2-17-17709/59 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17709 Tsiviilasi

M. L. hagi L. B. P. L. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. L. (isikukood xx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxx@gmail.com), lepinguline esindaja Merle Albrant, epost merle@nvvoigus.ee Kostja L. B. P. L. (sünniaeg: xxxxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost xx@xxxxxxxxxxxx) Viimaste seisukohtade tähtaeg

15. november 2021 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. L. hagi L. B. P. L. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada M. L. ja L. B. P. L. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimisnumber xxxxxxx/xxxx).

3. Abielu lahutamise järel jääb M. L. perekonnanimeks tema abielueelne nimi „L. “.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. M. L. (hageja) esitas 26. novembril 2017 L. B. P. L. (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada tema ja kostja vahelise abielu. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxxxxx, xxxxxxx. Ühisest kooselust sündis 16. märtsil 2013 laps xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pere elas ühiselt xxxxxxxxxxxxxxxxx. aasta detsembrini. Siis tuli hageja koos lapsega Eestisse ja jäi siia püsivalt elama. Poolte abielusuhted lõppesid seega detsembris 2014. Pooled ei suhtle omavahel, muu hulgas ei ole kostja suhelnud nende ühise lapsega. Hagejal on uus pere. Seega ei ole ühise kooselu taastamine enam võimalik.

31. juulil 2018, 10. detsembril 2018 ning 15. aprillil 2019 toimunud kohtuistungitel jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et ta ei näe võimalust kostjaga leppida ja abielu säilitada ja et tal ei ole kostja vastu varalisi nõudeid. Kostja ei ilmunud ühelegi kohtuistungile ja ta ei kinnitanud ka kohtukutsete kättesaamist. Kohtul ei olnud seega võimalik kostjat isiklikult ära kuulata. Hageja sõnul on kostja kohtumenetlusest teadlik, kuid ei ole nõus andma oma kontaktandmeid. Kostja soovib takistada seda, et hageja saaks oma eluga edasi minna.

2. Kohus pöördus 15. aprillil 2019 Justiitsministeeriumi poole palvega aidata korraldada kostja ärakuulamine xxxxxxxxxxx. Kohus märkis, et hagi õnnestus kohtul 2017. aastal kostjale küll kätte toimetada, kuid kostja ei ole hagile vastanud ja kõik järgmised menetlusdokumendid, sh kohtukutsed, on postiasutus tagastanud, kuna neile ei tulda järele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 4 kohaselt ei ole abieluasjas lubatud teha tagaseljaotsust ja TsMS §

346 lg 2 järgi tuleb pooled ära kuulata. 2. mail 2019 palus kohus Justiitsministeeriumil edastada xxxxxxxxxx pädevale justiitsasutusele nõude tõendi kogumiseks ja kuulata kostja L. B. P. L. ära.

3. Justiitsministeerium edastas 1. novembril 2021 kohtule xxxxxxxxxx keskasutuse koostatud dokumendid, millest nähtuvalt kuulati kostja 2. augustil 2021 ära. Kostja ärakuulamise protokollist (Attachment C, lk 2, äärenumbrid 21-31 ja lk 3, äärenumbrid 1- 10) nähtuvalt oleks kostja küll nõus tema ja hageja abielu lahutamisega, kuid ta ei soovi kaotada vanema õigusi nende ühise lapse suhtes. Kostja selgitas ärakuulamisel, et tema ettekujutuse kohaselt tähendaks tema ja hageja abielu lahutamine seda, et ta kaotaks oma lapse hooldusõiguse. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et tema e-posti aadress on xx@xxxxxxxxxxxx ja et sellelt aadressilt saab ta dokumendid kätte (Attachment C, lk 4, äärenumbrid 20-21). Muid kontaktandmeid ei soovinud kostja avaldada. KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega, mh kostja ärakuulamisel saadud andmetega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Asjas esitatud abielu registreerimise tõendi (dtl 34) kohaselt on hageja ja kostja abielu registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimisnumber xxxxxxx/xxxx).

6. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Asjaoludest nähtuvalt on hageja Eesti Vabariigi kodanik ja kostja xxxxxxxxxx kodanik. Kuna õigussuhtel on praegusel juhul kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, siis tuleb abielu lahutamisele kohalduv õigus kindlaks määrata lähtudes rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatust. REÕS § 1 lg 2 näeb ette, et REÕS-is sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Kuna xxxxxxxxxx ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siis EL-i määrused praegusel juhul ei kohaldu.

7. REÕS § 2 lg 1 sätestab, et kui seaduse kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 4 lg 1 kohaselt peab asja menetlev kohus tegema kindlaks kohaldatava välisriigi õiguse.

8. Seega tuleb praeguses asjas määrata kindlaks, millise riigi õigus abielu lahutamisel kohaldub. REÕS § 60 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise eeldustele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 1 järgi kohaldub esiteks selle riigi õigus, kus on abikaasade ühine elukoht. Pooltel ei olnud lahutusmenetluse algatamise ajal (novembris 2017) ühist elukohta, kuna alates 2014. aastast elas kostja xxxxxxxxxxx ja hageja Eestis.

9. REÕS § 57 lg 2 näeb ette, et kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, tuleb kohaldada selle riigi õigust, mille kodanikud nad on. Pooltel ei ole aga ka ühist kodakondsust. REÕS § 57 lg 3 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele juhul, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, selle riigi õigust, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis.

10. Hageja esitatud asjaolude kohaselt elasid pooled viimati koos 2014. aastal xxxxxxxxxxx ja kostja elab ka praegu xxxxxxxxxxx. Seega tuleb abielu lahutamise materiaalõiguslikele eeldustele kohaldada xxxxxxxxxx õigust. xxxxxxxxxx perekonnaseadus (Family Law Act) on kohtu andmetel kättesaadav veebis: https://www.legislation.gov.au/Details/C2020C00374. xxxxxxxxxx perekonnaseaduse art 48 lg 1 kohaselt on lahutuse eelduseks see, et abielu on pöördumatult lõppenud. Sama artikli teise lõike järgi võib abielu lahutada, kui abikaasad on enne lahutusavalduse esitamist elanud püsivalt lahus vähemalt 12 kuud. Kohus märgib, et ka Eesti õiguse kohaselt on abielu lahutamise eeldused üldjoontes sarnased (PKS § 67 lg 1). Nimelt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

11. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt on nad kostjaga elanud lahus alates 2014. a detsembrist. Poolte abielusuhted on lõppenud juba 2014. a detsembris ehk peaaegu seitse aastat tagasi. Hagi esitamise ajaks olid pooled elanud eraldi juba peaaegu kolm aastat. Hagejal on uus pere ja uuest kooselust on sündinud lapsed. Eelnevat arvestades on kohtul alus arvata, et poolte kooselu on pöördumatult lõppenud, mistõttu on abielu lahutamise peamine eeldus täidetud.

12. xxxxxxxxxx perekonnaseaduse art 55A (b) näeb lisaks ette ka selle, et kui lahutada soovivatel pooltel on alla 18-aastaseid lapsi, siis on abielu lahutamise eelduseks see, et on tarvitusele võetud kõik vajalikud abinõud laste eest hoolitsemiseks ning nende heaolu ja arengu tagamiseks. Kostja on väitnud, et ta ei soovi abielu lahutada põhjusel, et ta kaotaks sel juhul tema ja hageja ühise lapse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hooldusõiguse. Hageja esitatud andmetest nähtub aga, et poolte ühise lapse hooldusõiguse küsimus on lahendatud Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Eelnimetatud kohtulahendiga on vanemate ühine hooldusõigus lõpetatud ja hagejale on antud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ainuhooldusõigus. Kuna praegusel juhul on poolte ühise alaealise lapse hooldusõiguse küsimus lahendatud ning lapse heaolu ja vajadused on tagatud, siis on ka see abielu lahutamise eeldus täidetud.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja poolte abielu tuleb lahutada.

14. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi kanda pärast lahutust abielueelset perekonnanime. Seetõttu saab pärast abielu lahutamist hageja perekonnanimeks enne abiellumist kantud perekonnanimi „L. “.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt kohtunik