1-21-7647/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-7647

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. novembri 2021 Tallinnas l Kriminaalasja number 1-21-7647 (19230200736)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär Tõlk

Thea Tikenberg Jelena Kremez Kriminaalasi

E.U süüdistatuna KarS § ärgi

424 lg 2 j kokkuleppemenetluses

Prokurör Urmo Paal

Süüdistatav

E.U – isikukood XXX, viibib xxx vanglas/elukoht xxx xx-xx xxx, , kodakondsus määratlemata xxxharidus, emakeel vene keel, xxx, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.U KarS § järgi ja mõista karistuseks

424 lg 2 vangistus

12 kuud.

KarS §

020 otsusega mõistetud

65 lg 1 alusel suurendada Harju Maakohtu 12.02.2 karistust, s.o 3 aastat vangistust, ja käesoleva otsusega mõistetud karistusega osaliselt mõista liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust arvata maha ärakantud . Liitkaristusest karistus 4 kuud ja 4 päeva ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks lugeda 13.05.2020, millest alates kuulub kandmisele 2 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

Välja mõista E.U-lt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p

3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot ning kaitsjatasu 64,80 eurot riigituludesse.

Kohustada

E.U tasuma väljamõistetud joobeseisundi tuvastamise kulu ja kaitsjatasu 12 kuu 20,65 eurot. jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

Menetluskulud, kogusummas 247,80 eurot, tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700048054. Selgitusse , kriminaalasi võib märkida: „E.U

1-21-7647, menetluskulud“. on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e Samuti - toimiku Kui rahalised süsteemi kaudu. nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära E.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on E.U kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

E.U süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes juhtis mootorsõidukit joobeseisundis 04.06.2019 ja on selle eest karistatud 12.02.2020 Harju Maakohtu otsusega muuhulgas KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t. korduvalt 26.09.2019.a kella 04:27 ajal Tallinnas Maleva tänaval, Maleva ja Neeme tänavate ristmiku juures, mootorsõidukit

Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr

1401T 19X-LÕJ0498 kohaselt tuvastati uuritaval E.U ’l narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (amfetamiin, metamfetamiin, tramadool, metadoon, nordasepaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/.

KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/.

Seega süüdistatav E.U pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav E.U , süüdista prokuröri vahel sõlmitud a tava kaitsja ja 09.11.2021 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör E.U süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega kuud. KarS § 64 lg 1 ja lg 2; § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 12.02.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis pöörati täitmisele 25.05.2020 Harju Maakohtu määrusega s.o vangistusega 2 aastat, 7 kuud ja 26 päeva ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat, 9 kuud ja

26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda E.U poolt 12.02.2020

Harju Maakohtu otsusega mõistetut ja 25.05.2020 Harju Maakohtu määrusega täitmisel pööratud vangistuse kandma asumist, s.o. 13.05.2020. Kohtuistungil prokurör täpsustas ja palus mõista liitkaristus eelmise otsusega mõistetud karistusega 3 aastat ja saada liitkaristuseks 3 aasta ja 2 kuud ja arvata maha sellest 4 kuud ja 4 päeva vangistust ning kandmisele kuulub 2 aastat 9 kuud ja 26 päeva. § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.U-lt mootorsõiduki KarS juhtimisõigus 4 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus selle mõistmisel koos vangistusega põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS § 127 alusel on E.U kohustatud 5

(viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab netluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 180 lg 1

me t:

ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot ning kaitsjatasu 64,80 eurot riigituludesse.

Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24- - esolevas

11 ning KrMS § 179 lg st 2, kä kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik