3-20-2656/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. detsembril 2021. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Legislator headnote
AI generated3-20-2656/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: detsembril 2021. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
19. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2656
Haldusasi
Veldi 5 OÜ kaebus Keskkonnaameti 07.12.2020
korralduse
nr
DM-111120-6
tühistamiseks
ja
Keskkonnaameti kohustamiseks tunnistada Väo X
uuringuruumi enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ
pakkumus ning lõpetada OÜ EK RAE poolt esitatud
geoloogilise uuringu loa taotluse menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Veldi 5 OÜ, esindaja v.adv Toivo
Viilup
Vastustaja: Keskkonnaamet
Kolmas isik 1: OÜ EK RAE (registrikood 14943840)
Kolmas isik 2: P112 OÜ (registrikood 14687986)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2. Mõista Veldi 5 OÜ-lt OÜ EK RAE kasuks välja menetluskulud kokku
summas 863,33 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta poolte
menetluskulud nende enda kanda.
3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. detsembril 2021.
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse
päeva
jooksul
apellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse
esitajale
kättetoimetamisest
arvates
või
ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb
tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning
apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnaameti 07.12.2020 korraldusega nr DM-111120-6 otsustati tunnistada Väo X
uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le
Eesti Killustik. 08.12.2020 kirjaga nr DM-111120-7 tagastas Keskkonnaamet OÜ Eesti
Killustik poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ning lõpetas
vastava taotluse osas menetluse. 11.12.2020 kirjaga nr DM-112527-5 võeti menetlusse OÜ EK
RAE (registrikood 1493840) poolt esitatud samasisuline (identne) geoloogilise uuringu loa
taotlus katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413).
2. 30.12.2020 esitas Veldi 5 OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Keskkonnaameti
07.12.2020 korraldus nr DM-111120-6, millega tunnistati Väo X uuringuruumi
enampakkumine nurjunuks, ning kohustada Keskkonnaametit tunnistama Väo X uuringuruumi
enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ pakkumus ja lõpetama OÜ EK RAE (registrikood
14943840) poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 09.12.2020 dokumendina nr DM-112527-1) menetlus.
Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada
Keskkonnaameti 11.12.2020 kirjaga nr DM-112527-5 alustatud OÜ EK RAE (registrikood
14943840) poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 09.12.2020 dokumendina nr DM-112527-1) menetlemine kuni
kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
3. 04.01.2021 määrusega võttis kohus Veldi 5 OÜ kaebuse menetlusse. 08.01.2021 määrusega
rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas OÜ EK RAE (registrikood
14943840) poolt 09.12.2020 esitatud taotluse Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks
menetlus kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Samuti peatas kohus
P112 OÜ (registrikood 14687986) poolt 28.12.2020 esitatud taotluse Väo X uuringuruumis
uuringuloa saamiseks menetluse kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
15.09.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
4.1. Kaebaja leiab, et olukorras, kus ta oli esitanud Kesa enampakkumisel pakkumuse summas
32 781 eurot, puudus Keskkonnaametil vastavalt MPS § 34 lg 10 vajadus uue enampakkumise
korraldamiseks, vaid Keskkonnaameti oleks saanud ja pidanud tunnistama edukaks kaebaja
pakkumise kui paremuselt järgmise pakkumise. Kaebaja pakkumus oli sõltumata temale MPS
§ 34 lg 9 alusel geoloogilise uuringu loa taotluse tagastamisest jätkuvalt jõus.
4.2. Kaebaja on veendumusel, et MPS § 34 lg 10 ei ole võimalik tõlgendada viisil, et
enampakkumise võitja loobumise korral tuleb imperatiivselt korraldada alati uus
enampakkumine sõltumata nurjunud enampakkumisel osalenud isikute ja laekunud
nõuetekohaste pakkumuste arvust. Selline tõlgendus tähendaks, et pahatahtlik turuosaline võiks
soovi korral nurjata MPS alusel korraldatavaid enampakkumisi lõpmatuseni esitades
enampakkumisel esmalt majanduslikult põhjendamatult kõrge hinnaga pakkumuse ja jättes
seejärel pakkumuse edukaks tunnistamise järgselt müügihinna tähtaegselt maksmata (ehk
käitudes selliselt, nagu OÜ Eesti Killustik on antud juhul käitunud). Eelnevalt esitatud
faktilistest asjaoludest nähtub üheselt, et OÜ Eesti Killustik on enda poolt esitatud ja edukaks
osutunud pakkumuse enampakkumise nurjamise eesmärgil tagasi võtnud ning seejärel koheselt
pärast pakkumuse tagasivõtmist esitanud enda tütarettevõtja OÜ EK Rae kaudu sama ala peale
uue identse taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et sellises
olukorras puudus Keskkonnaametil alus võtta OÜ EK RAE geoloogilise uuringu loa taotlust
menetlusse, vaid ta oleks pidanud tunnistama edukaks kaebuse esitaja poolt varasemalt
läbiviidud enampakkumisel esitatud pakkumuse.
4.3. Kaebaja leiab, et vastustaja ei oleks tohtinud enampakkumise nurjumisel menetlust
lõpetada ega jätta kaebaja pakkumust edukaks tunnistamata.
MaaPS § 34 lõigetest 1, 4, 6, 8 ja 9 järeldub kaebaja arvates, et uuringuloa taotluse menetlus
on peatatud ka sellisel juhul, kui enampakkumise võitja küll kuulutatakse algselt välja, kuid
enampakkumise edasisel menetlemisel enampakkumine tunnistatakse ikkagi nurjunuks
(enampakkumine tunnistatakse nurjunuks näiteks põhjusel, et enampakkumise võitja ei esita
loa andjale tähtaegselt ostuhinna tasumist tõendavat dokumenti). Käesoleval juhul ongi
tegemist sellise erandliku olukorraga, kus enampakkumine nurjus peale enampakkumise võitja
väljakuulutamist. Kuivõrd kaebaja pakkumus, mis esitati enampakkumisel, oli jätkuvalt jõus,
oleks Keskkonnaamet pidanud OÜ Eesti Killustik poolt müügihinna tasumisest keeldumisel
võtma vastu otsuse tunnistada kaebaja pakkumus enampakkumise võitjaks. Vastasel korral
jääks sisutühjaks MKS § 34 lg 10 regulatsioon, mille kohaselt enampakkumise nurjumise või
võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Enampakkumise
võitjaks osutunud isiku loobumise tagajärjeks ei ole seega geoloogilise uuringu loa taotluse
menetlemise lõpetamine, vaid taotlused esitanud isikute vahel uue korduvenampakkumise
korraldamine. Seejuures olukorras, kus enampakkumisel osales vaid kaks pakkujat, on
haldusorganil võimalus ja kohustus tunnistada edukaks paremuselt järgmine pakkuja.
Asjakohased õigusaktid ei näe võitja loobumise imperatiivse tagajärjena ette haldusmenetluse
lõpetamist. Ometigi just seda on Keskkonnaamet teinud.
4.4. Kokkuvõttes on ilmne, et MPS § 34 lg 10 annab Keskkonnaametile diskretsiooni, kas
korraldada uus enampakkumine või tunnistada edukaks paremuselt järgmine pakkumus
vastavalt enampakkumise protokollile. Vastustaja saab selle diskretsiooni alusel jätkata
enampakkumisel osalenud isiku MPS § 33 lg 7 nimetatud taotluste menetlemist (isegi kui see
on juba tagastatud) ning tunnistada enampakkumise (uueks) võitjaks enampakkumisel tehtud
paremuselt teise pakkumuse. Keskkonnaameti poolt OÜ Eesti Killustik kui algse
enampakkumise võitja loobumisele tuginedes haldusmenetluse lõpetamine ja sisuliselt
samaaegselt OÜ Eesti Killustik tütarettevõtte OÜ EK Rae identse uuringu loa taotluse
menetlusse võtmine muudab kogu enampakkumise protseduuri farsiks. Praktikas puudub
mistahes kindlus, et ka korduval enampakkumisel võitjaks osutuv isik müügihinna tasuks ja
selliselt (ebamõistlikke pakkumusi esitades ilma kavatsuseta müügihinda tasuda) saaks taotleva
uuringu loa väljastamist edasi lükata määramatusse. Samuti ei saa kaebajat kui heauskset
menetlusosalist allutada kuludele, mis kaasnevad vajadusega üha uuesti ja uuesti samasisulises
haldusmenetluses osaleda.
4.5. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval
juhul ei vasta Keskkonnaameti tegevus kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemisel
viidatud põhimõtetele. Lisaks hea halduse tavade rikkumisele rikub Keskkonnaameti poolt
haldusmenetluse lõpetamine ilma kaebaja pakkumust edukaks tunnistamata ning pahatahtliku
menetlusosalise tütarühingu poolt esitatud uue samasisulise taotluse menetlusse võtmine ka
kaebaja subjektiivseid varalisi õigusi, kuivõrd kaebajal on õiguspärane ootus, et tema poolt
esitatud nõuetekohane pakkumus osutub paremate pakkumuste puudumisel edukaks ning et tal
on võimalik enda ettevõtluse raames asuda läbi viima taotletud geoloogilisi uuringuid.
4.6. Kaebaja hinnangul Keskkonnaameti argumendid kaebuse rahuldamata jätmist ei
õigusta.
Kaebuse esitaja hinnangul nähtub maapõueseaduse ja Määruse nr 23 regulatsioonist üheselt, et
enampakkumise võitja väljakuulutamine MaaPS § 34 lg 9 kontekstis tähendab enampakkumise
tulemuste kinnitamist Määruse nr 23 § 14 lg 1 tähenduses ning et teiste võimalike pakkujate
taotluste (ja tagatisraha) tagastamiseks ei ole Keskkonnaamet õigustatud varem kui 10 tööpäeva
möödudes enampakkumise tulemuste kinnitamisest ning seda vaid tingimusel, et
enampakkumise võitjaks tunnistatud isik on Määruse nr 23 § 16 lg 1 toodud tähtaja jooksul
ostuhinna tasunud.
Käesoleval juhul on Keskkonnaamet enampakkumise tulemused kinnitanud 18.08.2020
korraldusega nr 1-3/20/779, millest tulenevalt pidi Eesti Killustik OÜ ostuhinna tasuma
hiljemalt 01.09.2020. Keskkonnaametil oleks tekkinud õigus kaebaja kui teise enampakkumisel
osalenud ja võitjaks mitteosutunud isiku taotluse ja viimase poolt tasutud tagatisraha
tagastamiseks alles pärast Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumist. Olukorras, kus Eesti
Killustik OÜ ostuhinda tähtaegselt ei tasunud, pidanuks Keskkonnaamet tunnistama
enampakkumise nurjunuks ning juhindudes MaaPS § 34 lg 10 korraldama nn uue
enampakkumise ülejäänud nurjunuks tunnistatud enampakkumisel osalenud isikute vahel.
Kuivõrd käesoleval juhul ainsaks teiseks osalejaks kaebaja, siis pidanukski Keskkonnaamet
kaebaja taotluse tagastamise asemel kaebaja enampakkumise võitjaks tunnistama.
Kaebajale jääb arusaamatuks Keskkonnaameti äraspidine loogika, et kuivõrd Keskkonnaamet
tagastas õigusvastaselt ja kehtivat regulatsiooni rikkudes kaebaja taotluse 19.08.2020, siis ei
saanud Keskkonnaamet 07.12.2020 enampakkumist nurjunuks tunnistades enam kaebaja
taotlust edasi menetleda. Keskkonnaameti õigusvastane käitumine kaebaja taotluse
tagastamisel ei õigusta õigusrikkumise jätkamist.
4.7. Keskkonnaamet eksib väites, et MaaPS § 34 lg 10 ei tulene kohustust korraldada uus
enampakkumist. MaaPS § 34 lg 10 sõnastus, mille kohaselt enampakkumise nurjumise või
võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine, ei tähenda seda, et
Keskkonnaamet saaks enampakkumise korraldamisest loobuda. Antud sõnastus viitab üksnes
sellele, et kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isiku kõrval osales nurjunud
enampakkumisel kaks või enam isikut, siis tuleb uus enampakkumine korraldada selliste isikute
vahel, samas kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isiku kõrval osales nurjunud
enampakkumisel vaid üks täiendav osaleja, siis vajadus uue enampakkumise korraldamiseks
puudub ning edukaks tulebki tunnistada sellise täiendava osaleja poolt esitatud pakkumine.
Käesoleval juhul seega puudus Keskkonnaametil diskretsiooniõigus, vaid kujunenud oleks
Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumisest loobumise tõttu tunnistada enampakkumise
võitjaks kaebaja.
4.8. Kaebaja ei nõustu Keskkonnaameti seisukohtadega ka haldusmenetluse uuendamise
võimalikkuse osas. HMS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on haldusmenetluse uuendamise üheks aluseks
taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm
on ära langenud. Keskkonnameti 18.08.2020 korralduse nr 1-3/20/779 kui kaebuse esitaja õigus
kestvalt piirava haldusakti aluseks oli Keskkonnaameti poolt Eesti Killustik OÜ
enampakkumise võitjaks tunnistamine. Viidatud asjaolu langes Eesti Killustik OÜ poolt
ostuhinna tasumisest loobumisega ära. Seega isegi juhul, kui eeldada (mida kaebaja) ei tee, et
Keskkonnaamet oli õigustatud kaebaja taotluse tagastama enne enampakkumise võitja poolt
ostuhinna tasumist või selleks antud tähtaja möödumist (Määruse nr 23 § 15 ja § 16 lg 1),
esinesid Eesti Killustik OÜ ostuhinnast tasumise loobumise järgselt uued asjaolud, mis
õigustasid kaebaja taotluses osas menetluse uuendamist. Keskkonnameti poolt vastavale
asjaolule tähelepanu pööramata jätmine ning käesolevas asjas seisukoha avaldamine, justkui ei
olekski menetluse uuendamine lubatav, on õigusvastane.
4.9. Asjakohatu on Keskkonnaameti väide, mille kohaselt ei võimalda HMS § 58 nõuda
haldusakti kehtetuks tunnistamist tuginedes üksnes menetlusnõuete rikkumisele juhul, kui esile
toodud rikkumised asja otsustamist ei mõjutanud. Ometigi on kaebaja selgitanud, et
Keskkonnaameti poolsete rikkumisteta oleks tulnud kaebaja taotlus tunnistada edukaks ja
taotletud uuringuluba väljastada kaebajale pakutud ostuhinna tasumise vastu. Seega on
Keskkonnaameti minetused üheselt ja otseselt asja otsustamist mõjutanud.
4.10. Kaebaja on selgitanud, et Keskkonnaameti poolt osundatud võimalus esitada Väo X
uuringuruumi uuringuloa taotlus korduvalt, ei ole piisav kaebaja õiguste rikkumise
kõrvaldamiseks. Kaebajal on MaaPS ja Määruse nr 23 alusel õigus nõuda tema poolt juba
korraldatud enampakkumise raames esitatud pakkumise (taotluse) võitjaks tunnistamist. Uue
pakkumise esitamisel ja potentsiaalsel uuel enampakkumisel osalemisel puudub kaebajal
mistahes kindlus, et tal õnnestub uuringuluba omandada või et seda õnnestub teha varasemalt
pakutud hinnaga. Seega on ekslik Keskkonnaameti arvamus, justkui oleks kaebajal võimalik
oma õiguste riive kõrvaldada läbi uue taotluse esitamise.
4.11. Kaebaja leiab, et EK Rae OÜ poolt MaaPS § 34 lg 6 regulatsioonile antud tõlgendus
on meelevaldne, ebaõige ning vastuolus Määruses nr 23 toodud regulatsiooniga.
Kaebaja märgib, et MaaPS § 34 lg 11 kohaselt on Määruse nr 23 eesmärgiks kehtestada
uuringuloa saamise õiguse enampakkumise täpsustatud nõuded ja kord, st Määruse nr 23
eesmärgiks on maapõueseaduses sisalduva üldisema regulatsiooni konkretiseerimine. Lugedes
maapõueseaduse ja Määruse nr 23 regulatsiooni terviklikuna on ilmne, et enampakkumise
võitja väljakuulutamine iseseisvat õiguslikku relevantsust ei oma, vaid õiguslikud tagajärjed ja
tähtaegade kulgemine on seotud vastavalt, kas pakkumiste esitamise tähtpäeva või
enampakkumise tulemuste kinnitamise päevaga. Samuti tuleneb Määruse nr 23 § 16 lg 3
üheselt, et enampakkumine võib nurjuda ka pärast enampakkumise võitja formaalset välja
kuulutamist. Eeltoodust järeldub üheselt, et uuringuloa taotluse menetluse peatumine ei lõppe
enampakkumise võitja väljakuulutamisega, kuna selle toiminguga ei ole enampakkumise
eesmärki (uuringuloa väljastamine parima pakkumise teinud isikule) saavutatud. Vastupidiselt
EK Rae OÜ arvamusele tuleb MaaPS § 34 lg 6 tõlgendamisel lähtuda sellest, et uuringuloa
taotluse menetlemine peatub seniks, kuni saabub viimane viidatud sättes toodud kriteeriumidest
- juhul, kui enampakkumine tunnistatakse Määruse nr 23 § 16 lg 3 alusel nurjunuks pärast võitja
väljakuulutamist, siis on haldusmenetlus peatunud kuni nurjunuks tunnistamise otsuse
tegemiseni.
Kaebajale jääb arusaamatuks EK Rae OÜ apelleerimine kaebaja pakkumuse jõusolekule.
Kaebaja ei ole pakkumust tagasivõtnud ega deklareerinud sellest loobumist, vaid on
järjekindlalt rõhutanud enda jätkuvat huvi omandada uuringuluba pakutud tingimustel,
sealhulgas pakutud ostuhinna eest.
4.12. Kaebaja on MaaPS § 34 lg 9 regulatsiooniga seonduvat detailselt käsitlenud ülal ning jääb
seal avaldatud seisukohtade juurde. Kaebaja on seejuures esitanud kronoloogilise ülevaate
haldusmenetlusest ja selgitanud, et maapõueseaduses ja Määruses nr 23 toodud tähtaegasid
järgides oleks Keskkonnaamet saanud veenduda ostuhinna tasumises või tasumata jätmises
ning seejärel otsustada ülejäänud taotluste tagastamise üle. EK Rae OÜ väide, justkui oleks
Keskkonnaamet igal juhul pidanud kaebaja taotluse tagastama hiljemalt 01.09.2020, ei vasta
tõele. Korra § 15 ja § 16 lg 1 sõnastusest nähtub ühemõtteliselt, et teiste taotluste ja tasutud
tagatisrahade tagastamise üle saab ja tuleb otsustada alles pärast seda, kui ostuhind on laekunud
või selle tasumiseks antud tähtaeg möödunud.
4.13. Kaebaja ei nõustu EK Rae OÜ seisukohtadega ka haldusmenetluse uuendamise
võimaluste puudumisega seoses. Haldusmenetluse uuendamise kontekstis ei oma relevantsust
see, millal sai või pidi kaebaja teada saama Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumata
jätmisest, vaid relevantne on üksnes haldusorgani poolt otsuse tegemine enampakkumise
nurjumise kohta. Vastav otsus tehti Keskkonnaameti poolt 07.12.2020. Seega ei saanud
kaebajalt kuidagi eeldada haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamist juba 28.10.2020.
Kaebaja vaidlustas 07.12.2020 haldusakti 30.12.2020 ehk vähem kui 30 päeva jooksul,
kusjuures oma olemuselt on esitatud kaebus käsitletav ka taotlusena haldusmenetluse
uuendamiseks, kuivõrd kaebaja tugineb selles mh argumendile, et kaebaja taotluse
tagastamiseks alust ei olnud ning et isegi juhul, kui lugeda kaebaja taotluse õigusvastase
tagastamisega kaebaja suhtes haldusmenetlus lõppenuks, siis tulenevalt enampakkumise
edasisest nurjumisest esinevad haldusmenetluse uuendamist õigustavad asjaolud.
4.14. MaaPS § 34 lg 10 regulatsioon on suunatud nurjunud enampakkumiseni viinud
haldusmenetluse raames osalenud isikute vahel vajaduse korral uue enampakkumise
korraldamisele, kusjuures vajadus uue enampakkumise järele eksisteerib juhul, kui lisaks
võitjana väljakuulutatud isikule osales nurjunud enampakkumisel kaks või enam isikut.
Seadusandja tahe on selgelt tuvastav maapõueseaduse seletuskirja baasil, milles räägitakse
sõnaselgelt kordusenampakkumise korraldamisest teiste (nurjunud) enampakkumisel
osalaenud isikute vahel. EK Rae OÜ poolt MaaPS § 34 lg 10 antud tõlgendus ei põhine
konkreetse õigusnormil sisul ega mõttel.
4.15. Kaebaja palub Keskkonnametilt välja mõista menetluskulud kokku 2 338,80 euro
ulatuses, millest 30 eurot moodustab kaebuse esitamisel (mh esialgse õiguskaitse taotluse osas)
tasutud riigilõiv ning 2 308,80 eurot moodustab kaebuse esitaja lepingulise esindaja tasu
vastavalt taotlusele lisatud Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kuluarvetele. (vt tl 103-106p)
4.16. Keskkonnaameti seisukohast järelduvalt poolte vahel vaidlus selles, et Keskkonnaametil
oli vähemalt õigus (võimalus) oodata kaebuse esitaja taotluse ja tagatisraha tagastamise seni,
kuni on selgunud, kas enampakkumise võitjaks tunnistatud isik pakutud ostuhinna tasub. Isegi
juhul, kui Keskkonnaameti viidatud tõlgendust õigeks pidada, siis oleks võitjaks mitteosutunud
isiku taotluse ja tagatisraha tagastamine käsitletav diskretsiooniotsusena, mille osas peaks
nähtuma haldusaktist kaalutlused, mis õigustavad taotluse ja tagatisraha varasemat tagastamist.
Diskretsiooni teostamine ei saa olla suvaline ja kontrollimatu, vaid kaalutlusõiguse teostamine
peab olema (vajadusel kohtulikult kontrollitav) ja argumenteeritud. Argument, et
Keskkonnaametil väidetavalt polnud alust kahelda enampakkumise võitja poolses ostuhinna
tasumises, selles kontekstis kohaseks kaalutluseks ei ole.
Mistahes arusaamatuste vältimiseks rõhutab kaebuse esitaja, et jääb siiski enda seisukohtades
toodud põhjenduste juurde ning leiab jätkuvalt, et asjakohases regulatsioonis toodud tähtajad
on Keskkonnametile siduvad ning et viimane ei olnud õigustatud kaebuse esitaja taotluse
tagastamiseks enne seda, kui selgub, kas enampakkumise võitja tähtaegselt ostuhinna tasub või
mitte.
4.17. Keskkonnaameti argumendid toetavad tegelikkuses kaebuse esitaja õiguslikku
positsiooni, kuna kaebuse esitaja taotluse õigusvastane tagastamine ei võimalda MaaPS § 34 lg
10 kohase korduv enampakkumise läbiviimist ega kaebuse esitaja poolt uuringuloa saamist
pakutud tingimustel.
4.18. Kaebaja arvates on põhjendamatu Keskkonnaameti kriitika kaebuse esitaja
menetluskulude suuruse osas.
Asjaolu, et lepingulise esindajal võib olla menetluses erinev tunnitasu, ei tähenda, et lepinguline
esindaja on kohustatud erinevaid õigusteenuseid erinevalt hinnastama. Sellist järeldust RK
lahendist nr 2-17-13164 ei tulene. Keskkonnaamet ei ole selgitanud, mis asjaoludel peaks
lepingulise esindaja tunnitasu olema madalam kohtumenetlusega seoses kliendiga vahetult
suheldes (sh näiteks kliendile kohtumenetluse käigus ülevaadet andes, menetluslikku olukorda
selgitades ja menetlusstrateegiat paika pannes) kui näiteks kohtule suunatud toiminguid tehes.
Kaebuse esitaja lepingulise esindaja tunnitasu on universaalne ning see ei varieeru sõltuvalt
osutatava õigusteenuse liigist. Mh Keskkonnaameti poolt viidatud lahendist nähtub, et
allakirjutanuga samaväärse kogemusega kohtuadvokaatide tunnitasu ulatub praktikas 220
euroni (sh käibemaks), mistõttu kohaldatud tunnitasu 180 eurot (sh käibemaks) on
vaieldamatult mõistlik ja vastavuses turuhinnaga.
Samuti eksib Keskkonnaamet kaebaja arvates väites, et menetluskulude hüvitamise taotluse
koostamisega seotud ajakulu menetluskulude koosseisus hüvitamisele ei kuulu. RK lahendis nr
2-18-7550 on selgitatud, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende
dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise
ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS §
175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Puudub mistahes loogiline põhjendus, miks ei
peaks viidatud seisukoht kohalduma ka halduskohtumenetluses. Seega on kaebuse esitajal õigus
taotleda mh vastavate kulude hüvitamist.
Hüvitamisele kuuluvad ka kaebuse esitajale väljastatud arvetel kajastatud kantselei- ehk
bürookulud. HKMS § 101 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja
kohtuvälised kulud. Vastavalt HKMS § 103 lg 1 p 2 on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste
sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
Õigusteenuse osutamisega kaasnevad paratamatul sõidu-, side- ja muud sellesarnased kulud,
mistõttu on nende kulutamise taotlemine põhjendatud. Kohtul on konkreetse kaasuse asjaolusid
analüüsides võimalik hinnata vastavate kulude põhjendatust ja vajalikkust.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1. Vastustaja märgib, et MaaPS § 34 lg 9 kohaselt jätkab loa andja pärast enampakkumise
võitja väljakuulutamist enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused
tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist.
5.2. Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara
kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära
osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel
müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind “ (Määrus nr 23 ) § 10 lg 10
kohaselt enampakkumine tunnistatakse edukaks ja isik kuulutatakse enampakkumise võitjaks
protokolli allakirjutamisega enampakkumise korraldamise eest vastutava isiku poolt.
Keskkonnaamet tegi enampakkumise tulemuse teatavaks 20.07.2020 (vt kaebuse lisa edastatud
protokolliga, millega kuulutas välja enampakkumise võitja. Seega tulenevalt Määrus nr 23 § 10
lg 10 ning MaaPS § 34 lg 9 hakkas MaaPS § 34 lg 9 kohane kaebaja taotluse tagastamise tähtaeg
kulgema 21.07.2020.
5.3. Keskkonnaamet möönab, et on kaebaja taotluse tagastanud hilinenult, kuid see asjaolu ei
too haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 58 kohaselt kaasa 07.12.2020 korralduse kehtetuks
tunnistamist. (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1329 p
21.)
5.4. Enampakkumise võitis Osaühing Eesti Killustik, mistõttu tagastas Keskkonnaamet
kaebajale MaaPS § 34 lg 8 koosmõjus HMS § 5 lg 2 alusel 11.04.2020 esitatud uuringuloa
taotluse. HMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt lõppeb haldusakti andmise menetlus haldusorgani poolt
taotluse läbi vaatamata jätmisega. Eeltoodust järeldub, et kaebaja 11.04.2020 taotluse menetlus
Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks lõppes 19.08.2020.
5.5. Keskkonnaamet kinnitas 18.08.2020 Määruse nr 23 § 14 lg 1 alusel enampakkumise
tulemused ja tunnistas Määruse nr 23 § 10 lg 1 alusel enampakkumise edukaks. Määruse nr 23
§ 16 lg 1 kohaselt tuleb enampakkumise võitjal tasuda pakutud ostuhind 10 tööpäeva jooksul
enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates. Määruse nr 23 § 16 lg 3 kohaselt kui
enampakkumise võitnud isik ei ole määruse nr 23 § 16 lg 1sätestatud tähtaja jooksulesitanud
loa andjale ostuhinnatasumist tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja enampakkumise
nurjunuks.
5.6. Osaühing Eesti Killustik oli kohustatud ostuhinna tasuma ning esitama ostuhinna tasumist
tõendava dokumendi Keskkonnaametile hiljemalt 01.09.2020. Nimetatud tähtajaks Osaühing
Eesti Killustik ostuhinda ei tasunud ega eelnimetatud dokumenti ei esitanud, mistõttu pidi
Keskkonnaamet vastavalt Määruse nr 23 § 16 lg 3 tunnistama enampakkumise nurjunuks.
5.7. MaaPS § 34 lg 10 kohaselt enampakkumise nurjumise korral korraldatakse vajaduse korral
uus enampakkumine. Nimetatud sättest ei tulene kohustust korraldada uus enampakkumine,
vaid Keskkonnaamet korraldab uue enampakkumise selle vajadust hinnates. Arvestades
asjaolu, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse 19.08.2020, siis oli kaebaja 11.04.2020
taotluse menetlus Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks lõppenud 19.08.2020. Sellest
tulenevalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik kaebaja 11.04.2020 taotlust edasi menetleda.
5.8. Kui haldusorgan on kord juba menetluse lõpetanud, olgu siis isikule soodsalt või
ebasoodsalt, ei ole lõpetatud menetlust võimalik niisama lihtsalt uuendada. Menetluse
kergekäeline uuendamine seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse lõppenud
haldusmenetluse tulemuse kehtima jäämise suhtes ning oleks samuti vastuolus haldusmenetluse
efektiivsuse nõudega. Seetõttu on HMS § 44 lg 1 loetletud ammendavad alused, millal menetlus
uuendatakse (Aedmaa A jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004 lk 242). Keskkonnaamet
HMS § 44 lg 1 sätestatud alustel haldusmenetluse uuendamist põhjendatuks ei pidanud.
5.9. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et
haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui
eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 07.12.2020 korralduse andmist
ei mõjutanud asjaolu, kas Keskkonnaamet oleks pidanud kaebaja taotluse menetluse uuendama.
Keskkonnaamet tunnistas 07.12.2020 Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks
Määruse nr 23 § 16 lg 3 alusel.
5.10. Keskkonnaamet selgitab, et taotluse läbivaatamata jätmise kohta vormistatud dokument
ei ole haldusakt. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta
isiku õiguste ega kohustuste üle. Taotlust ei lahendata sisuliselt, ei keelduta haldusakti
andmisest, vaid üksnes menetluse läbiviimisest. Seega kaebaja 11.04.2020 taotluse läbi
vaatamata jätmine ei võta kaebajalt õigust esitada käesoleval hetkel uus Väo X uuringuruumi
uuringuloa taotlus.
5.11. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et 07.12.2020 korraldus on
kooskõlas kehtiva õigusega ning Keskkonnaamet on 07.12.2020 korraldusega õiguspäraselt
tunnistanud Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks. Arvestades asjaolu, et
Keskkonnaamet tagastas kaebaja 11.04.2020 esitatud Väo X uuringuruumi uuringuloa taotluse,
lõppes HMS § 43 lg 1 p 3 alusel kaebaja 11.04.2020 taotluse menetlus ning Keskkonnaametil
ei olnud võimalik kaebaja pakkumist edukaks tunnistada.
5.12. MaaPS § 34 lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse pärast enampakkumise võitja
väljakuulutamist teised taotlused 14 päeva jooksul. MaaPS § 34 lg 7 kolmanda lause kohaselt
tagastatakse tagatisraha teistele enampakkumises osalejatele pärast enampakkumise võitja
selgumist. Määruse nr 23 §-s 15 on täpsustatud, et tagatisraha tagastatakse 14 tööpäeva jooksul
enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast
arvates. Enampakkumise võitja tasub pakutud ostuhinna 10 tööpäeva jooksul enampakkumise
tulemuste kinnitamisest arvates (Määruse nr 23 § 16 lg 1).
Kohus leidis 08.01.2021 määruse p-s 9, et MaaPS § 34 lg-s 9 on ilmselt tegemist seaduse tekstis
tehtud terminoloogilise veaga, mis seob teiste uuringuloa taotluste tagastamise tähtaja
enampakkumise võitja väljakuulutamisega. Samas, kui Määruse nr 23 §-s 15 on tagatisraha
tagastamine ning §-s 16 ostuhinna tasumise tähtaeg seotud enampakkumise tulemuste
kinnitamise mitte võitja välja kuulutamisega. Seega leidis kohus, et vastustajal oleks olnud
võimalik oodata kaebaja taotluse ja tagatisraha tagastamisega peale enampakkumise tulemuste
kinnitamist kuni 14 päeva veendumaks, et enampakkumise võitja tasub 10 päeva jooksul ära
pakutud ostuhinna (Määrus nr 23 § 16 lg 1) ja esitab vastavad dokumendid.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kuna tagatisraha tagastamise tähtaega on Määruses nr 23
täpsustatud, aga taotluse tagastamise tähtaega mitte, ei saa olla MaaPS § 34 lg-s 9 tegemist
seaduse tekstis tehtud ilmselge terminoloogilise veaga, vaid Määruse nr 23 koostamisel tehtud
selge valikuga, jätta teiste uuringuloataotluste tagastamise tähtaeg Määruses nr 23
täpsustamata. Seega ei ole Keskkonnaametile ilmselge, et kaebaja uuringuloa taotluse
tagastamisega oleks olnud võimalik oodata 14 päeva peale enampakkumise tulemuste
kinnitamist.
Täiendavalt peab Keskkonnaamet vajalikuks rõhutada, et tagastas kaebaja taotluse ja lõpetas
vastava haldusmenetluse enampakkumise tulemuste kinnitamisele järgneval päeval põhjusel, et
kaebaja taotluse ja tagatisraha tagastamise hetkel ei olnud Keskkonnaametil põhjust kahelda,
kas enampakkumise võitja tasub enampakkumisel pakutud ostuhinna või mitte.
5.13. Kohus on 08.01.2021 määruse p-s 9 leidnud, et Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduses
ei ole ühtegi põhjendust selles osas, miks vastustaja ei jätkanud kaebaja taotluse menetlust.
Kohus leidis, et tegemist võib olla olulise menetlusveaga, mis võis kaasa tuua haldusakti
tühistamise. Sellises olukorras, kus vastustaja oli ise kaebaja vastava haldusmenetluse
lõpetanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 3), tuli vastustajal 07.12.2020
korralduse tegemisel kaaluda mh kaebaja taotluse menetluse jätkamise võimalusi sh selgitada
kaebajale, et tal on võimalik esitada menetluse uuendamise taotlus (HMS § 44 lg 1).
Keskkonnaamet möönab, et ei selgitatud kaebajale, et tal on võimalik esitada haldusmenetluse
uuendamise taotlus HMS § 44 lg 1 alusel. Samas on Keskkonnaamet seisukohal, et tegemist ei
ole olulise menetlusveaga põhjusel, et kaebajale edastati Keskkonnaameti 28.09.2020 kirjaga
nr DM-111120-2Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebaja on ka ise
olnud hooletu ja jätnud enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõule arvamuse esitamata,
millest oleks Keskkonnaametil olnud võimalik järeldada kaebaja soovi uuendada talle
tagastatud taotluse menetlust. Keskkonnaamet tunnistas Väo X uuringuruumi enampakkumise
nurjunuks 07.12.2020 korraldusega ehk rohkem kui 2 kuud peale eelnõu menetlusosalistele
arvamuste saamiseks esitamist. Keskkonnaamet ei saanud kaebajalt eelnõule tagasisidet, seega
järeldas Keskkonnaamet, et kuna kaebajal puudub seisukoht enampakkumise nurjunuks
tunnistamise osas, ei ole tal ka soovi oma taotluse menetluse uuendamiseks.
5.14. Määruse nr 23 § 15 kohaselt tagastatakse tagatisraha 14 tööpäeva jooksul enampakkumise
tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. MaaPS §
34 lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse teised taotlused 14 päeva jooksul pärast
enampakkumise võitja väljakuulutamist. Kumbki säte ei seo taotluse ega tagatisraha tagastamist
võitja ostuhinna tasumisega ega näe ette minimaalset päevade arvu, mille jooksul taotlust või
tagatisraha ei tohi tagastada. Seega MaaPS § 34 lg 9 ega Määrus nr 23 § 15 ei kohusta
Keskkonnaametit ootama enampakkumise võitja pakutud ostuhinna tasumist, et seejärel
võitjaks mitteosutunud isikute taotlused ja tagatisraha tagastada. Kuigi selline ootamise
võimalus võib olemas olla tagatisraha tagastamise puhul tulenevalt sellest, et enampakkumise
võitja peab pakutud ostuhinna tasuma 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste
kinnitamisest arvestades (Määrus nr 23 § 16 lg 1), ei tulene õigusaktidest otseselt sellist
ootamise kohustust. Seega oli Keskkonnaametil õigus tagastada kaebaja taotlus ja tagatisraha
ka enne enampakkumise võitja poolset ostuhinna tasumist.
Keskkonnaamet on ka varem välja toonud, et Keskkonnaametil ei olnud kaebajale taotluse ja
tagatisraha tagastamise hetkel põhjust kahelda enampakkumise võitja poolses ostuhinna
tasumises. Seega ei ole alust väita, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse õigusvastaselt
ja kehtivat regulatsiooni rikkudes. Asjaolu, et Eesti Killustik OÜ ei tasunud õigeaegselt
ostuhinda, ei muuda Keskkonnaameti poolt kaebajale taotluse ja tagatisraha tagastamist
õigusvastaseks.
5.15. Keskkonnaamet on seisukohal, et HMS § 44 lg 1 p 1 kohast haldusmenetluse uuendamise
alust ei esine, sest 18.08.2020 korraldus ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt.
Riigikohtu hinnangul selleks, et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega
olema isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (Riigikohtu 11.06.2019
lahend nr 3-16-781, p 15.1.). Haldusmenetluse käsiraamatu kohaselt on kestvalt isiku õigusi
piirav haldusakt, millega näiteks kohustatakse isikut ehitist lammutama ning lammutamise
tähtpäev ei ole veel saabunud. Isiku õigusi kestvalt piirav ei ole haldusakt, millega keeldutakse
isikule soodustava haldusakti (nt loa, toetuse) andmisest, sest sellisel juhul saab asjaolude
muutumisel isik esitada uue taotluse (Aedmaa, A. jt . Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu
Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 353 kättesaadav
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14765/9985568605.pdf ). Keskkonnaamet kinnitas
18.08.2020 korraldusega enampakkumise tulemused (tunnistas enampakkumise võitjaks Eesti
Killustik OÜ), tunnistas Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks ning otsustas tagastada
kaebajale tagatisraha. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selgitanud, millised jätkuva iseloomuga
keelud või kohustused 18.08.2020 korraldusega kaebajale kehtestati.
5.16. Kaebaja menetluskulude osas on Keskkonnaamet seisukohal, et suhtlus ja kirjavahetus
kliendiga (arve nr 201137–kõned ja e-kirjad kliendiga; arved nr 2110084ja2110175 –e-kirjad
kliendiga) ei peaks olema samaväärse tunnihinnaga õigusteenus, kui nt kaebuse koostamine ja
õiguslik analüüs. Ka Riigikohus on kohtuasja nr 2-17-13164 21.06.2021 määruse p-s 10
leidnud, et ühel esindajal võib olla erinevate toimingute tegemisel erinev tunnitasu suurus.
Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja
menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindaja kulu vajalik ega põhjendatud kulu
HKMS § 109 lg 6 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2015 kohtuotsus haldusasjas nr 3-
12-2696, p 25). Seega leiab Keskkonnaamet, et kaebaja menetluskulude arvel nr 2110894
toodud kulu „taotluse koostamine menetluskulude hüvitamiseks“ ei ole põhjendatud. Arvelt ei
ole ka võimalik eristada, milline aeg täpselt kulus menetluskulude taotluse koostamiseks.
Riigikohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks ka arvetel kajastatud bürookulud.
Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik,
ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga.
Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas
(Riigikohtu halduskolleegiumi 31.07.2014 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3).
Seega leiab Keskkonnaamet, et menetluskulude arvetel toodud „kantseleikulud“ ei ole samuti
põhjendatud menetluskulud.
Kaebaja kaebuse rahuldamisel palub Keskkonnaamet kohtul hinnata menetluskulude
põhjendatust vastavalt õigusaktidele ja väljakujunenud kohtupraktikale ning mõista välja
üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6).
KOLMANDA ISIKU OÜ EK RAE SEISUKOHT
6. Kolmas isik palub jätta kaebaja kaebuse rahuldamata.
6.1. Kolmas isik toob välja, et MaaPS § 34 lg 6 sätestatud menetluse peatumine lõpeb selle
sündmusega, kumb MaaPS § 34 lg 6 sätestatud alustest saabub varem. Antud asjas saabus
esimesena enampakkumise võitja väljakuulutamine ja selle sündmusega ka uuringuloa
menetluse peatumine lõppes. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine võiks olla uuringuloa
menetluse peatamise aluseks, kui tekib alus enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks enne
enampakkumise võitja väljakuulutamist, kuid sellist olukorda antud asja ei tekkinud.
6.2. Lähtudes eeltoodust ei olnud ega ole kaebaja tehtud pakkumus enam jõus põhjusel, et
menetlus oleks justkui peatunud kuni enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. Kaebaja
tehtud pakkumus ei saanud enam jõus olla ka seetõttu, et vastustaja oli pakkumuse tagastanud
19.08.2020.
6.3. Vastavalt MaaPS § 34 lg 9 teisele lausele tuleb enampakkumise võitjaks mitteosutunud
pakkujate taotlused tagastada taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja
väljakuulutamist. Enampakkumise tulemused, sh enampakkumise võitja, tehti osalenutele
teatavaks 20.07.2020, kui esitati vastav protokoll. Sellest tulenevalt ja kooskõlas MaaPS § 34
lg 9 sätestatuga tulnuks vastustajal tagastada kaebaja taotlus juba 03.08.2020. Kolmandal isikul
puudub teadmine, miks vastustaja ei tagastanud kaebajale taotlust seaduses sätestatud tähtajal.
6.4. Puudub vaidlus, et MaaPS § 34 lg 9 sõnastus seob imperatiivselt taotluse tagastamise
enampakkumise võitja väljakuulutamisega, millist sõnastust ei ole võimalik ümber lükata
seletuskirja ega elementaarse loogikaga.
Kolmas isik ei nõustu esialgse õiguskaitse taotlust lahendades antud kohtu tõlgendusega MaaPS
§ 34 lg 9 ega menetluse uuendamisest.
Kolmas isik on seisukohal, et vastustaja oli kohustatud tagastama enampakkumise võitjaks
mitteosutunud pakkujate taotlused MaaPS § 34 lg 9 teise lause kohaselt 14 päeva jooksul
enampakkumise võitja väljakuulutamisest, kuid isegi juhul, kui arvestada tähtaega
enampakkumise tulemuste kinnitamisest, pidanuks vastustaja tagastama kaebaja taotluse enne
ostuhinna tasumise tähtaja saabumist.
Kolmanda isiku arvates puudub eeltoodud asjaoludel õiguslik alus haldusmenetluse
uuendamiseks. Haldusmenetlust saab uuendada HMS § 44 lg 1 kohaselt vaid menetlusosalise
taotlusel. Kui kaebajal võiks olla alus haldusmenetluse uuendamiseks, siis vastavalt HMS § 44
lg 3 tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud
haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.
Kaebaja sai teada ostuhinna tasumata jätmisest Keskkonnaametilt teada 28.09.2020 (tl 78-80),
milliseks ajaks oli juba ka tagastatud kaebaja pakkumus. Seega, kui isegi kaebajal oli õigus
menetluse uuendamiseks, möödus tähtaeg vastava taotluse esitamiseks 28.10.2020.
Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole kaebaja menetluse uuendamise taotlust seniajani
esitanud.
6.5. Kaebaja on oma seisukoha põhistamiseks põhjalikult analüüsinud MaaPS § 34 lg 10
sõnastust ja pööranud suurt tähelepanu sõnapaarile „vajaduse korral“. Kolmas isik soovib
seejuures selgitada, et lisaks „vajadusele“ peab enampakkumise läbiviimiseks eksisteerima ka
õiguslik võimalus, milline aga puudub, kui menetluses olnud taotlused on tagastatud. „Vajaduse
korral“ all peetakse silmas seda, et enampakkumine tuleb korraldada juhul, kui pärast ühe
enampakkumise edutult lõppemist tekib uus enampakkumise olukord MaaPS § 33 lg 7
tähenduses.
6.6. Õigusnormide süstemaatilisest analüüsist, seda eelkõige erinevates menetlusstaadiumites
enampakkumise nurjunuks tunnistamise aspektist, ilmneb kahe kohtumenetluses esitatud
argumendi ebaõigsus.
Kohtu ja kaebaja esitatud seisukoht, et „enampakkumise võitja väljakuulutamine MaaPS § 34
lg 9 kontekstis tähendab enampakkumise tulemuste kinnitamist“. Olukorras, kus võitja
väljakuulutamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine on selgelt seadusandluses
eristatavad enampakkumise etapid kindlate õiguslike tagajärgedega, nõuab julgust väita, et
seadusandja „on terminoloogiliselt ebatäpne“. Üksnes seadusandja teab, millised tagajärjed ta
ühe või teise olukorraga soovib siduda.
Sügavalt arusaamatuks jääb kaebaja väide, et „Määruse nr 23 § 15 ja § 16 lg 1 sõnastusest
nähtub ühemõtteliselt, et teiste taotluste ja tagatisrahade tagastamise üle saab ja tuleb otsustada
alles pärast seda, kui ostuhind on laekunud või selle tasumiseks antud tähtaeg möödunud“.
Kaebuse esitaja kahjuks ei selgita, kuidas ta sellise ühemõttelisuseni jõudis.
Küll võib tõdeda, et kui seadusandja oleks soovinud selliselt enampakkumist reguleerida,
saanuks sätestada, et kõik pakkumused on menetluses ja tagatisrahad deponeeritud seni, kui
enampakkumise võitja on ostuhinna tasunud või tähtaja möödalasknud. Seadusandja on
Maapõueseaduses ja selle alusel kehtestatud Määruses nr 23 pakkumuste ja tagatisrahade
tagastamise reguleeritud kaebaja ettekujutusest oluliselt teistmoodi.
Eeltoodu aitab ka mõista MaaPS § 34 lg 10 sätestatut, et enampakkumise nurjumise või võitja
loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Kuna antud juhul
ostuhinna tasumata jätmise tõttu enampakkumise nurjunuks tunnistamisel ei jäänud menetlusse
ühtki pakkumust menetlusse, ei olnud Keskkonnaametil võimalik enampakkumist jätkata ja uus
enampakkumine korraldatakse, kui selleks tekib vajadus. Väo X uuringuruumis tekkiski
vajadus uue enampakkumise järele, kuna EK Rae OÜ poolt geoloogilise uuringuloa taotluse
esitamise järgselt esitas samale maa-alale uuringuloa taotluse P112 OÜ.
6.7. Enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluste analüüs aitab ka mõista MaapS § 34 lg 6
sätestatut, mille kohaselt enampakkumise korraldamisel peatub uuringuloa taotluse menetlus
kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni
ehk siis enampakkumine on peatunud seni, kuni saabub esimene nimetatud tingimustest.
6.8. Õigusnormide süstemaatiline analüüs aitab mõista Määruse nr 23 §-s 15 sätestatud
tagatisraha tagastamise regulatsiooni, mille kohaselt tagastatakse tagatisraha 14 tööpäeva
jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise
päevast arvates.
See säte on vahetult seotud vahetult eelneva §-ga 14, mille kohaselt loa andja kinnitab
enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata (ja tunnistab enampakkumise nurjunuks)
kirjalike pakkumuste avamisest või suulise enampakkumise toimumisest arvates viie nädala
jooksul. Määruse nr 23 §-del 14 ja 15 puudub seos §-ga 16, mis on iseseisev nurjunuks
tunnistamise alus.
6.9. Kolmas isik 1 palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku 863,33 eurot (koos
käibemaksuga 1036 eurot) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 93-97).
KOLMANDA ISIKU P112 OÜ SEISUKOHT
7. Kolmas isik P112 OÜ kohtu poolt määratud ajaks omapoolset seisukohta kohtule ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
9. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud järgmised faktilised asjaolud:
9.1. Keskkonnaameti 27.04.2020 kirjaga nr 12-2/20/206-5 (tl 6-7p) võttis Keskkonnaamet
menetlusse Veldi 5 OÜ (kaebaja) poolt esitatud Väo XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
taotluse. Kaebaja taotles geoloogilise uuringu luba Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval
katastriüksusel
Kesa
(katastritunnus
65301:001:4413)
eesmärgiga
selgitada
välja
uuringuruumis leviva ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Uuringu teostajaks
oli taotluse kohaselt Maavarauuringud OÜ ning luba taotleti kehtivusajaga 5 aastat.
9.2. Keskkonnaameti 27.04.2020 kirjaga nr 12-2/20/143-9 (tl 8-9p) võeti menetlusse Osaühingu
Eesti Killustik (registrikood 10126848) poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise
uuringu loa taotlus, kus taotleti geoloogilise uuringu luba samale alale, mille suhtes oli
omapoolse geoloogilise uuringu loa taotluse esitanud ka kaebaja.
9.3. 18.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/641 (tl 10-12) otsustas Keskkonnaamet kooskõlas
Maapõueseaduse (MaaPS) §-ga 34 müüa geoloogilise uuringu loa taotlemise õiguse
katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413) enampakkumise korraldamise teel.
Pakkumiste esitamise tähtajaks määrati 13.07.2020.
9.4. 20.07.2020 kirjaga nr 12-1/20/12423 edastas Keskkonnaamet mh kaebajale tutvumiseks
Väo X uuringuruumi enampakkumise avamise protokoll (tl 13-20p), mille kohaselt osutus
enampakkumisel hinnaga 66 000 eurot edukaks pakkujaks OÜ Eesti Killustik. Kaebuse esitaja
pakkumus oli protokolli kohaselt paremuselt teine hinnaga 32 781 eurot.
9.5. Keskkonnaameti 18.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/779 (tl 22-24) otsustati tunnistada
18.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/641 algatatud Väo X uuringuruumi enampakkumine
edukaks ja kinnitada enampakkumise tulemus. Ühtlasi otsustas vastustaja tagastada kaebajale
tagatisraha Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara
kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära
osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel
müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind “ (Määrus nr 23 ) § 15 alusel.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes MPS § 34 lg 9 tagastati Keskkonnaameti 19.08.2020
kirjaga nr DM-111111-3 (tl 25-26p) kaebajale tema poolt esitatud Väo XI uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotluse ja lõpetati vastavas osas menetlus.
9.6. 28.09.2020 kirjaga nr DM-111120-2 (tl 27-30p) koostati Väo X uuringuruumi
enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu, kuivõrd OÜ Eesti Killustik ei esitanud
Keskkonnaametile enampakkumisel pakutud ostuhinna tasumist tõendavat dokumenti.
Vastavalt edastatud eelnõule kuulus OÜ-le Eesti Killustik tagastamisele ka müügisumma, mille
viimane oli Keskkonnaametile tasunud 21.09.2020.
Eelnõue edastati ka kaebuse esitajale.
Keskkonnaameti 07.12.2020 korraldusega nr DM-111120-6 (tl 31-33) otsustati tunnistada Väo
X uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le
Eesti Killustik.
9.7. 08.12.2020 kirjaga nr DM-111120-7 (tl 34-35p) tagastas Keskkonnaamet OÜ Eesti
Killustik poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ning lõpetas
vastava taotluse osas menetluse.
9.8. 11.12.2020 kirjaga nr DM-112527-5 (lisa 10 tl 36-37p) võeti menetlusse OÜ EK RAE
(registrikood 1493840) poolt esitatud samasisuline (identne) geoloogilise uuringu loa taotlus
katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413). OÜ EK RAE ainuosanik ja asutaja on
Osaühing Eesti Killustik (lisa 11, tl 38-43p) ning mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on Kaire
Lukkanen-Jaas, isikukood 47710126023 (tl 44 ja selle pöördel).
28.12.2020 esitas P112 OÜ geoloogilise uuringu loa taotlus katastriüksusel Kesa
(katastritunnus 65301:001:4413).
10. Pooled vaidlevad Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduse nr DM-111120-6 (tl 31-33),
millega otsustati tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada
tagatisraha ja müügisumma OÜ-le Eesti Killustik, õiguspärasuse üle ning selle üle, kas
Keskkonnaamet on kohustatud tunnistama Väo X uuringuruumi enampakkumisel edukaks
Veldi 5 OÜ pakkumuse ning lõpetama OÜ EK Rae poolt esitatud geoloogilise uuringu loa
taotluse menetluse.
11. Käesolev vaidlus taandub eelkõige MaaPS § 34 ning Keskkonnaministri 19.07.2017
määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse
enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava
põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning
kord ja enampakkumise alghind“ (Määrus nr 23) tõlgendamisele.
Nimelt leiab kaebaja arvestades ülal välja toodud faktiliste asjaoludega (OÜ Eesti Killustik
poolt ostuhinna tasumata jätmine peale tema pakkumise kinnitamist ning selle tulemusel
enampakkumise nurjunuks tunnistamine) ja lähtudes MaaPS § 34 lg 10, et vastustajal tuli
jätkata kaebaja taotluse menetlusega ja tunnistada kaebaja pakkumus edukaks pakkumiseks ja
kinnitada see. Kaebaja tugineb eelkõige sellele, et MaaPS § 34 lg 10 näeb uue enampakkumise
korraldamise ette üksnes vajaduse korral. Käesoleval juhul selline vajadus kaebaja arvates
puudub - kaebaja leiab, et vastustaja diskretsioon on siinkohal taandunud 0-ni, kuna olemas on
kaebaja nõuetekohane pakkumine, mis on võimalik edukaks tunnistada ja kinnitada.
MaaPS § 34 lg 10 sõnastus on, et enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral
korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Seega on tegemist vastustaja
kaalutlusõigusega, kas korraldada uus enampakkumine või jätkata varasemate taotluste
menetlusega sõltuvalt olukorrast ja vajadusest. Viidatud sätte täpsest ulatusest ja mõttest aru
saamiseks tuleb analüüsida aga MaaPS § 34 tervikuna koosmõjus Määrusega nr 23.
Üheks peamiseks sätteks, mida tuleb antud olukorras analüüsida on seejuures MaaPS § 34 lg 9,
mis sätestab, et pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja
enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele
14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Viidatud säte omab suurt
tähtsust seetõttu, et juhul kui teised taotlused tuli juba peale võitja väljakuulutamist, mitte peale
võitja kinnitamist, tagastada, siis on tegemist olukorraga, kus enampakkumise menetluse
nurjumise selgumise hetkeks (ehk antud juhul OÜ Eesti Killustik poolt ostuhinna tasumata
jätmise ajaks) ei olnud menetluses enam ühtegi teist taotlust sh kaebaja taotlust, millest
tulenevalt ei oleks vastustajal olnud kuidagi võimalik jätkata kaebaja taotluse menetlusega.
Kohus märgib siinkohal, et kuigi leidis kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, et
MaaPS § 34 lg 9 on ilmselt tegemist seaduse tekstis tehtud terminoloogilise veaga, siis viies
edaspidise menetluse käigus läbi põhjaliku analüüsi muudab kohus oma seisukohta ning esitab
selles osas alljärgnevad põhjendused.
11.1. Kohus tõlgendas esialgse õiguskaitse taotlust lahendades MaaPS § 34 lg 9 nii, et selles ei
ole silmas peetud, mitte võitja väljakuulutamist, vaid võitja kinnitamist, mida reguleerib
Määruse nr 23 § 14 lg 1. Viies läbi maapõueseaduse ja Määruse nr 23 süstemaatilise analüüsi
jõudis kohus järeldusele, et tegemist ei ole ilmselt terminoloogilise veaga, vaid seadusandja
tahtega vaatamata sellele, et teistsugune tõlgendus oleks loogilisem arvestades MaaPS § 34 lg
10 sätestatu kaebaja poolt soovitud viisil tõlgendamise võimalust.
Nimelt oleneb MaaPS § 34 lg 10 kohaldamine nii sellest, millises menetlusstaadiumis selgub
enampakkumise nurjumine kui ka sellest, millises menetlusstaadiumis on sel hetkel teised
uuringuloa taotluste menetlused. Lisaks tuleb MaaPS § 34 lg 10 kohaldamisel lähtuda ka
MaaPS § 33 lg-st 7 ehk vastustajal tuleb kontrollida, kas uue enampakkumise korraldamise
eeldused (konkureerivate taotluste olemasolu menetluses) on täidetud ka peale enampakkumise
nurjumist.
11.2. Kohus vaatlebki järgmisena, millised õiguslikud tagajärjed saabuvad võitja
väljakuulutamisega. Kohus leiab, et maapõueseadus seob võitja väljakuulutamisega
alljärgnevad õiguslikud tagajärjed:
- enampakkumise korraldamisel peatub uuringuloa taotluse menetlus kuni enampakkumise
võitja väljakuulutamiseni (toimub vastavalt määruse nr. 23 § 10 lg 10 enampakkumise
protokolli allakirjutamisega enampakkumise korraldamise eest vastutava isiku poolt) või
enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni (MaaPS § 34 lg 6);
- pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud
taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul
pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist (MaaPS § 34 lg 9).
Õige ei ole kolmanda isiku 1 seisukoht selles, et MaaPS § 34 lg 7 kolmandas lauses on samuti
silmas peetud võitja välja kuulutamist. Nimelt on viidatud sättes märgitud, et pärast
enampakkumise võitja selgumist tagastatakse teistele enampakkumises osalejatele tagatisraha
(MaaPS § 34 lg 7 3. lause). Määruse nr 23 § 15 sätestab sealjuures selgelt ja täpsustavalt, et
tagatisraha tagastatakse 14 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või
enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. Seega on viidatud alus seotud
tulemuste kinnitamisega või enampakkumise nurjumisega.
Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja seisukoht selles, et enampakkumise võitja
väljakuulutamine iseseisvat õiguslikku tähendust ei oma. Võitja väljakuulutamine toob kaasa
ülal märgitud õiguslikud tagajärjed ja käesoleva asja kontekstis kohustuse tagastada teiste
taotlejate taotlused 14 päeva jooksul.
11.3. Kohus leiab, et õige on kolmanda isiku 1 seisukoht selles, et enampakkumise nurjunuks
tunnistamise alused ja tagajärjed sõltuvalt enampakkumise menetlusstaadiumist.
Maapõueseadus ja Määrus nr 23 eristavad kolme liiki enampakkumise nurjunuks tunnistamise
aluseid sõltuvalt sellest, millises menetlusstaadiumis enampakkumine nurjunuks tunnistatakse.
1) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine enne enampakkumise võitja selgumist.
MaapS § 34 lg 8 sätestab, et enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle käigus
põhjustest olenemata ei selgu enampakkumise võitja.
Seega enampakkumise nurjumisest MaapS § 34 lg 8 tähenduses saab rääkida üksnes juhul, kui
enampakkumise võitja jääb selgumata. Käesolevas asjas puudub menetlusosaliste vahel
vaidlus, et enampakkumise võitja selgus ja selleks oli OÜ Eesti Killustik.
Eeltoodut kinnitab ka Määruse nr 23 § 11 lg 1, mille kohaselt loa andja tunnistab
enampakkumise nurjunuks, kui selle käigus, olenemata põhjustest, ei selgu enampakkumise
võitja, näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vastanud nõuetele. Selles
sättes esitatud loetelu nurjunuks tunnistamise alustest on näitlik, kuid lisaks esineb obligatoorne
tingimus enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks – enampakkumise võitjat ei tohi olla
selgunud.
MaapS § 34 lg 8 teise lause kohaselt enampakkumise nurjanud taotleja taotlus tagastatakse 14
päeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist.
Maapõueseaduse seletuskirjas on märgitud paragrahv 34 osas järgmist: „Paragrahvis
määratakse enampakkumise läbiviija, kelleks on loa andja (lõige 2), enampakkumise teate
avaldamine (lõige 3), täpsustatakse, kes võib enampakkumisel osaleda (lõiked 4 ja 5),
tagatisraha tasumise ja tasaarveldamise kord (lõige 7), enampakkumise nurjumist ja võitja
väljakuulutamist puudutav (lõiked 8–10). Selgitame, et enampakkumise nurjumise korral
korraldatakse teiste enampakkumisel osalenud isikute vahel uus enampakkumine. Nende
taotlusi ei tagastata.“
Seega võiks tõepoolest asuda seisukohale, et just MaaPS § 34 lg 8 sätestatud olukorra kohta
käib ka seletuskirjas märgitud täpsustus: „Selgitame, et enampakkumise nurjumise korral
korraldatakse teiste enampakkumisel osalenud isikute vahel uus enampakkumine. Nende
taotlusi ei tagastata.“
Teised enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused on märgitud üksnes Määruses nr 23.
2)
Enampakkumise
nurjunuks
tunnistamine
enne
enampakkumise
tulemuste
kinnitamist. Selles menetlusstaadiumis enampakkumise nurjunuks tunnistamist reguleerib
Määruse nr 23 § 14 lg 2, milles sätestatakse ammendav loetelu enampakkumise nurjunuks
tunnistamise alustest, sätestades, et loa andja jätab enampakkumise tulemused kinnitamata ja
tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui: 1) enampakkumise korraldamisel rikuti oluliselt
enampakkumise korda; 2) on alust arvata, et enampakkumise tulemust mõjutas oluliselt
enampakkumisest osavõtjate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus; 3) enampakkumise
võitnud isik on pakkumusest loobunud.
Kuivõrd lähtudes MaaPS § 34 lg 9, mille kohaselt pärast enampakkumise võitja
väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist ning
teised taotlused on tagastatatud taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja
väljakuulutamist, siis teisi taotlusi ülal märgitud alusel enampakkumise nurjunuks
tunnistamisel enam menetluses ei tohiks olla v.a. juhul kui vastustaja on selle otsuseni jõudnud
14 päeva jooksul. Sellisel juhul on teised taotlused veel samuti menetluses. Samas, arvestades,
et loa andja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata kirjalike
pakkumuste avamisest või suulise enampakkumise toimumisest arvates viie nädala jooksul, siis
ilmselt on seadusandja ning täitevvõim pigem näinud ette, et enampakkumise tulemuste
kinnistamise ajaks teisi taotlusi enam menetluses ei ole. Omaette küsimus on veel selles, mida
tähendab enampakkumise võitnud isiku poolt pakkumusest loobumine. Grammatilisest
tõlgendusest lähtudes tähendab see, et isik annab enampakkumise korraldajale teada, et ta on
oma pakkumisest loobunud. Käesoleval juhul enampakkumise võitjaks kuulutanud isik sellist
teadet ei ole esitanud, kuid ta jäi hiljaks pakutud ostuhinna tasumisega. Kohtu hinnangul
kinnitab asjaolu, et pakutud ostuhind tasuti, seda, et enampakkumise võitja oma pakkumisest ei
loobunud.
Kui aga tulemused jäetakse kinnitamata veel ajal, mil teisi pakkumisi ei ole tagastatud, siis
saaks vastustaja kohtu arvates siiski ka siinkohal kohaldada kaalutlusõiguse alusel ning
vajadusel MaaPS § 34 lg 10.
3) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ostuhinna tasumist tõendava dokumendi
esitamata jätmise korral (Määruse nr 23 § 16 lg 3).
Tegemist on iseseisva alusega enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks, millel puudub seos
eelnevalt käsitatud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alustega, kuivõrd see nurjunuks
tunnistamine toimub pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist.
Maapõueseadus ega Määrus nr 23 ei sätesta, kuidas peaks menetlus jätkuma sellisel juhul.
Samas tulenevalt MaaPS § 34 lg on ostuhinna tasumist tõendava dokumendi esitamise tähtajaks
enampakkumise võitja pakkumus juhul, kui haldusorgan järgib seaduses ja määruses ettenähtud
tähtaegu teiste taotluste tagastamiseks ainsaks menetluses olevaks taotluseks maapõue
uurimisloale (vt ka MaaPS § 34 lg 9), kuid tähtaja möödalaskmisega minetab enampakkumise
võitja õiguse saada uuringuluba.
Kuivõrd maapõueseadus ega Määrus nr 23 vastavat olukorda ei reguleeri, siis tuleb juhinduda
üldistest haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest. Kuivõrd ühtegi taotlust menetluses
ei ole, siis haldusmenetlus uurimisloa väljastamiseks lõppeb.
Järelikult ei pidanud vastustaja siinkohal ka vaidlustatud korralduses põhjendama, miks
vastustaja ei jätka kaebuse esitaja taotluse menetlust.
Lähtudes haldusmenetluse seaduses sätestatust saaks haldusmenetlus jätkuda üksnes selle
uuendamisel (HMS § 44).
12. Käesoleval juhul tegi vastustaja enampakkumise tulemused teatavaks 20.07.2020 edastatud
protokolliga, millega kuulutas välja enampakkumise võitja. Sellest hakkas kulgema MaaPS §
34 lg 9 sätestatud kaebaja taotluse 14 päevane tagastamise tähtaeg, mis saabus 03.08.2029.
Vastustaja nimetatud tähtaega ei järginud ning tagastas taotluse 19.08.2020 ehk vahetult peale
seda kui oli tunnistanud Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks 18.08.2020.
Vastustaja on vastuses kaebusele kinnitanud taotluse hilinenult tagastamist, kuid leiab, et see ei
too kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist lähtudes HMS § 58. Kohus nõustub eeltoodud
vastustaja seisukohaga. Samuti ei kinnita vastustaja, et oleks tõlgendanud MaaPS § 34 lg 9 nii,
et taotlus tuleb tagastada peale võitja kinnitamist nagu kohus märkis oma esialgse õiguskaitse
määruses, vaid märgib, et tegi menetlusvea.
Kohus möönab, et vastustaja on veel põhjendatult välja toonud, et Määruse nr 23 § 15 kohaselt
tagastatakse tagatisraha (mitte tagatisraha ja taotlus nagu väidab eksitavalt kaebaja) 14 tööpäeva
jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise
päevast arvates. Maapõueseaduse (MaaPS) § 34 lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse teised
taotlused 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Kumbki säte ei seo
taotluse ega tagatisraha tagastamist võitja ostuhinna tasumisega ega näe ette minimaalset
päevade arvu, mille jooksul taotlust või tagatisraha ei tohi tagastada. Seega tuleb nõustuda
vastustaja seisukohaga selles, et MaaPS § 34 lg 9 ega Määrus nr 23§ 15 ei kohusta vastustajat
ootama enampakkumise võitja pakutud ostuhinna tasumist, et seejärel võitjaks mitteosutunud
isikute taotlused ja tagatisraha tagastada. Kuigi selline ootamise võimalus võib olemas olla
tagatisraha tagastamise puhul tulenevalt sellest, et enampakkumise võitja peab pakutud
ostuhinna tasuma 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvestades
(Määrus nr 23 § 16 lg 1), ei tulene õigusaktidest otseselt sellist ootamise kohustust. Järelikult
oli vastustajal õigus tagastada kaebaja taotlus (MaaPS § 34 lg 9 alusel) ja tagatisraha (Määruse
nr 23 § 15) ka enne enampakkumise võitja poolset ostuhinna tasumist.
Kuivõrd enampakkumise võitja ostuhinda tähtaegselt ei tasunud ja selle tasumist kinnitavaid
dokumente ei esitanud, siis tuli vastustajal enampakkumine nurjunuks tunnistada Määruse nr
23 § 16 lg 3 alusel, mida vastustaja ka õiguspäraselt 07.12.2020 korraldusega tegi. Kohus leiab,
et siinkohal võiks kaaluda, kas hilinenult ostuhinna tasumise puhul nagu käesoleval juhul
juhtus, on võimalik võitja taotlusel tasumise tähtaja pikendamine või ennistamine lähtuvalt
vastavast taotlusest ja enampakkumise menetluse eesmärgist anda uurimisluba parima
pakkumise teinud isikule. Samas ei oma see küsimus käesoleva asja asjaoludest lähtudes enam
tähendust.
Kokkuvõtvalt ei ole kohtul alust väita, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse
õigusvastaselt ja kehtivat regulatsiooni rikkudes. Asjaolu, et Eesti Killustik OÜ ei tasunud
õigeaegselt ostuhinda, ei muuda Keskkonnaameti poolt kaebajale taotluse ja tagatisraha
tagastamist õigusvastaseks ega saa kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamist. Nagu ülal
toodud regulatsioonist nähtus, siis ei näe maapõueseadus ega ka Määrus nr 23 sellises olukorras
ette ka teis(t)e taotlus(t)e (antud juhul kaebaja taotluse) ja nõuetekohase pakkumise menetluse
automaatselt jätkamist ning paremuselt järgmise pakkumise automaatselt parimaks
tunnistamist, kuivõrd selle aluseks olnud taotlus on juba MaaPS § 34 lg 9 alusel tagastatud ja
menetlus selles osas lõpetatud. Kohus möönab siinkohal, et kehtiv regulatsioon on
kaheldamatult ebaõnnestunud, segane ja väga raskelt mõistetav, kuid leiab, et vastustaja ei ole
seda rikkunud.
13. Järgmiseks tuleb analüüsida kaebaja väidet, et vastustaja oleks pidanud menetluse
uuendama.
HMS § 44 lg 1 p 1 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse,
kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või
õigusnorm on ära langenud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise
taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse
uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.
Vaidlust ei ole selles, et vastustaja edastas oma 28.09.2020 kirjaga nr DM-111120-2 kaebajale
teadmiseks Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu tutvumiseks
ja arvamuse avaldamiseks. Kaebaja eelnõule omapoolset seisukohta ei esitanud ja ei taotlenud
enda taotluse menetluse uuendamist. Kaebajal oleks tulnud seda soovi korra teha hiljemalt 1
kuu jooksul vastustaja 28.09.2020 kirja saamisest.
Riigikohus on oma 11.06.2019 lahendis nr 3-16-781 selgitanud, et haldusmenetlus tuleb HMS
§ 44 lg 1 p 1 alusel uuendada, kui eksisteerib isiku õigusi kestvalt piirav haldusakt ning sellise
haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud (p 14). Selleks, et
haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud jätkuva
iseloomuga keelud või kohustused (p 15.1).
Haldusorganil on kohustus uuendada haldusmenetlus isiku taotluse alusel siis, kui esineb
seaduses sätestatud menetluse uuendamise alus. Lisaks on haldusorganil õigus haldusmenetlus
enda initsiatiivil uuendada juhul, kui taotluse sisu võib anda haldusorganile põhjuse oma
varasemaid seisukohti muuta. (p 17.1, vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-1-36-04, p-d 11–14).
Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud esiteks vastavat taotlust. Haldusorgani enda initsiatiivil
haldusmenetluse uuendamata jätmist ei saa kohtu arvates vastustajale antud juhul samuti ette
heita.
Nagu kohus ülal tuvastas, siis enampakkumise nurjunuks tunnistamine ostuhinna tasumist
tõendava dokumendi esitamata jätmise korral on eraldiseisev alus, mis saab tekkida üksnes
peale enampakkumise tulemuste kinnitamist ja millisel juhul teisi taotlusi enam vastustaja
menetluses ei tohiks olla (MaaPS § 34 lg 9 ja Määruse nr 23 § 16 lg 3). Järelikult ei pidanud
vastustaja ka hakkama oma algatusel kaaluma menetluse uuendamist ega esitama ka vastavaid
kaalutlusi vaidlustatud korralduses.
Kohus leiab veel, et vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist kaebaja õigusi kestvalt piirava
haldusaktiga. Samuti ei piira kaebaja õigusi kestvalt vastustaja poolt tehtud toiming, millega
tagastati kaebaja taotlus. Isiku õigusi kestvalt piirav ei ole haldusakt, millega keeldutakse
isikule soodustava haldusakti (nt loa, toetuse) andmisest, sest sellisel juhul saab asjaolude
muutumisel isik esitada uue taotluse. (Aedmaa, A. jt . Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu
Ülikooli
Kirjastus,
2004,
lk
kättesaadav
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14765/9985568605.pdf ). Keskkonnaamet kinnitas
18.08.2020 korraldusega enampakkumise tulemused (võitjaks Eesti Killustik OÜ), tunnistas
Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks ning otsustas tagastada kaebajale tagatisraha.
07.12.2020 korraldusega otsustas vastustaja tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumine
nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le Eesti Killustik. Käesoleval juhul
ei ole kaebaja selgitanud, millised jätkuva iseloomuga keelud või kohustused 18.08.2020 ning
07.12.2020 korraldusega kaebajale kehtestati. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest kaebajale
õigust asuda tekkinud olukorras oma pakkumisega võitja asemele paremuselt teise pakkumise
teinud isikuna. Tema pakkumist on enampakkumise menetluses õiguspäraselt hinnatud ja see
ei ole osutunud võitvaks pakkumuseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud väiteid ega astunud
võimalikke õiguslikke samme enampakkumise võitja väljakuulutamise ja tulemuste
kinnitamise vastu. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on soovi korral võimalik uuesti
taotleda uuringuluba ja osaleda enampakkumisel sellele.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluse uuendamiseks käesoleval juhul alus puudus
ning kaebus on ka selles osas põhjendamatu.
14. Kaebaja esitas veel mitmeid väiteid OÜ Eesti Killustiku ning kolmanda isiku 1
pahatahtlikkuse suhtes, kuivõrd tegemist on seotud isikutega leides, et Keskkonnaameti poolt
OÜ Eesti Killustik kui algse enampakkumise võitja loobumisele tuginedes haldusmenetluse
lõpetamine ja sisuliselt samaaegselt OÜ Eesti Killustik tütarettevõtte OÜ EK Rae identse
uuringuloa taotluse menetlusse võtmine muudab kogu enampakkumise protseduuri farsiks.
Kaebaja on põhimõtteliselt õigesti välja toonud, et praktikas puudub kindlus, et ka korduval
enampakkumisel võitjaks osutuv isik müügihinna tasuks ja selliselt (ebamõistlikke pakkumusi
esitades ilma kavatsuseta müügihinda tasuda) saaks taotleva uuringu loa väljastamist edasi
lükata määramatusse. Samas ei saa eeltoodu veel kaasa tuua olukorda, kus vastustaja ei peaks
järgima seaduses sätestatut. Lisaks võiks ka kaebaja poolset seaduse tõlgendust kasutades
tekkida õigusvastane olukord, kus võitja müügi hinda ei tasu (näiteks lepib selles järgmise
pakkujaga kokku, mida on väga raske tõendada) ning sellisel juhul peaks riik müüma igal juhul
geoloogilise uuringuloa madalama hinna eest tekitades sellega riigile kahju. Kaheldamatult ei
ole see seaduse eesmärk, pigem on selleks siiski ausa enampakkumise teel riigile kõrgeima
võimaliku hinna saamine. Käesoleval juhul oli näiteks kaebaja pakkumine üle kahe korra
madalam võitnud pakkumisest ja on ilmne, et ainuüksi sellest asjaolust lähtuvalt oli vastustajal
alus kaaluda näiteks menetluse uuendamisest keeldumist. Küll aga oleks kohtu hinnangul
kindlasti mõistlik siinkohal seadust kaebaja viidatud võimaluse välistamiseks täiendada.
Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole antud juhul järginud HMS § 5 lg 2,
mille kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult
lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus rõhutab
veelkord, et arvestades kehtiva regulatsiooniga ning käesoleva kaebuse aluseks olevate
faktiliste asjaoludega, ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust, et tema poolt esitatud
nõuetekohane pakkumus osutub edukaks ja kinnitatakse. Kohus leiab, et olukorras, kus
vastustaja oli kohustatud kaebaja taotluse tagastama ning vastustajal puudus ka kohustus
menetluse uuendamiseks, ei saa vastustajale HMS § 5 lg 2 rikkumist ette heita.
15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduse nr DM-111120-6
näol on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis tühistamisele ei kuulu. Kuivõrd
tühistamiskaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja nõue kohustada
Keskkonnaametit tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ
pakkumus ning lõpetada OÜ EK RAE poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse menetlus.
Kohus selgitab, et jätab, arvestades käesoleval juhul seaduse erineva tõlgendamise võimalusi,
kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni kehtima kaebajale 8. jaanuari 2021 määruse
punktiga 3 antud esialgse õiguskaitse. Juhul, kui käesolev kohtuotsus jõustub, kaotab esialgse
õiguskaitse määrus kehtivuse. Võimaliku apellatsioonikaebuse esitamise järel võivad teised
menetlusosalised taotleda muuhulgas esialgse õiguskaitse lõpetamist ringkonnakohtu poolt
16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Sama paragrahv lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool
samade reeglite järgi nagu poolele.
Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks.
Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus
vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
Kolmas isik (kes on vastustaja poolel) on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku
summas 863,33 eurot (koos käibemaksuga 1036 eurot) vastavalt kohtule esitatud
menetluskulude nimekirjale (tl 93-97p). Kolmas isik palub menetluskulud välja mõista ilma
käibemaksuta.
Kohus leiab, et kolmanda isiku I menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust tervikuna
põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik