4-10-2410/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Väärteoasi nr.4-10-2410

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2010.a., Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2410 Kohtukoosseis kohtunik : Kristel Pedassaar istungisekretär : Elle Kuusksalu

Väärteoasi N.L väärteoasi süüdistuses “Liiklusseaduse” §7419 lg2 järgi

Menetlusalune isik

N.L;

ik XXX, väärteomenetluse korras varem korduvalt karistatud, Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

06. september 2010.a. Kohtuvälise menetleja - Lääne Prefektuuri esindaja Meelis Juhandi

Istungilt puudus menetlusalune isik N.L, kellele kohtukutse istungile ilmumiseks on edastatud pereliikme-õe kaudu 26.08.2010. Kohtukutse kättesaamist on N.L kinnitanud e-kirjaga 27.08.2010.a., taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ei ole esitatud.

RESOLUTSIOON

Lähtudes “Liiklusseaduse” § 20 ja § 7419

lg.2 ning “Väärteomenetluse seadustiku” §-des 107-113 kohus

o t s u s t a s :

Tunnistada N.L süüdi väärteos “Liiklusseaduse” §74¹ 9 lg 2 järgi ja mõista karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks (6) kuuks.

Karistuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebe kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule

(Kuressaare kohtumaja) 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele

võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) kaudu.

ASJAOLUD

1. 19. juulil 2010 koostati väärteoprotokoll nr AB 994595, mille kohaselt N.L

19. juulil 2010 kella 03.48 ajal Saare maakonnas Pöide vallas Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare maanteel 92,5 kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW 520i

reg XXX XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,66 mg. Alkoholisisaldus mõõdetud seadmega DRÄGER ALCOTEST Alkomeeter, näidu lugem 0,71 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,66 mg/liitri kohta. Oma sellise tegevusega , mis seisnes mootorsõiduki juhtimises isiku

poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74

milligrammi, pani N.L toime Liiklusseaduse § 74 19

lg2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 20 päeva .

N.L on isik, keda varem on väärteomenetluse korras karistatud analoogse rikkumise eest, puuduvad andmed temal töökoha olemasolu kohta.

3. Menetlusalune isik ise kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast on N.L

teadlik. Nii on N.L 26.08.2010.a. teatanud kohtule e-kirjaga, et seoses 29.-01.10.2010.a. Taanis viibimisega ta ei saa kohtuistungile ilmuda. On nõus

asja lahendamisega ilma kohalviibimiseta. 05. septembril 2010.a. on N.L kohtule e-kirjaga teatanud, et oleks nõus rahalise karistusega ja kui võimalik siis ka lubade säilitamisega, kuna oktoobris vaja tööl käia (võib 1 kuuks ära võtta). Rahalise karistuse suhtes sooviks järelmaksu võimalust kuni 6-ks kuuks ja sooviks kohtuotsust e-mailile. Väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 90 lg1 kohaselt, kui menetlusalusele

isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist arutatakse

asja ilma menetlusoalise isikuta. N.L on kohtuistungi ajast 06.09.2010.a. teadlik, Taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ei ole esitatud ja ei ole ilmnenud ka

muid väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvaid põhjuseid (VMS § 42). Kaitsja osalemist väärteomenetluses menetlusalune isik ei ole soovinud (tl.4).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine M. N.L’ i poolt

ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 7419

lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud: menetlusaluse isiku N.L’ i enda allkirjastatud selgitustega

väärteoprotokollil, milles ta tunnistab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist ja

väljendanud kahetsust juhtunu pärast ning lubanud, et nii enam ei tee; väärteoprotokolliga alkoholijoobes N.L-i kinnipidamise kohta mootorsõiduki

juhtimisel 19.07.2010.a. kella 03.48 ajal; joobeseisundi kontrollimise protokolliga,

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga. Alkomeetri lugemi lõplik näit on 0,71 mg/l kohta (arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l kohta jääb arvestatavaks näiduks 0,66 mg/l). Liiklusseaduse § 7419 lg2 järgi on kvalifitseeritav isiku poolt mootorsõiduki juhtimine, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

5. Liiklusseadus § 74

19

lg2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib karistuseks mõista

rahatrahvi kuni 300 päevamäära, ehk 18000 krooni (300x60) või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.L’ i karistust kergendavaks

asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklussüütegude eest rahatrahviga, viimati Liiklusseaduse § 74-35 lg1 alusel trahviga 600 krooni, milline

on tasutud 01.09.2009.a. Varasemad trahvid kõik on tasutud. Kohtul puuduvad andmed N.L-i töökoha olemasolu kohta. Kuigi N.L-i poolt on varem

toimepandud väärtegusid on viimasest teiselaadsest liiklusalast väärteo

toimepanemisest möödas üle aasta, temale määratud trahvid on süüdlane tasunud.

Seega on kohus seisukohal, et N.L on siiski teinud järeldusi temale varem

mõistetud väärteokaristustest ega ole seetõttu põhjendatud temale mõista raskeimat

liiki karistust, milleks on arest. Kohus leiab, et N.L suhtes on põhjendatud

põhikaristusena mõista sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuid seda pikemaks

tähtajaks kui varasema väärteokaristuse raames (Lääne Prefektuuri otsusega

15.08.2008.a. ära võetud 4 kuuks). Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud arusaama, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid

ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et

liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on

tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-03).

Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et N.L’ is suhtes karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks (6) kuuks.

Kristel Pedassaar Kohtunik