikul varasemate metsateatiste

rahuldamisest tekkida õigustatud ootust sellele, et KeA lubab tulevikus kas samadel või teistel

eraldistel metsaraiet teostada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 15).

18(19)

Kaebaja pidi juba kinnistu soetamisel Xxxxx looduspargis xxxxxx piiranguvööndis võtma

arvesse, et uuendusraied on tema kinnistul lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul ehk tal ei

pruugi soovitud ajal osutuda võimalikuks raiete teostamine kinnistul. Vastustaja on

põhjendatult märkinud, et uuendusraiete lubamisel kaalub KeA igakordselt raiete mõju kaitse-

eesmärkidele (antud juhul kanakulli elupaigale). Taotletavate raiete puhul tuleb muu hulgas

arvesse võtta ka varasemalt kavandatud alal teostatud raiete mahtu ja ulatust ning konkreetse

ajahetke kanakulli elupaiga seisundit. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et otsuse

tegemisel peab igakordselt arvestama maaomaniku huviga oma metsa majandada ning piirata

nii vähe kui võimalik ja samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Seega

sellest, et KeA ei pidanud varasematel aastatel piirkonnas kaebaja viidatud raiete teostamist

kanakulli elupaika oluliselt kahjustavaks ja need ei sundinud kanakulli oma pesa hülgama, ei

saa teha järeldust, et mis tahes raied ei saa ka edaspidi elupaigale negatiivset mõju avaldada ega

kaitse-eesmärke kahjustada. Praegusel juhul pidi vastustaja muu hulgas arvestama sellega, et

2017. a teostatud raiete tulemusel on Xxxxx kanakulli elupaiga territooriumil vana metsa (60-

aastase või vanema metsa) osakaal vähenenud ning täiendavate uuendusraiete teostamine

killustaks elupaika ja vähendaks vana metsa osakaalu veelgi, mis omakorda viiks kanakulli

elupaiga ebasoodsasse seisundisse ja tõenäoliselt põhjustaks elupaiga hülgamise. Eelnevat

arvestades ei ole põhjendatud väita, et raiete tulemusel ei ole looduses midagi muutunud ning

taotletud raie ei avaldaks mingit mõju kaitsealuse liigi elupaigale ja liigile. Lisaks on KeA

asjakohaselt selgitanud, et võrreldes 2017. aastaga on kanakulli ohustatus suurenenud ja liik

vajab seetõttu tõhusamat kaitset – kui 2008. a oli kanakulli riiklik ohustatuse hinnang

„ohulähedane“, siis 2019. a hindamise järgi „ohualdis“ (vt „Lühikokkuvõte Eestis esinevate

haudelindude (Aves) liikide ohustatuse hindamistulemustest 2019“ LISA 1, leitav arvutivõrgus:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=-159687570).

Tuginemine Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-24-11 (p 50) ei ole käesolevas vaidluses kohane,

kuna praegusel juhul ei saa väita, et õigus oleks kaebaja kui õiguse subjekti suhtes olnud

sõnamurdlik. Maaomanikule ei ole õiguskorras antud õigust teostada soovitud ajahetkel ja

meelepärases ulatuses mistahes raiet. Uuendusraie osas näeb seadus üldreeglina ette, et see on

piiranguvööndis keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Antud juhul kaitse-eeskiri

küll võimaldab teatud juhul uuendusraiet piiranguvööndis teostada, kuid seda üksnes kaitseala

valitseja nõusolekul. See, et kaebaja on varasemalt saanud oma kinnistul (sh eraldisel 12) raie

teostamiseks KeA-lt nõusoleku, aga nüüd mitte, ei tähenda, et kaebajale õiguskorras antud

õigused ei ole püsinud stabiilsena – kaebajal oli ja on jätkuvalt õigus teostada kinnistul

uuendusraiet üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

Nõustuda ei saa seega kaebaja loogikaga, et kui varasemalt on kinnistul raieid lubatud, siis

järgnev raie ei saaks sellest tulenevalt elupaika kahjustada. Vastustaja esindaja selgitas ka

kohtuistungil, et varasemate raietega oli jõutud selle piirini, millest edasi raie lubamine

(sõltumata selle liigist) väga tõenäoliselt kahjustaks elupaika ehk ka 0,38 ha mahus veerraie

viiks elupaiga degradeerumiseni. Kohtule pole esitatud tõendeid või veenvaid põhjendusi, mis

annaks alust pidada seda hinnangut meelevaldseks.

15. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on kavandatud veerraie mittelubamist piisavalt

põhjendanud ning ei ole kaalutlusõiguse piire ületanud. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane

ja puudub alus selle tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka

kohustamisnõude rahuldamiseks.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole

kohtult enda menetluskulude hüvitamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).

19(19)

17. Avaldatavas otsuses tuleb metsateatise number, keskkonnaregistri koodid ning

katastriüksuste nimed ja numbrid asendada tähemärgiga, kuna kanakulli kui II kaitsekategooria

liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (LKS

§ 53 lg 1, HKMS § 175 lg 5). Kohtuotsus on pärast avaldamist laialdaselt kättesaadav kõigile

soovijatele, mis tooks kaasa viidatud keeluga vältida soovitud tagajärje. Seetõttu tuleb ka

kohtuotsuse avaldamisel elupaiga asukoha andmed jätta avaldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)