1-21-7334/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-7334

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. novembril 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-7334 (21231701370)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Jelena Kremez Kriminaalasi I.P süüdistatuna KarS § ärgi

121 lg 1 j kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav

I.P – isikukood XXX, elukoht xxx, xxx keel, xxx kodanik, xx, töökoht xxx, tõkend puudub, varem kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks I.P

121 lg 1 vangistus

8 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.P ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p I.P-lt

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o ja KrMS § 180 lg 1 ja ral 1

876 eurot

175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 81,60 eurot riigituludesse.

Kohustada I.P-d tasuma sundraha ja kaitsjatasu 12 väljamõistetud kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

79,80 eurot.

Menetluskulud kogusummas 957.60 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700048038 -

. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Maksekorraldusel märkida selgitusse „I.P kriminaalasi 1-21-7334

sundraha ja menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Välja mõista I.P-lt kannatanu A R (xxx Swedbank AS) kasuks 2366,41 eurot.

Asitõendid: - -plaadid, riminaalasja materjalide juurde; CD jätta k - ( is)

musta värvi teleskoopnui PPA asitõendite hoiuruum konfiskeerida ja hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

I.P-d 11.06.2021

, et tema viibides süüdistatakse selles kella 19.30 paiku Tallinnas xxx asuva maja hoovis A R , lõi teleskoopnuiaga korduvalt pea, jalgade, käte ja keha piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: pealae lahtise ca 6-7 cm pikkuse haava, roiete hulgimurrud, hulgi verevalumid pea, rindkere, mõlema käe ja vasaku reie piirkonnas, turse ja verevalumi vasaku abaluu piirkonnas.

Seega I.P pani oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud a I.P 28.10.2021 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör I.P istamist ja karistamist KarS süüdi tunn § järgi kvalifit , mis jätta

121 lg 1 seeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KarS §

83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 ning KarS § 83 lg-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-plaadid, mis asuvad

– CD pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures jätta - kriminaalasja materjalide juurde;

– musta värvi teleskoopnui (PPA asitõendite hoiuruumis) konfiskeerida ja hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 81.60 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik