3-21-870/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2021, Tallinn

Haldusasja number

Liidetud haldusasi 3-21-870

Haldusasi

ROHEGAAS OÜ kaebus Elering AS-i 24.03.2021 otsuse nr

22-7/2021/3 ja 27.04.2021 otsuse osaliselt tühistamiseks

ning Elering AS-i kohustamiseks rahuldama ROHEGAAS

OÜ 22.03.2021 ja 22.04.2021 esitatud maksetaotlused

täielikult või alternatiivselt Elering AS-i kohustamiseks

uuesti asja otsustama

ROHEGAAS OÜ kaebus Elering AS-i 26.05.2021 otsuse nr

22-7/2021/3-3

tühistamiseks

ning

Elering

AS-i

kohustamiseks tagastama ja välja maksma kaebajale

26.05.2021 otsuse nr 22-7/2021/3-3 alusel tagastatud

riigiabi ja intressi

ROHEGAAS OÜ kaebus Elering AS-i 28.05.2021 ja

14.06.2021 otsuste tühistamiseks ning Elering AS-i

kohustamiseks rahuldada ROHEGAAS OÜ 21.05.2021 ja

14.06.2021 esitatud maksetaotlused või alternatiivselt

Elering

AS-i

kohustamiseks

uuesti

otsustama

maksetaotluste rahuldamine

ROHEGAAS OÜ kaebus Elering AS-i 19.07.2021 otsuse

osaliselt tühistamiseks ning Elering AS-i kohustamiseks

rahuldada ROHEGAAS OÜ 14.07.2021 taotlus või

alternatiivselt vaadata 14.07.2021 taotlus uuesti läbi

ROHEGAAS OÜ kaebus Elering AS-i 23.08.2021 ja

10.09.2021 otsuste osaliselt tühistamiseks ning Elering AS-

i kohustamiseks rahuldada ROHEGAAS OÜ 23.08.2021 ja

10.09.2021 maksetaotlused või alternatiivselt vaadata

23.08.2021 ning 10.09.2021 maksetaotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja ROHEGAAS OÜ (registrikood 14369938),

volitatud esindajad v.adv-d Sandor Elias ja Tanel Kalaus

Vastustaja Elering AS (registrikood 11022625), volitatud

esindajad v.adv-d Triinu Järviste ja Vitali Šipilov

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada liidetud haldusasja nr 3-21-870 menetlus.

3-21-870

2(4)

2. Tagastada kaebajale pool asjas tasutud riigilõivust summas 421,50 eurot peale

käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 02.07.2021 määruse nr 3-21-1399 resolutsiooni

punktiga 6 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Tagastada vastustajale tasutud tagatis

summas 877 547,24 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

SELGITUSED

Määruse punktide 1, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

155 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on ROHEGAAS OÜ kaebus järgmistes nõuetes: 1)

tühistada osaliselt Elering AS-i 24.03.2021 otsus nr 22-7/2021/3 ning 27.04.2021, 28.05.2021,

14.06.2021, 19.07.2021, 23.08.2021 ja 10.09.2021 otsused; 2) tühistada Elering AS-i

26.05.2021 otsus nr 22-7/2021/3-3; 3) kohustada Elering AS-i 26.05.2021 otsuse nr 22-

7/2021/3-3 alusel tagastatud riigiabi ja intress kaebajale tagastama ja välja maksma ning 4)

kohustada Elering AS-i rahuldama ROHEGAAS OÜ 22.03.2021, 22.04.2021, 21.05.2021,

14.06.2021, 14.07.2021, 23.08.2021 ja 10.09.2021 esitatud maksetaotlused täielikult või

alternatiivselt kohustada Elering AS-i uuesti asja otsustama (liidetud haldusasi nr 3-21-870).

2. Kaebaja esitas 05.11.2021 kaebusest loobumise avalduse.

3. Tallinna Halduskohtu 05.11.2021 määrusega paluti vastustajal esitada seisukoht

kaebusest loobumise avaldusele hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ning

sama tähtaja jooksul oli vastustajal õigus esitada menetluskulude taotlus koos

kuludokumentidega (resolutsiooni punkt 2).

4. Vastustaja

esitas

15.11.2021 seisukoha kaebusest

loobumise avaldusele ning

menetluskulude taotluse koos kuludokumentidega. Vastustaja ei vaidle vastu kaebusest

loobumisele ning leiab, et see tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 3).

Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 22 504,80 eurot (koos

käibemaksuga).

5. Kaebaja vaidleb 22.11.2021 menetlusdokumendis vastu vastustaja menetluskulude

taotlusele ning leiab, et puudub alus vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõista. Kuid

isegi juhul, kui kaebajalt mõistetakse vastustaja menetluskulud välja, siis tuleb neid vähendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse lõpetamine

6. HKMS § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse

kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt

võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

7. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest

keeldumise. Juhindudes HKMS § 155 lg-st 4 kohus selgitab, et HKMS § 155 lõike 6 kohaselt

on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud

tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud,

kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle

3-21-870

3(4)

kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Ühtlasi on kaebaja kinnitanud

kaebusest loobumise avalduses, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Vastustaja

kinnitas 15.11.2021 seisukohas, et ta nõustub menetluse lõpetamisega. Seega võtab kohus vastu

kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja menetluse.

Menetluskulud

8. HKMS § 104 lg 6 punkti 2 kohaselt tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas

tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu

kokku 825 eurot, millest pool on 412,50 eurot. Seega kuulub kaebajale tagastamisele asjas

tasutud riigilõivust pool, summas 412,50 eurot (HKMS § 104 lg 8). Kohus tagastab kaebajale

pool asjas tasutud riigilõivust (412,50 eurot) peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1

jõustumist. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 7).

9. HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Vastustaja on taotlenud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 22 504,80 eurot (koos

käibemaksuga). Taotluse kohaselt on vastustaja kandnud õigusabikulusid 117,6 tunni ulatuses

Vastustaja leiab, et puudub alus kalduda kõrvale HKMS § 108 lg-s 7 sätestatud põhimõttest.

Halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine

haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool

haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-12, p 29). Vastustaja

hinnangul on praegu see tingimust täidetud, kuivõrd riigiabi andmine ei ole vastustaja

põhitegevus; biometaani toetuse maksmise ülesanne ei ole vastustajale pandud seadusega;

vaidlus puudutab spetsiifilist küsimust, milleks vastustajal ei pidanud olema asutusesisest

õiguslikku pädevust, tegu on ainulaadse vaidlusega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2015

otsus nr 3-14-52169, p 26); vastustaja on eraõiguslik juriidiline isik ning seetõttu ei kohaldu

haldusorgani menetluskulude väljamõistmise piirangud välise õigusabi kasutamisel (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.10.2018 määrus nr 3-18-927, p 14; 16.01.2020 määrus nr 3-18-984, p 22);

välise õigusabi põhjendatus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-

16-579, 3-3-1-83-15, 3-3-1-67-15, 3-3-1-64-13, 3-3-1-26-12, 3-3-1-63-10); riigiabi andmine on

võrreldav riigihanke korraldamisega, mille puhul kuuluvad haldusorgani õigusabikulud

väljamõistmisele (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-68-14, p 33; nr 3-3-1-51-16, p 24); vaidlus

on õiguslikult keerukas, mh võis vaja minna Euroopa Kohtu eelotsust; vaidlus oli tingitud

kaebajast endast ning teised toetuse saajad ei tohi kanda kaebaja alusetust kaebusest tulenevat

riski.

10. Kohtu hinnangul ei välju vaidlus vastustaja igapäevasest tegevusest, mistõttu puudub alus

kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude välja mõistmiseks.

11. Järjepidevast kohtupraktikast tuleneb, et haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete

täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada tema põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55; 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-

50-16, p 22; 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p-d 29-30). Ka asjaolu, et vastustajale on

haldusülesanded üle antud halduslepinguga, ei anna alust viidatud kohtupraktikast hälbida.

Tallinna Ringkonnakohus on oma 20.01.2021 otsuse nr 3-18-1946 punktis 31 selgitanud

mittetulundusühingu (kes samuti täitis haldusülesandeid halduslepingu alusel) kui vastustaja

menetluskulude väljamõistmisega seoses järgmist: „Maakonnas ühistranspordi korraldamiseks

ATL-de sõlmimine, muutmine ja nende alusel sanktsioonide rakendamine on tulenevalt riigiga

23.12.2004 sõlmitud halduslepingust vastustaja põhitegevuseks, mitte tema tugiülesandeks ehk

kõrvalfunktsiooniks./…/ Kui leping kvalifitseerub halduslepinguks ja asi lahendatakse seetõttu

halduskohtus, siis kohalduvad kõik halduskohtumenetluse põhimõtted tervikuna. Vastustaja

peab avaliku võimu kandjana oma põhitegevuse raames olema võimeline oma jõududega

hindama, kas tema sõlmitud lepingud on halduslepingud ja leppetrahvi nõuded haldusaktid.

3-21-870

4(4)

Vaidluse võrdlemine tavalise hankevaidlusega pole õige, kuna halduslepingu puhul on tegemist

avalik-õigusliku menetluse ja otsustega, riigihanke korral aga ostetakse kaupu ja teenuseid

reeglina haldusorgani tugiteenustena tsiviilõiguslike lepingute alusel.“ Riigikohus on selle

seisukohaga oma 11.11.2021 otsuses nr 3-18-1946 nõustunud. Toodud seisukohad on

asjakohased ka käesoleval juhul. Nimelt on ka praegusel juhul vaidlusaluseks küsimuseks, kas

halduslepingu alusel avalik-õiguslikke ülesandeid täitev juriidiline isik väljub sellega oma

põhitegevuse raamest ning seega, kas tal on õigus menetluskulude väljamõistmisele kaebajalt.

12. Eelnevaga sarnaselt nähtub ka praegusel juhul vastustaja ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 07.12.2017 sõlmitud halduslepingust, et vastustaja

põhiülesandeks on mh majandus- ja taristuministri 13.09.2017 määruses nr 50 „Biometaanituru

arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 50) toodud

süsteemihalduri ülesanded, sealhulgas määruse alusel, tingimustel ja korras taotlejate

registreerimine, maksetaotluste menetlemine, vajadusel toetuse saajatega asjakohaste lepingute

sõlmimine, väljamaksete teostamine, toetuste kasutamise järelevalve, seire ning sellekohaste

aluste ilmnemisel toetuste tagasinõudmine (vastustaja 15.11.2021 menetlusdokumendi lisa 12,

p 2.1.1.). Asjaolu, et Eesti õigus tugineb Euroopa Liidu õigusele ja peab olema sellega

kooskõlas, ei tähenda, et vaidlus järelevalvemenetluse raames antud ettekirjutuse õiguspärasuse

üle ja vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 30). Nii on see ka praegusel juhul,

sõltumata asjaolust, kui palju on sarnaseid vaidlusi vastustajal toetuse saajatega tekkinud.

13. Vastustaja leiab, et tegu on ainulaadse vaidlusega ning on seejuures viidanud Tartu

Ringkonnakohtu 13.01.2015 otsuse nr 3-14-52169 punktile 26. Viidatud otsus puudutab

riigihanke vaidlust, mistõttu ei ole see käesoleval juhul asjakohane.

14. Eeltoodust lähtuvalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Esialgse õiguskaitse tühistamine

15. Tallinna Halduskohtu 02.07.2021 määruse nr 3-21-1399 resolutsiooni punktiga 6 rahuldati

ROHEGAAS OÜ esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustati vastustajat kandma Elering AS

26.05.2021 otsuse nr 22-7/2021/3-3 alusel tasaarvestuse korras kinni peetud ja peetava

ebaseadusliku riigiabi ning sellelt arvestatud intress tagatisena selleks ettenähtud kontole

vastavalt määrusele lisatud makseinfo dokumendil olevatele andmetele hiljemalt 3 kuu jooksul

käesoleva punkti jõustumisest arvates.

16. Vastustaja on esitanud kohtule 14.10.2021 maksekorralduse nr M0762242, millelt nähtub,

et

vastustaja

on

13.10.2021

kandnud

Rahandusministeeriumi

kontole

nr

EE062200221059223099

Swedbank

AS-s

summa

877 547,24

eurot

selgitusega

„TAGATISTASU 3-21-870, VANA 3-21-1399 Tagatis haldusasjas nr 3-21-870 (vana nr 3-21-

1399)“.

17. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus

jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata

või kui asjas menetlus lõpetatakse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määrusega.

18. Käesoleval juhul lõpetab kohus asja menetluse määrusega, mistõttu tühistab kohus Tallinna

Halduskohtu 02.07.2021 määruse nr 3-21-1399 resolutsiooni punktiga 6 kohaldatud esialgse

õiguskaitse. Kohus tagastab vastustajale tasutud tagatise summas 877 547,24 eurot peale

käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner