1-21-4391/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-4391 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Sten Lind Kriminaalasi T.N-i süüdistuses KarS § 423

1 j

ärgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. septembri 2021 otsus

lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav T.N, ik: XXX, ankeetandmed maakohtu otsuses Prokurör Kadi Ruus Kaitsja Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava T.N-i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

. Määrata Kull Advokaadibüroole vandeadvokaadi Gennadi Kulli poolt T.N-i apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest maksta vaks tasuks 64,80 eurot (sh 10.80 eurot käibemaksu).

3. Mõista T.N-ilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse T.N-ile eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS

1. T.N-i süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on karistatud

23.03.2021.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 423´1 järgi (juhtis 18.07.20, 16.09.20, 21.03.21) ning juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 27.04.2021.a kella 03.50 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 22 ja 23 km vahel suunaga Tartu poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega rikkus

ja pani toime T.N süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o kuriteo mis on kvalifitseeritav KarS § 4231

järgi.

HARJU MAAKOHTU OTSUS

2. Maakohus tunnistas T.N-i süüdi KarS §

1 järgi ja mõistis talle karistuseks

7 (seitse) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning luges T.N-i poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 20 (kaks end kümm ) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendas T.N-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o tegemata 205 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö ühele tunnile vastab üks päev vangistust, s.o 6 (kuue) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva võrra ning mõistis T.N-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja

15 (viisteist

) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel luges mõistetud karistuse kandmise alguseks 27.04.2021.a. T.N-i suhtes valitud tõkendi vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Mõistis T.N-ilt välja KrMS § 180 lg

1 alusel menetluskuluna1460,40 eurot. KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määras menetluskulud summas 1460,40 eurot tasumisele alates .

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

APELLATSIOON

3.

Kaitsja märgib, et T.N soovis, et tema suhtes kohaldataks KarS § 69

2 lg 7

sätteid, mille kohaselt ravi seisneb süüdlase allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle häire kontrolli all hoidmine. T.N ei nõustu ei eksperdi ega ka kohtu järeldustega tema psüühilise seisukorra kohta liikluseeskirjade rikkumise toimepanemise hetkel.

Ta on nõus tema suhtes ravi kohaldamisega. T.N kordas pidevalt, et tal esinevad psüühikahäired mitmeid aastaid. Psüühikahäired on tingitud asjaolust, et talle löödi kunagi kakluse käigus kõva esemega pähe, mille tagajärjel purustati kolp. Peale seda ilmnesid mäluhäired ning ajutised ajutegevuse rikked, mis väljendusid selles, et ta tegi midagi, kuid selle tegevuse lõpus ta enam ei mäletanud, miks ja kuidas ta tegevuse tegemist alustas. Ravi seisneb süüdlase allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle häire kontrolli all hoidmine. T.N on oma käitumise keelatusest aru saanud ning ta südamest kahetses tehtut. T.N leiab, et kui ta läbiks ravikuuri, siis oleks välistatud ka uute samaliigiliste seaduserikkumiste toimepanek. T.N soovib saada meditsiinilist abi ravikuuri läbimise näol. Isiklikku osavõttu kohtuistungist ei soovi.

Eeltoodust lähtuvalt ühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega kaitsja palub t T.N-ile mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 kuud ja 15 päeva. Tühistatud osas teha uus lahend, millega kohaldataks tema suhtes KarS § 692 lg 7 sätteid, allutades ta ambulatoorsele ravile. Rahuldada kaitsja tasutaotlus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt RKKKm nr 3-1-1-64-11 ja RKKKm nr 3-1-1-43-11 et a ), pellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus.

5. Kaitsja märgib, et T.N ei nõustu eksperdi ja kohtu järeldustega tema psüühilise seisukorra kohta liikluseeskirjade rikkumise toimepanemise hetkel. Samas ei selgu apellatsioonist millega siis süüdistatav täpselt ei nõustunud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-3/318 antud eksperdiarvamuse kohaselt esineb is ja esines õigusvastase teo toimepanemise ajal T.N psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol, mis ei ole hõlmatav mõistega raske psüühikahäire. Ka apellatsioonis on viidatud traumale ja ajukahjustusele. Kolleegiumil puudub alus kahtluse alla seada eriteadmisi omava tunnustatud eksperdi poolt ekspertiisiaktis antud arvamust sellest, et teo toimepanemise ajal oli T.N võimeline aru saama oma teo tähendusest ja oma käitumist juhtima. T.N esinev psüühikahäire ei mõjuta olulisel määral tema käitumist ja toimetulekut, tema käitumine on sihipärane ja teadvustatud. Ta oli võimeline oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima. Samuti on T.N oma vaimse seisundi poolest võimeline kandma süüdimõistmisel karistust (tl 49-55). Kohus on jõudnud seega õigustatult järeldusele T.N-i arusaamisvõimet või tema käitumist oleks oluliselt mõjutanud tal tuvastatud psüühikahäire traumajärgse ajukahjustuse sündroomi näol. Isik on süüdiv ja arusaamisvõimeline ning võimeline oma käitumist juhtima.

Teistsugusele arvamusele jõudmiseks pole kohtule tõendeid esitatud.

Kolleegium ka osutab, et maakohtu istungiprotokolli kohaselt on T.N oma süüd tunnistanud ja selgitanud, et ta teadis, et juhtimisõigus on tal olemas, ei teadnud, et peab uuesti eksamile minema, istus rooli täpsustamata seda asjaolu. Väga kahetseb, oleks olnud teadlik, et lube mul pole, siis poleks läinud rooli.

6. Kaitsja taotleb 692

alusel mõistetud vangistuse asendamist raviga.

Kolleegium osutab, et KarS §692

lg 6 kohaselt on ravi käesoleva paragrahvi tähenduses narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu ja seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealisele isikule, kes on kuriteo toime pannud seksuaalsuunitluse häire tõttu. T.N ei ole süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud põhjusel, et ta on narkosõltlane või et tal on seksuaalsuunitluse häire. Seega puuduvad seaduslikud alused temale mõistetud vangistuse raviga asendamiseks.

7. Kolleegium ka märgib, et T.N pani kuriteo toime ajal, kui temale mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku töö tundidega. KarS § 69 ui süüdlane lg 7 kehtestab, et k paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega. Liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

KarS § 65 lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Seega on maakohtu poolt T.N-ile mõistetud seaduslik karistus ja kaitsja taotluse rahuldamiseks puuduvad seaduslikud alused.

8. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS § 32 st 3 jätab kohtukolleegium

6 lgapellatsiooni läbi vaatamata.

9. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli

90 minutit, kokku 97,

20 euro (sh käibemaks) hüvitamist. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud, kuid märgitud ajakulu ei saa pidada mõistlikuks. Kolleegium arvestab, et maakohtu otsus pole mahukas ja esitatud apellatsiooni põhjendus on väga lühike. Samuti arvestab apellatsiooni kvaliteeti. Kolleegium leiab, et maksimaalseks mõistlikuks ajakuluks saab lugeda 60 minutit ja kokku koos käibemaksuga kuulub seega hüvitamisele 64,80 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas eurot T.N-i kanda. 64,80

(allkirjastatud digitaalselt)