4-10-2493/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Väärteoasi nr.4-10-2493

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2010.a., Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2493 Kohtukoosseis kohtunik : Kristel Pedassaar istungisekretär : Elle Kuusksalu

Väärteoasi G.M väärteoasi süüdistuses “Liiklusseaduse” §7419 lg2 järgi

Menetlusalune isik

G.M; is.kood XXX; omab väärteokaristatuse Liiklusseadus § 7419 lg1 järgi: Viimati Lääne Politseiprefektuuri 07. mai 2008.a. otsuse alusel

Liiklusseaduse § 74-19 lg1 järgi rahatrahviga 9000 krooni, otsus jõustus 09.08.2008.a., trahv lõplikult tasumata; Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

06. september 2010.a. Kohtuvälise menetleja - Lääne Prefektuuri esindaja Meelis Juhandi

Istungilt puudus menetlusalune isik G.M, kellele kohtukutse istungile ilmumiseks on isiklikult kätte antud 01. septembril 2010.a..

RESOLUTSIOON

Lähtudes “Liiklusseaduse” § 20 ja § 7419

lg.2 ning “Väärteomenetluse seadustiku” §-des 107-113 kohus

o t s u s t a s :

Tunnistada G.M süüdi väärteos “Liiklusseaduse” §74¹ 9 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest viis (5) päeva.

Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale,

kohustades kindlustama G.M’ i aresti kandmise hiljemalt ühe kuu jooksul, so. 06. oktoobriks 2010.a.

G.M ilmuda selle tähtaja jooksul Lääne Prefektuuri Kuressaare arestikambrisse karistuse kandmisele. Selle tähtaja jooksul mõjuva põhjuste karistuse

kandmisele ilmumata jätmise korral teeb kohus määruse isiku sundtoomise kohta karistuse kandmisele.

Edasikaebe kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule

(Kuressaare kohtumaja) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele

võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) kaudu.

ASJAOLUD

1. 23. juulil .2010 koostati väärteoprotokoll nr AB 994616, mille kohaselt G.M

23. juulil 2010 kella 04.20 ajal Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tn liikudes Marientali tee suunas Olerex tankla juures juhtis mootorsõidukit Chevrolet

HHR reg nr XXXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus 0,69 mg. Alkoholisisaldus mõõdetud seadmega DRÄGER ALCOTEST Alkomeeter, näidu lugem 0,74 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l,

lõplik mõõtetulemus 0,69 mg/liitri kohta. Oma sellise tegevusega , mis seisnes

mootorsõiduki juhtimises isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, pani G.M toime Liiklusseaduse § 74 19 lg2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 20 päeva .

G.M on isik, keda varem on väärteomenetluse korras karistatud analoogse rikkumise eest, puuduvad andmed G.M töökoha olemasolu kohta.

3. Menetlusalune isik ise kohtuistungile ei ilmunud, kuigi on kohtukutse isiklikult kätte

saanud. Väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 90 lg1 kohaselt, kui menetlusalusele

isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist arutatakse asja ilma menetlusoalise isikuta. G.M on kohtukutse isiklikult kätte saanud 01. septembril 2010.a. Taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ei ole esitatud ja ei ole ilmnenud ka muid väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvaid põhjuseid (VMS § 42). Kaitsja osalemist väärteomenetluses menetlusalune isik ei ole soovinud (tl.4).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine G.M’ i poolt

ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 7419

lg 2 järgi. Väärtegu on

tõendatud: menetlusaluse isiku G.M’ i enda allkirjastatud selgitustega väärteoprotokollil, mille kohaselt ta juhtis autot Olerexi tankla juures alkoholijoobes.

Jõi kella 01.00 ajal alkoholi; väärteoprotokolliga alkoholijoobes G.M-i

kinnipidamise kohta mootorsõiduki juhtimisel 23.07.2010.a. kella 04.30 ajal;

joobeseisundi kontrollimise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga. Alkomeetri lugemi lõplik näit on 0,74 mg/l kohta (arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l kohta jääb arvestatavaks näiduks

0,69 mg/l). Liiklusseaduse § 7419

lg2 järgi on kvalifitseeritav isiku poolt mootorsõiduki juhtimine , kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

5. Liiklusseadus § 74

19

lg2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib karistuseks mõista

rahatrahvi kuni 300 päevamäära, ehk 18000 krooni (300x60) või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 tähenduses puuduvad. Menetlusalust isikut

on korduvalt karistatud liiklussüütegude eest rahatrahviga, viimati Lääne

Politseiprefektuuri 07. mai 2008.a. otsuse alusel Liiklusseaduse § 74-19 lg1 järgi

rahatrahviga 9000 krooni, otsus jõustus 09.08.2008.a., trahv lõplikult tasumata. Kohtul puuduvad andmed G.M töökoha olemasolu kohta. Eeltoodust saab teha

ühese järelduse, et G.M-i suhtes kohaldatud varasemad karistused ei ole

menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on väljendanud arusaama, et olukorras, kus aastast aastasse

hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-03). Tulenevalt eeltoodust kohus

ei pea võimalikuks G.M-i karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga kuid seda tunduvalt lühiajalisemaga, kui seda on taotletud politsei poolt.

Kristel Pedassaar Kohtunik