1-10-8715/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2010. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-8715 Kohtunik

Sekretär

Prokurör Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Jüri Vissak Süüdistus

T.V

süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja T.V elu- või asukoht: XXXXXXX XXX-X, isikukood: XXX

varasem karistatus: väärtegude eest karistatud 2-l korral; kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld; advokaat Sirje Must kokkuleppel Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada T.V KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS §-st 74 lg 1 alusel jätta T.V-le mõistetud 1 aasta 10 kuu pikkune vangistus

täielikult täitmisele pööramata, kui T.V ei pane 2 (kahe) aastase katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all nõuete- kohaselt KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab määratud alalises elukohas:

2

• tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata T.V katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 3,5,9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista T.V-lt riigituludesse

sundraha, s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kohtuarstliku ekspertiisi tasu 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni, liiklustehnilise ekspertiisi tasu 7161 (seitse tuhat ükssada kuuskümmend üks) krooni , kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) krooni ja 70 senti , kohtu postikulu 64 (kuuskümmend neli) krooni. KrMS § 423 , § 424 alusel ajatada menetluskulude ja sundraha tasumine ning kohustada T.V `it tasuma menetluskulud ja sundraha ühe aasta jooksul võrdsete osadena kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 20.kuupäevaks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 01.07.2010 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris /

T.V süüdistatakse selles, et tema juhtides 17.09.2009. a kella 09.00 paiku

Tartumaal Tähtvere vallas Tähtvere külas Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee 2.kilomeetril järelhaagisega (reg.nr XXX XX) ratastraktorit MTZ (reg.nr XXXX) ning sooritades vasakpööret

Ilmatsalu poole ei andnud ettevaatamatusest teed ja sõitis teega külgnevalt alalt ette sõiduteel Ilmatsalu poolt Tartu suunas liikunud mootorrattale Yamaha (reg.nr XX XX), mida juhtis T.L. , mille tulemusena toimus kokkupõrge mootorratta ja ratastraktori haagise vahel. Liiklusõnnetuse

tagajärjel sai mootorratta juht T.L. eluohtlikke kehavigastusi ning suri sündmuskohal. T.V

rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 92 nõudeid, mille kohaselt juht, sõites teega külgnevalt alalt teele peab andma teed igale teel liiklejale.

Sellega pani T.V toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas inimese surma, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu esindaja P.L. ei soovinud T.V vastu tsiviilhagi esitada. Kui tekib tsiviilhagi esitamise vajadus, siis esitab ta selle hiljem tsiviilkohtumenetluse korras.

Vastavalt KrMS §-dele 173 lg 1 ning 175 lg 1 p 1 ja 3 tuleb T.V-lt sisse nõuda ekspertiisitasu 6 800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni keeruka kohtuarstliku ekspertiisi eest koos ravidokumentide läbitöötamisega, mis teostati T.L. surma põhjuste uurimiseks (tl 11-16), 7 161 (seitse tuhat ükssada kuuskümmend üks) krooni liiklustehnilise ekspertiisi eest (tl 17-24) ning 45

(nelikümmend viis) krooni ja 70 senti kriminaaltoimiku paljundamise tasu (tl 45). Asitõendid puuduvad.

KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui T.V ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku

järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda regist- reerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtus 08.09.2010. a kohtuistungil prokurör Jüri Vissak avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde, põhjendas süüteo kvalifikatsiooni ja karistuse valikut. Süüdistatav T.V tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg.1 järgi

ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et

kõik menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud

süütõendeid. Ta kinnitas kohtuistungil et ta ei soovinud avarii toimumist, hindas ebaõigesti

lähenenud mootorratta kaugust. T.V soovis menetluskulude ajatamist, sest nende ühe kuu jooksul tasumine käib temale üle jõu. Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsja oli seisukohal, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, arvestades asjas olevaid tõendeid.

Karistuse kohaldamisel arvestati kokkuleppe sõlmimisel seda , et T.V on varem

kriminaalkorras karistamata ning on olnud õiguskuulekas kodanik ning temale katseaja

kohaldamine on otstarbekas. Kaitsja taotles menetluskulude osalist vähendamist või menetluskulude ajatamist, tulenevalt T.V sissetulekutest.

4

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava T.V vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kriminaalasja materjalid kinnitavad T.V süüdistust KarS § 423 lg. 1 järgi. Argo

Konstabeli selgitustest(tl. 4) ja kohtus antud selgitustes saab teha järelduse, et tema nägi sündmuskohale lähenevat mootorratast, kuid hindas kaugust ristteest ebaõigesti. Liiklustehnilises

ekspertiisiaktis toodud seisukohalt olid T.V olemas kõik võimalused avarii ärahoidmiseks toimida vastavalt Liikluseeskirja nõuetele. Tõenditest nähtub, et T.V

ettevaatamatusest rikkus sündmuskohal LE § 92 nõudeid- ei andnud teed peateel liikuvale mootorrattale ning põhjustas avarii, milles hukkus inimene. Seega tuleb T.V süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi ja

mõista talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 01.07.2010.a. sõlmitud kokkuleppega. Riigikohus on lahendis 3-1-40-04 /13.05.2004 sedastanud“

Karistuse kohaldamisel on lähtutud T.V isikust, sellest et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud; samuti ei ole tal kehtivaid liikluseeskirjade rikkumisi. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata T.V katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu esindaja P.L. ei ole kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitanud, kuid talle säilib võimalus esitada tsiviilhagi hiljem tsiviilkohtumenetluse korral.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni, kohtuarstliku ekspertiisi tasu, s.o 6800 krooni, liiklustehnilise ekspertiisi tasu, s.o 7161 krooni ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, s.o 45.70 krooni ja kohtu postikulu 64 krooni. Arvestades T.V kuriteoga tekitatud rasket tagajärge – kannatanu hukkumist- ning

menetluslikke nõudeid, mis tingisid ekspertiiside teostamise, ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulusid riigi kanda. Kohus arvestab T.V sissetulekuid (palk ) ning ajatab

menetluskulude (sh. sundraha) tasumise kohustuse ühele aastale kohtuotsuse jõustumisest igakuisete võrdsete makstena iga kuu 20 kuupäevaks.

Kohtunik: