2-21-16083/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16083 Tsiviilasi N.L. hagi S.L. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N.L. (isikukood XXX), elukoht: XXX; e-post: XXX Kostja S.L. (isikukood XXX), elukoht: XXX; e-post: XXX RESOLUTSIOON 1. Lahutada N.L. ja S.L. abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX XXX. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. N.L. esitas kohtule 13. oktoobril 2021 hagiavalduse S.L. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et abielu on registreeritud XX.XX.XXXX XXX ning pooled ei ela koos 1,5 aastat. Hageja soovib abielu lahutada, kuid kostja ei ole kohtuväliselt abielu lahutamisega nõus. Pooled elavad erinevates riikides.

Kostja vastuväited

2. S.L. esitas kohtule kirjaliku vastuse, milles kinnitas, et ta on abielu lahutamisega nõus. Sama kinnitas kostja kohtule telefoni teel 22. novembril 2021.

Kohtualluvus ja kohaldatav õigus

3. TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

2-21-16083

2 pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja XXX lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 28 lg 2 sätestab, et kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

4. Kohus on tuvastanud, et hageja elukohaks on XXX ning ta on ka XXX kodanik. Kostja on määratlemata kodakondsusega isik, kes elab Eesti Vabariigis. Poolte abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX XXX. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti kohus on pädev menetlema N.L. hagi S.L. vastu abielu lahutamise nõudes ning poolte lahutamisele tuleb rakendada Eesti Vabariigi õigust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

7. PKS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kostja selgitas kohtule, et ta on abielu lahutamisega nõus. Pooled ei soovinud kohtult leppimiseks aega. Kuivõrd pooled kinnitasid kohtule, et mõlemad on abielu lahutamise nõus, lahutab kohus poolte abielu.

8. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik