Legislator Case Law & Legislation
2-21-4271/9 AI generated

2-21-4271/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-4271/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 8086,14 eurot, sh põhivõlg 28.11.2018 kuni 18.03.2021 summas 3140,12 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-21-4271/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 8086,14 eurot, sh põhivõlg 28.11.2018 kuni 18.03.2021 summas 3140,12 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

22. november 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4271

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A Ti

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 622,47 eurot

Menetlusosalised ja

nende Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood esindajad

11919806), lepinguline esindaja C K

Kostja: A T (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital

hagi A

Ti

vastu

tagaseljaotsusega.

2. Mõista A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 8086,14 eurot, sh põhivõlg

6215,59 eurot, enne 22.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1840,55 eurot ja

lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivis põhinõudelt 6215,59 eurot perioodi eest

28.11.2018 kuni 18.03.2021 summas 3140,12 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Mõista A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 6215,59

eurot alates 19.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud A Ti kanda.

5. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Mõista A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena välja

1070 eurot (sh riigilõiv 650 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot).

7. Mõista A Tilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.03.2021 (täiendatud 26.04.2021) Harju Maakohtule

hagiavalduse A Ti vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõla 6125,59 eurot, enne 22.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1840,55

eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt alates 28.11.2018 kuni 18.03.2021

summas 3140,12 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 0,06%

päevas alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 650 eurot ja hageja

õigusabikulud 420 eurot.

2. Maakohus võttis hagi 29.04.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

hagiavaldusele kirjaliku vastuse 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse

kättesaamisest. Kohus üritas kostjale dokumente kätte toimetada aadressidel xxx ja xxx, kuid

mõlemal juhul tagastati dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Seejärel kohus saatis uuesti hagi

materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga aadressile xxx.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei

ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või

äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde

kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab

posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on kättetoimetamine nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on

proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel

vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või

äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.

4. Kuna kostja rahvastikuregistrijärgsele elukohale edastatud dokumentide üle andmine

ebaõnnestus nii 01.10.2021 kell 09.58 kui ka 06.10.2021 kell 18.06 ning dokumentide

üleandmine ei õnnestunud ka TsMS § 322 lg 1 nimetatud isikule, toimetas kohus

menetlusdokumendid kostjale kätte postkasti panekuga TsMS § 326 sätestatud korras. TsMS §

lg

kohaselt

loetakse

dokument

kättetoimetatuks

postkasti

panemisega.

Menetlusdokumendid jäeti kostjale postkasti 06.10.2021. Seega loetakse menetlusdokumendid

kättetoimetatuks 06.10.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 27.10.2021. Kostja ei ole käesoleva ajani

hagiavaldusele vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

6. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 1070 eurot, sh riigilõiv

650 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot (3 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot

(lisandub käibemaks)). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

8. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 350 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1070 eurot, so riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 420

eurot (350 × 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

9. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik