3-20-2656/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. november 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2656

Haldusasi

Veldi 5 OÜ kaebus Keskkonnaameti 07.12.2020

korralduse

nr

DM-111120-6

tühistamiseks

ja

Keskkonnaameti kohustamiseks tunnistada Väo X

uuringuruumi enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ

pakkumus ning lõpetada OÜ EK RAE poolt esitatud

geoloogilise uuringu loa taotluse menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Veldi 5 OÜ, esindaja v.adv Toivo

Viilup

Vastustaja: Keskkonnaamet

Kolmas isik 1: OÜ EK RAE (registrikood 14943840)

Kolmas isik 2: P112 OÜ (registrikood 14687986)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Mõista Veldi 5 OÜ-lt OÜ EK RAE kasuks välja menetluskulud kokku

summas 863,33 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta poolte

menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. detsembril 2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 07.12.2020 korraldusega nr DM-111120-6 otsustati tunnistada Väo X

uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le

Eesti Killustik. 08.12.2020 kirjaga nr DM-111120-7 tagastas Keskkonnaamet OÜ Eesti

Killustik poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ning lõpetas

vastava taotluse osas menetluse. 11.12.2020 kirjaga nr DM-112527-5 võeti menetlusse OÜ EK

RAE (registrikood 1493840) poolt esitatud samasisuline (identne) geoloogilise uuringu loa

taotlus katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413).

2. 30.12.2020 esitas Veldi 5 OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Keskkonnaameti

07.12.2020 korraldus nr DM-111120-6, millega tunnistati Väo X uuringuruumi

enampakkumine nurjunuks, ning kohustada Keskkonnaametit tunnistama Väo X uuringuruumi

enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ pakkumus ja lõpetama OÜ EK RAE (registrikood

14943840) poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 09.12.2020 dokumendina nr DM-112527-1) menetlus.

Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada

Keskkonnaameti 11.12.2020 kirjaga nr DM-112527-5 alustatud OÜ EK RAE (registrikood

14943840) poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 09.12.2020 dokumendina nr DM-112527-1) menetlemine kuni

kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

3. 04.01.2021 määrusega võttis kohus Veldi 5 OÜ kaebuse menetlusse. 08.01.2021 määrusega

rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas OÜ EK RAE (registrikood

14943840) poolt 09.12.2020 esitatud taotluse Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks

menetlus kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Samuti peatas kohus

P112 OÜ (registrikood 14687986) poolt 28.12.2020 esitatud taotluse Väo X uuringuruumis

uuringuloa saamiseks menetluse kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

15.09.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja leiab, et olukorras, kus ta oli esitanud Kesa enampakkumisel pakkumuse summas

32 781 eurot, puudus Keskkonnaametil vastavalt MPS § 34 lg 10 vajadus uue enampakkumise

korraldamiseks, vaid Keskkonnaameti oleks saanud ja pidanud tunnistama edukaks kaebaja

pakkumise kui paremuselt järgmise pakkumise. Kaebaja pakkumus oli sõltumata temale MPS

§ 34 lg 9 alusel geoloogilise uuringu loa taotluse tagastamisest jätkuvalt jõus.

4.2. Kaebaja on veendumusel, et MPS § 34 lg 10 ei ole võimalik tõlgendada viisil, et

enampakkumise võitja loobumise korral tuleb imperatiivselt korraldada alati uus

enampakkumine sõltumata nurjunud enampakkumisel osalenud isikute ja laekunud

nõuetekohaste pakkumuste arvust. Selline tõlgendus tähendaks, et pahatahtlik turuosaline võiks

soovi korral nurjata MPS alusel korraldatavaid enampakkumisi lõpmatuseni esitades

enampakkumisel esmalt majanduslikult põhjendamatult kõrge hinnaga pakkumuse ja jättes

seejärel pakkumuse edukaks tunnistamise järgselt müügihinna tähtaegselt maksmata (ehk

käitudes selliselt, nagu OÜ Eesti Killustik on antud juhul käitunud). Eelnevalt esitatud

faktilistest asjaoludest nähtub üheselt, et OÜ Eesti Killustik on enda poolt esitatud ja edukaks

osutunud pakkumuse enampakkumise nurjamise eesmärgil tagasi võtnud ning seejärel koheselt

pärast pakkumuse tagasivõtmist esitanud enda tütarettevõtja OÜ EK Rae kaudu sama ala peale

uue identse taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et sellises

olukorras puudus Keskkonnaametil alus võtta OÜ EK RAE geoloogilise uuringu loa taotlust

menetlusse, vaid ta oleks pidanud tunnistama edukaks kaebuse esitaja poolt varasemalt

läbiviidud enampakkumisel esitatud pakkumuse.

4.3. Kaebaja leiab, et vastustaja ei oleks tohtinud enampakkumise nurjumisel menetlust

lõpetada ega jätta kaebaja pakkumust edukaks tunnistamata.

MaaPS § 34 lõigetest 1, 4, 6, 8 ja 9 järeldub kaebaja arvates, et uuringuloa taotluse menetlus

on peatatud ka sellisel juhul, kui enampakkumise võitja küll kuulutatakse algselt välja, kuid

enampakkumise edasisel menetlemisel enampakkumine tunnistatakse ikkagi nurjunuks

(enampakkumine tunnistatakse nurjunuks näiteks põhjusel, et enampakkumise võitja ei esita

loa andjale tähtaegselt ostuhinna tasumist tõendavat dokumenti). Käesoleval juhul ongi

tegemist sellise erandliku olukorraga, kus enampakkumine nurjus peale enampakkumise võitja

väljakuulutamist. Kuivõrd kaebaja pakkumus, mis esitati enampakkumisel, oli jätkuvalt jõus,

oleks Keskkonnaamet pidanud OÜ Eesti Killustik poolt müügihinna tasumisest keeldumisel

võtma vastu otsuse tunnistada kaebaja pakkumus enampakkumise võitjaks. Vastasel korral

jääks sisutühjaks MKS § 34 lg 10 regulatsioon, mille kohaselt enampakkumise nurjumise või

võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Enampakkumise

võitjaks osutunud isiku loobumise tagajärjeks ei ole seega geoloogilise uuringu loa taotluse

menetlemise lõpetamine, vaid taotlused esitanud isikute vahel uue korduvenampakkumise

korraldamine. Seejuures olukorras, kus enampakkumisel osales vaid kaks pakkujat, on

haldusorganil võimalus ja kohustus tunnistada edukaks paremuselt järgmine pakkuja.

Asjakohased õigusaktid ei näe võitja loobumise imperatiivse tagajärjena ette haldusmenetluse

lõpetamist. Ometigi just seda on Keskkonnaamet teinud.

4.4. Kokkuvõttes on ilmne, et MPS § 34 lg 10 annab Keskkonnaametile diskretsiooni, kas

korraldada uus enampakkumine või tunnistada edukaks paremuselt järgmine pakkumus

vastavalt enampakkumise protokollile. Vastustaja saab selle diskretsiooni alusel jätkata

enampakkumisel osalenud isiku MPS § 33 lg 7 nimetatud taotluste menetlemist (isegi kui see

on juba tagastatud) ning tunnistada enampakkumise (uueks) võitjaks enampakkumisel tehtud

paremuselt teise pakkumuse. Keskkonnaameti poolt OÜ Eesti Killustik kui algse

enampakkumise võitja loobumisele tuginedes haldusmenetluse lõpetamine ja sisuliselt

samaaegselt OÜ Eesti Killustik tütarettevõtte OÜ EK Rae identse uuringu loa taotluse

menetlusse võtmine muudab kogu enampakkumise protseduuri farsiks. Praktikas puudub

mistahes kindlus, et ka korduval enampakkumisel võitjaks osutuv isik müügihinna tasuks ja

selliselt (ebamõistlikke pakkumusi esitades ilma kavatsuseta müügihinda tasuda) saaks taotleva

uuringu loa väljastamist edasi lükata määramatusse. Samuti ei saa kaebajat kui heauskset

menetlusosalist allutada kuludele, mis kaasnevad vajadusega üha uuesti ja uuesti samasisulises

haldusmenetluses osaleda.

4.5. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval

juhul ei vasta Keskkonnaameti tegevus kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemisel

viidatud põhimõtetele. Lisaks hea halduse tavade rikkumisele rikub Keskkonnaameti poolt

haldusmenetluse lõpetamine ilma kaebaja pakkumust edukaks tunnistamata ning pahatahtliku

menetlusosalise tütarühingu poolt esitatud uue samasisulise taotluse menetlusse võtmine ka

kaebaja subjektiivseid varalisi õigusi, kuivõrd kaebajal on õiguspärane ootus, et tema poolt

esitatud nõuetekohane pakkumus osutub paremate pakkumuste puudumisel edukaks ning et tal

on võimalik enda ettevõtluse raames asuda läbi viima taotletud geoloogilisi uuringuid.

4.6. Kaebaja hinnangul Keskkonnaameti argumendid kaebuse rahuldamata jätmist ei

õigusta.

Kaebuse esitaja hinnangul nähtub maapõueseaduse ja Määruse nr 23 regulatsioonist üheselt, et

enampakkumise võitja väljakuulutamine MaaPS § 34 lg 9 kontekstis tähendab enampakkumise

tulemuste kinnitamist Määruse nr 23 § 14 lg 1 tähenduses ning et teiste võimalike pakkujate

taotluste (ja tagatisraha) tagastamiseks ei ole Keskkonnaamet õigustatud varem kui 10 tööpäeva

möödudes enampakkumise tulemuste kinnitamisest ning seda vaid tingimusel, et

enampakkumise võitjaks tunnistatud isik on Määruse nr 23 § 16 lg 1 toodud tähtaja jooksul

ostuhinna tasunud.

Käesoleval juhul on Keskkonnaamet enampakkumise tulemused kinnitanud 18.08.2020

korraldusega nr 1-3/20/779, millest tulenevalt pidi Eesti Killustik OÜ ostuhinna tasuma

hiljemalt 01.09.2020. Keskkonnaametil oleks tekkinud õigus kaebaja kui teise enampakkumisel

osalenud ja võitjaks mitteosutunud isiku taotluse ja viimase poolt tasutud tagatisraha

tagastamiseks alles pärast Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumist. Olukorras, kus Eesti

Killustik OÜ ostuhinda tähtaegselt ei tasunud, pidanuks Keskkonnaamet tunnistama

enampakkumise nurjunuks ning juhindudes MaaPS § 34 lg 10 korraldama nn uue

enampakkumise ülejäänud nurjunuks tunnistatud enampakkumisel osalenud isikute vahel.

Kuivõrd käesoleval juhul ainsaks teiseks osalejaks kaebaja, siis pidanukski Keskkonnaamet

kaebaja taotluse tagastamise asemel kaebaja enampakkumise võitjaks tunnistama.

Kaebajale jääb arusaamatuks Keskkonnaameti äraspidine loogika, et kuivõrd Keskkonnaamet

tagastas õigusvastaselt ja kehtivat regulatsiooni rikkudes kaebaja taotluse 19.08.2020, siis ei

saanud Keskkonnaamet 07.12.2020 enampakkumist nurjunuks tunnistades enam kaebaja

taotlust edasi menetleda. Keskkonnaameti õigusvastane käitumine kaebaja taotluse

tagastamisel ei õigusta õigusrikkumise jätkamist.

4.7. Keskkonnaamet eksib väites, et MaaPS § 34 lg 10 ei tulene kohustust korraldada uus

enampakkumist. MaaPS § 34 lg 10 sõnastus, mille kohaselt enampakkumise nurjumise või

võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine, ei tähenda seda, et

Keskkonnaamet saaks enampakkumise korraldamisest loobuda. Antud sõnastus viitab üksnes

sellele, et kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isiku kõrval osales nurjunud

enampakkumisel kaks või enam isikut, siis tuleb uus enampakkumine korraldada selliste isikute

vahel, samas kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isiku kõrval osales nurjunud

enampakkumisel vaid üks täiendav osaleja, siis vajadus uue enampakkumise korraldamiseks

puudub ning edukaks tulebki tunnistada sellise täiendava osaleja poolt esitatud pakkumine.

Käesoleval juhul seega puudus Keskkonnaametil diskretsiooniõigus, vaid kujunenud oleks

Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumisest loobumise tõttu tunnistada enampakkumise

võitjaks kaebaja.

4.8. Kaebaja ei nõustu Keskkonnaameti seisukohtadega ka haldusmenetluse uuendamise

võimalikkuse osas. HMS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on haldusmenetluse uuendamise üheks aluseks

taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm

on ära langenud. Keskkonnameti 18.08.2020 korralduse nr 1-3/20/779 kui kaebuse esitaja õigus

kestvalt piirava haldusakti aluseks oli Keskkonnaameti poolt Eesti Killustik OÜ

enampakkumise võitjaks tunnistamine. Viidatud asjaolu langes Eesti Killustik OÜ poolt

ostuhinna tasumisest loobumisega ära. Seega isegi juhul, kui eeldada (mida kaebaja) ei tee, et

Keskkonnaamet oli õigustatud kaebaja taotluse tagastama enne enampakkumise võitja poolt

ostuhinna tasumist või selleks antud tähtaja möödumist (Määruse nr 23 § 15 ja § 16 lg 1),

esinesid Eesti Killustik OÜ ostuhinnast tasumise loobumise järgselt uued asjaolud, mis

õigustasid kaebaja taotluses osas menetluse uuendamist. Keskkonnameti poolt vastavale

asjaolule tähelepanu pööramata jätmine ning käesolevas asjas seisukoha avaldamine, justkui ei

olekski menetluse uuendamine lubatav, on õigusvastane.

4.9. Asjakohatu on Keskkonnaameti väide, mille kohaselt ei võimalda HMS § 58 nõuda

haldusakti kehtetuks tunnistamist tuginedes üksnes menetlusnõuete rikkumisele juhul, kui esile

toodud rikkumised asja otsustamist ei mõjutanud. Ometigi on kaebaja selgitanud, et

Keskkonnaameti poolsete rikkumisteta oleks tulnud kaebaja taotlus tunnistada edukaks ja

taotletud uuringuluba väljastada kaebajale pakutud ostuhinna tasumise vastu. Seega on

Keskkonnaameti minetused üheselt ja otseselt asja otsustamist mõjutanud.

4.10. Kaebaja on selgitanud, et Keskkonnaameti poolt osundatud võimalus esitada Väo X

uuringuruumi uuringuloa taotlus korduvalt, ei ole piisav kaebaja õiguste rikkumise

kõrvaldamiseks. Kaebajal on MaaPS ja Määruse nr 23 alusel õigus nõuda tema poolt juba

korraldatud enampakkumise raames esitatud pakkumise (taotluse) võitjaks tunnistamist. Uue

pakkumise esitamisel ja potentsiaalsel uuel enampakkumisel osalemisel puudub kaebajal

mistahes kindlus, et tal õnnestub uuringuluba omandada või et seda õnnestub teha varasemalt

pakutud hinnaga. Seega on ekslik Keskkonnaameti arvamus, justkui oleks kaebajal võimalik

oma õiguste riive kõrvaldada läbi uue taotluse esitamise.

4.11. Kaebaja leiab, et EK Rae OÜ poolt MaaPS § 34 lg 6 regulatsioonile antud tõlgendus

on meelevaldne, ebaõige ning vastuolus Määruses nr 23 toodud regulatsiooniga.

Kaebaja märgib, et MaaPS § 34 lg 11 kohaselt on Määruse nr 23 eesmärgiks kehtestada

uuringuloa saamise õiguse enampakkumise täpsustatud nõuded ja kord, st Määruse nr 23

eesmärgiks on maapõueseaduses sisalduva üldisema regulatsiooni konkretiseerimine. Lugedes

maapõueseaduse ja Määruse nr 23 regulatsiooni terviklikuna on ilmne, et enampakkumise

võitja väljakuulutamine iseseisvat õiguslikku relevantsust ei oma, vaid õiguslikud tagajärjed ja

tähtaegade kulgemine on seotud vastavalt, kas pakkumiste esitamise tähtpäeva või

enampakkumise tulemuste kinnitamise päevaga. Samuti tuleneb Määruse nr 23 § 16 lg 3

üheselt, et enampakkumine võib nurjuda ka pärast enampakkumise võitja formaalset välja

kuulutamist. Eeltoodust järeldub üheselt, et uuringuloa taotluse menetluse peatumine ei lõppe

enampakkumise võitja väljakuulutamisega, kuna selle toiminguga ei ole enampakkumise

eesmärki (uuringuloa väljastamine parima pakkumise teinud isikule) saavutatud. Vastupidiselt

EK Rae OÜ arvamusele tuleb MaaPS § 34 lg 6 tõlgendamisel lähtuda sellest, et uuringuloa

taotluse menetlemine peatub seniks, kuni saabub viimane viidatud sättes toodud kriteeriumidest

- juhul, kui enampakkumine tunnistatakse Määruse nr 23 § 16 lg 3 alusel nurjunuks pärast võitja

väljakuulutamist, siis on haldusmenetlus peatunud kuni nurjunuks tunnistamise otsuse

tegemiseni.

Kaebajale jääb arusaamatuks EK Rae OÜ apelleerimine kaebaja pakkumuse jõusolekule.

Kaebaja ei ole pakkumust tagasivõtnud ega deklareerinud sellest loobumist, vaid on

järjekindlalt rõhutanud enda jätkuvat huvi omandada uuringuluba pakutud tingimustel,

sealhulgas pakutud ostuhinna eest.

4.12. Kaebaja on MaaPS § 34 lg 9 regulatsiooniga seonduvat detailselt käsitlenud ülal ning jääb

seal avaldatud seisukohtade juurde. Kaebaja on seejuures esitanud kronoloogilise ülevaate

haldusmenetlusest ja selgitanud, et maapõueseaduses ja Määruses nr 23 toodud tähtaegasid

järgides oleks Keskkonnaamet saanud veenduda ostuhinna tasumises või tasumata jätmises

ning seejärel otsustada ülejäänud taotluste tagastamise üle. EK Rae OÜ väide, justkui oleks

Keskkonnaamet igal juhul pidanud kaebaja taotluse tagastama hiljemalt 01.09.2020, ei vasta

tõele. Korra § 15 ja § 16 lg 1 sõnastusest nähtub ühemõtteliselt, et teiste taotluste ja tasutud

tagatisrahade tagastamise üle saab ja tuleb otsustada alles pärast seda, kui ostuhind on laekunud

või selle tasumiseks antud tähtaeg möödunud.

4.13. Kaebaja ei nõustu EK Rae OÜ seisukohtadega ka haldusmenetluse uuendamise

võimaluste puudumisega seoses. Haldusmenetluse uuendamise kontekstis ei oma relevantsust

see, millal sai või pidi kaebaja teada saama Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumata

jätmisest, vaid relevantne on üksnes haldusorgani poolt otsuse tegemine enampakkumise

nurjumise kohta. Vastav otsus tehti Keskkonnaameti poolt 07.12.2020. Seega ei saanud

kaebajalt kuidagi eeldada haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamist juba 28.10.2020.

Kaebaja vaidlustas 07.12.2020 haldusakti 30.12.2020 ehk vähem kui 30 päeva jooksul,

kusjuures oma olemuselt on esitatud kaebus käsitletav ka taotlusena haldusmenetluse

uuendamiseks, kuivõrd kaebaja tugineb selles mh argumendile, et kaebaja taotluse

tagastamiseks alust ei olnud ning et isegi juhul, kui lugeda kaebaja taotluse õigusvastase

tagastamisega kaebaja suhtes haldusmenetlus lõppenuks, siis tulenevalt enampakkumise

edasisest nurjumisest esinevad haldusmenetluse uuendamist õigustavad asjaolud.

4.14. MaaPS § 34 lg 10 regulatsioon on suunatud nurjunud enampakkumiseni viinud

haldusmenetluse raames osalenud isikute vahel vajaduse korral uue enampakkumise

korraldamisele, kusjuures vajadus uue enampakkumise järele eksisteerib juhul, kui lisaks

võitjana väljakuulutatud isikule osales nurjunud enampakkumisel kaks või enam isikut.

Seadusandja tahe on selgelt tuvastav maapõueseaduse seletuskirja baasil, milles räägitakse

sõnaselgelt kordusenampakkumise korraldamisest teiste (nurjunud) enampakkumisel

osalaenud isikute vahel. EK Rae OÜ poolt MaaPS § 34 lg 10 antud tõlgendus ei põhine

konkreetse õigusnormil sisul ega mõttel.

4.15. Kaebaja palub Keskkonnametilt välja mõista menetluskulud kokku 2 338,80 euro

ulatuses, millest 30 eurot moodustab kaebuse esitamisel (mh esialgse õiguskaitse taotluse osas)

tasutud riigilõiv ning 2 308,80 eurot moodustab kaebuse esitaja lepingulise esindaja tasu

vastavalt taotlusele lisatud Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kuluarvetele. (vt tl 103-106p)

4.16. Keskkonnaameti seisukohast järelduvalt poolte vahel vaidlus selles, et Keskkonnaametil

oli vähemalt õigus (võimalus) oodata kaebuse esitaja taotluse ja tagatisraha tagastamise seni,

kuni on selgunud, kas enampakkumise võitjaks tunnistatud isik pakutud ostuhinna tasub. Isegi

juhul, kui Keskkonnaameti viidatud tõlgendust õigeks pidada, siis oleks võitjaks mitteosutunud

isiku taotluse ja tagatisraha tagastamine käsitletav diskretsiooniotsusena, mille osas peaks

nähtuma haldusaktist kaalutlused, mis õigustavad taotluse ja tagatisraha varasemat tagastamist.

Diskretsiooni teostamine ei saa olla suvaline ja kontrollimatu, vaid kaalutlusõiguse teostamine

peab olema (vajadusel kohtulikult kontrollitav) ja argumenteeritud. Argument, et

Keskkonnaametil väidetavalt polnud alust kahelda enampakkumise võitja poolses ostuhinna

tasumises, selles kontekstis kohaseks kaalutluseks ei ole.

Mistahes arusaamatuste vältimiseks rõhutab kaebuse esitaja, et jääb siiski enda seisukohtades

toodud põhjenduste juurde ning leiab jätkuvalt, et asjakohases regulatsioonis toodud tähtajad

on Keskkonnametile siduvad ning et viimane ei olnud õigustatud kaebuse esitaja taotluse

tagastamiseks enne seda, kui selgub, kas enampakkumise võitja tähtaegselt ostuhinna tasub või

mitte.

4.17. Keskkonnaameti argumendid toetavad tegelikkuses kaebuse esitaja õiguslikku

positsiooni, kuna kaebuse esitaja taotluse õigusvastane tagastamine ei võimalda MaaPS § 34 lg

10 kohase korduv enampakkumise läbiviimist ega kaebuse esitaja poolt uuringuloa saamist

pakutud tingimustel.

4.18. Kaebaja arvates on põhjendamatu Keskkonnaameti kriitika kaebuse esitaja

menetluskulude suuruse osas.

Asjaolu, et lepingulise esindajal võib olla menetluses erinev tunnitasu, ei tähenda, et lepinguline

esindaja on kohustatud erinevaid õigusteenuseid erinevalt hinnastama. Sellist järeldust RK

lahendist nr 2-17-13164 ei tulene. Keskkonnaamet ei ole selgitanud, mis asjaoludel peaks

lepingulise esindaja tunnitasu olema madalam kohtumenetlusega seoses kliendiga vahetult

suheldes (sh näiteks kliendile kohtumenetluse käigus ülevaadet andes, menetluslikku olukorda

selgitades ja menetlusstrateegiat paika pannes) kui näiteks kohtule suunatud toiminguid tehes.

Kaebuse esitaja lepingulise esindaja tunnitasu on universaalne ning see ei varieeru sõltuvalt

osutatava õigusteenuse liigist. Mh Keskkonnaameti poolt viidatud lahendist nähtub, et

allakirjutanuga samaväärse kogemusega kohtuadvokaatide tunnitasu ulatub praktikas 220

euroni (sh käibemaks), mistõttu kohaldatud tunnitasu 180 eurot (sh käibemaks) on

vaieldamatult mõistlik ja vastavuses turuhinnaga.

Samuti eksib Keskkonnaamet kaebaja arvates väites, et menetluskulude hüvitamise taotluse

koostamisega seotud ajakulu menetluskulude koosseisus hüvitamisele ei kuulu. RK lahendis nr

2-18-7550 on selgitatud, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende

dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise

ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS §

175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Puudub mistahes loogiline põhjendus, miks ei

peaks viidatud seisukoht kohalduma ka halduskohtumenetluses. Seega on kaebuse esitajal õigus

taotleda mh vastavate kulude hüvitamist.

Hüvitamisele kuuluvad ka kaebuse esitajale väljastatud arvetel kajastatud kantselei- ehk

bürookulud. HKMS § 101 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Vastavalt HKMS § 103 lg 1 p 2 on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste

sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Õigusteenuse osutamisega kaasnevad paratamatul sõidu-, side- ja muud sellesarnased kulud,

mistõttu on nende kulutamise taotlemine põhjendatud. Kohtul on konkreetse kaasuse asjaolusid

analüüsides võimalik hinnata vastavate kulude põhjendatust ja vajalikkust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja märgib, et MaaPS § 34 lg 9 kohaselt jätkab loa andja pärast enampakkumise

võitja väljakuulutamist enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused

tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist.

5.2. Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara

kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära

osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel

müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind “ (Määrus nr 23 ) § 10 lg 10

kohaselt enampakkumine tunnistatakse edukaks ja isik kuulutatakse enampakkumise võitjaks

protokolli allakirjutamisega enampakkumise korraldamise eest vastutava isiku poolt.

Keskkonnaamet tegi enampakkumise tulemuse teatavaks 20.07.2020 (vt kaebuse lisa edastatud

protokolliga, millega kuulutas välja enampakkumise võitja. Seega tulenevalt Määrus nr 23 § 10

lg 10 ning MaaPS § 34 lg 9 hakkas MaaPS § 34 lg 9 kohane kaebaja taotluse tagastamise tähtaeg

kulgema 21.07.2020.

5.3. Keskkonnaamet möönab, et on kaebaja taotluse tagastanud hilinenult, kuid see asjaolu ei

too haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 58 kohaselt kaasa 07.12.2020 korralduse kehtetuks

tunnistamist. (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1329 p

21.)

5.4. Enampakkumise võitis Osaühing Eesti Killustik, mistõttu tagastas Keskkonnaamet

kaebajale MaaPS § 34 lg 8 koosmõjus HMS § 5 lg 2 alusel 11.04.2020 esitatud uuringuloa

taotluse. HMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt lõppeb haldusakti andmise menetlus haldusorgani poolt

taotluse läbi vaatamata jätmisega. Eeltoodust järeldub, et kaebaja 11.04.2020 taotluse menetlus

Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks lõppes 19.08.2020.

5.5. Keskkonnaamet kinnitas 18.08.2020 Määruse nr 23 § 14 lg 1 alusel enampakkumise

tulemused ja tunnistas Määruse nr 23 § 10 lg 1 alusel enampakkumise edukaks. Määruse nr 23

§ 16 lg 1 kohaselt tuleb enampakkumise võitjal tasuda pakutud ostuhind 10 tööpäeva jooksul

enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates. Määruse nr 23 § 16 lg 3 kohaselt kui

enampakkumise võitnud isik ei ole määruse nr 23 § 16 lg 1sätestatud tähtaja jooksulesitanud

loa andjale ostuhinnatasumist tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja enampakkumise

nurjunuks.

5.6. Osaühing Eesti Killustik oli kohustatud ostuhinna tasuma ning esitama ostuhinna tasumist

tõendava dokumendi Keskkonnaametile hiljemalt 01.09.2020. Nimetatud tähtajaks Osaühing

Eesti Killustik ostuhinda ei tasunud ega eelnimetatud dokumenti ei esitanud, mistõttu pidi

Keskkonnaamet vastavalt Määruse nr 23 § 16 lg 3 tunnistama enampakkumise nurjunuks.

5.7. MaaPS § 34 lg 10 kohaselt enampakkumise nurjumise korral korraldatakse vajaduse korral

uus enampakkumine. Nimetatud sättest ei tulene kohustust korraldada uus enampakkumine,

vaid Keskkonnaamet korraldab uue enampakkumise selle vajadust hinnates. Arvestades

asjaolu, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse 19.08.2020, siis oli kaebaja 11.04.2020

taotluse menetlus Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks lõppenud 19.08.2020. Sellest

tulenevalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik kaebaja 11.04.2020 taotlust edasi menetleda.

5.8. Kui haldusorgan on kord juba menetluse lõpetanud, olgu siis isikule soodsalt või

ebasoodsalt, ei ole lõpetatud menetlust võimalik niisama lihtsalt uuendada. Menetluse

kergekäeline uuendamine seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse lõppenud

haldusmenetluse tulemuse kehtima jäämise suhtes ning oleks samuti vastuolus haldusmenetluse

efektiivsuse nõudega. Seetõttu on HMS § 44 lg 1 loetletud ammendavad alused, millal menetlus

uuendatakse (Aedmaa A jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004 lk 242). Keskkonnaamet

HMS § 44 lg 1 sätestatud alustel haldusmenetluse uuendamist põhjendatuks ei pidanud.

5.9. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 07.12.2020 korralduse andmist

ei mõjutanud asjaolu, kas Keskkonnaamet oleks pidanud kaebaja taotluse menetluse uuendama.

Keskkonnaamet tunnistas 07.12.2020 Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks

Määruse nr 23 § 16 lg 3 alusel.

5.10. Keskkonnaamet selgitab, et taotluse läbivaatamata jätmise kohta vormistatud dokument

ei ole haldusakt. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta

isiku õiguste ega kohustuste üle. Taotlust ei lahendata sisuliselt, ei keelduta haldusakti

andmisest, vaid üksnes menetluse läbiviimisest. Seega kaebaja 11.04.2020 taotluse läbi

vaatamata jätmine ei võta kaebajalt õigust esitada käesoleval hetkel uus Väo X uuringuruumi

uuringuloa taotlus.

5.11. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et 07.12.2020 korraldus on

kooskõlas kehtiva õigusega ning Keskkonnaamet on 07.12.2020 korraldusega õiguspäraselt

tunnistanud Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks. Arvestades asjaolu, et

Keskkonnaamet tagastas kaebaja 11.04.2020 esitatud Väo X uuringuruumi uuringuloa taotluse,

lõppes HMS § 43 lg 1 p 3 alusel kaebaja 11.04.2020 taotluse menetlus ning Keskkonnaametil

ei olnud võimalik kaebaja pakkumist edukaks tunnistada.

5.12. MaaPS § 34 lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse pärast enampakkumise võitja

väljakuulutamist teised taotlused 14 päeva jooksul. MaaPS § 34 lg 7 kolmanda lause kohaselt

tagastatakse tagatisraha teistele enampakkumises osalejatele pärast enampakkumise võitja

selgumist. Määruse nr 23 §-s 15 on täpsustatud, et tagatisraha tagastatakse 14 tööpäeva jooksul

enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast

arvates. Enampakkumise võitja tasub pakutud ostuhinna 10 tööpäeva jooksul enampakkumise

tulemuste kinnitamisest arvates (Määruse nr 23 § 16 lg 1).

Kohus leidis 08.01.2021 määruse p-s 9, et MaaPS § 34 lg-s 9 on ilmselt tegemist seaduse tekstis

tehtud terminoloogilise veaga, mis seob teiste uuringuloa taotluste tagastamise tähtaja

enampakkumise võitja väljakuulutamisega. Samas, kui Määruse nr 23 §-s 15 on tagatisraha

tagastamine ning §-s 16 ostuhinna tasumise tähtaeg seotud enampakkumise tulemuste

kinnitamise mitte võitja välja kuulutamisega. Seega leidis kohus, et vastustajal oleks olnud

võimalik oodata kaebaja taotluse ja tagatisraha tagastamisega peale enampakkumise tulemuste

kinnitamist kuni 14 päeva veendumaks, et enampakkumise võitja tasub 10 päeva jooksul ära

pakutud ostuhinna (Määrus nr 23 § 16 lg 1) ja esitab vastavad dokumendid.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kuna tagatisraha tagastamise tähtaega on Määruses nr 23

täpsustatud, aga taotluse tagastamise tähtaega mitte, ei saa olla MaaPS § 34 lg-s 9 tegemist

seaduse tekstis tehtud ilmselge terminoloogilise veaga, vaid Määruse nr 23 koostamisel tehtud

selge valikuga, jätta teiste uuringuloataotluste tagastamise tähtaeg Määruses nr 23

täpsustamata. Seega ei ole Keskkonnaametile ilmselge, et kaebaja uuringuloa taotluse

tagastamisega oleks olnud võimalik oodata 14 päeva peale enampakkumise tulemuste

kinnitamist.

Täiendavalt peab Keskkonnaamet vajalikuks rõhutada, et tagastas kaebaja taotluse ja lõpetas

vastava haldusmenetluse enampakkumise tulemuste kinnitamisele järgneval päeval põhjusel, et

kaebaja taotluse ja tagatisraha tagastamise hetkel ei olnud Keskkonnaametil põhjust kahelda,

kas enampakkumise võitja tasub enampakkumisel pakutud ostuhinna või mitte.

5.13. Kohus on 08.01.2021 määruse p-s 9 leidnud, et Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduses

ei ole ühtegi põhjendust selles osas, miks vastustaja ei jätkanud kaebaja taotluse menetlust.

Kohus leidis, et tegemist võib olla olulise menetlusveaga, mis võis kaasa tuua haldusakti

tühistamise. Sellises olukorras, kus vastustaja oli ise kaebaja vastava haldusmenetluse

lõpetanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 3), tuli vastustajal 07.12.2020

korralduse tegemisel kaaluda mh kaebaja taotluse menetluse jätkamise võimalusi sh selgitada

kaebajale, et tal on võimalik esitada menetluse uuendamise taotlus (HMS § 44 lg 1).

Keskkonnaamet möönab, et ei selgitatud kaebajale, et tal on võimalik esitada haldusmenetluse

uuendamise taotlus HMS § 44 lg 1 alusel. Samas on Keskkonnaamet seisukohal, et tegemist ei

ole olulise menetlusveaga põhjusel, et kaebajale edastati Keskkonnaameti 28.09.2020 kirjaga

nr DM-111120-2Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebaja on ka ise

olnud hooletu ja jätnud enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõule arvamuse esitamata,

millest oleks Keskkonnaametil olnud võimalik järeldada kaebaja soovi uuendada talle

tagastatud taotluse menetlust. Keskkonnaamet tunnistas Väo X uuringuruumi enampakkumise

nurjunuks 07.12.2020 korraldusega ehk rohkem kui 2 kuud peale eelnõu menetlusosalistele

arvamuste saamiseks esitamist. Keskkonnaamet ei saanud kaebajalt eelnõule tagasisidet, seega

järeldas Keskkonnaamet, et kuna kaebajal puudub seisukoht enampakkumise nurjunuks

tunnistamise osas, ei ole tal ka soovi oma taotluse menetluse uuendamiseks.

5.14. Määruse nr 23 § 15 kohaselt tagastatakse tagatisraha 14 tööpäeva jooksul enampakkumise

tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. MaaPS §

34 lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse teised taotlused 14 päeva jooksul pärast

enampakkumise võitja väljakuulutamist. Kumbki säte ei seo taotluse ega tagatisraha tagastamist

võitja ostuhinna tasumisega ega näe ette minimaalset päevade arvu, mille jooksul taotlust või

tagatisraha ei tohi tagastada. Seega MaaPS § 34 lg 9 ega Määrus nr 23 § 15 ei kohusta

Keskkonnaametit ootama enampakkumise võitja pakutud ostuhinna tasumist, et seejärel

võitjaks mitteosutunud isikute taotlused ja tagatisraha tagastada. Kuigi selline ootamise

võimalus võib olemas olla tagatisraha tagastamise puhul tulenevalt sellest, et enampakkumise

võitja peab pakutud ostuhinna tasuma 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste

kinnitamisest arvestades (Määrus nr 23 § 16 lg 1), ei tulene õigusaktidest otseselt sellist

ootamise kohustust. Seega oli Keskkonnaametil õigus tagastada kaebaja taotlus ja tagatisraha

ka enne enampakkumise võitja poolset ostuhinna tasumist.

Keskkonnaamet on ka varem välja toonud, et Keskkonnaametil ei olnud kaebajale taotluse ja

tagatisraha tagastamise hetkel põhjust kahelda enampakkumise võitja poolses ostuhinna

tasumises. Seega ei ole alust väita, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse õigusvastaselt

ja kehtivat regulatsiooni rikkudes. Asjaolu, et Eesti Killustik OÜ ei tasunud õigeaegselt

ostuhinda, ei muuda Keskkonnaameti poolt kaebajale taotluse ja tagatisraha tagastamist

õigusvastaseks.

5.15. Keskkonnaamet on seisukohal, et HMS § 44 lg 1 p 1 kohast haldusmenetluse uuendamise

alust ei esine, sest 18.08.2020 korraldus ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt.

Riigikohtu hinnangul selleks, et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega

olema isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (Riigikohtu 11.06.2019

lahend nr 3-16-781, p 15.1.). Haldusmenetluse käsiraamatu kohaselt on kestvalt isiku õigusi

piirav haldusakt, millega näiteks kohustatakse isikut ehitist lammutama ning lammutamise

tähtpäev ei ole veel saabunud. Isiku õigusi kestvalt piirav ei ole haldusakt, millega keeldutakse

isikule soodustava haldusakti (nt loa, toetuse) andmisest, sest sellisel juhul saab asjaolude

muutumisel isik esitada uue taotluse (Aedmaa, A. jt . Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu

Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 353 kättesaadav

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14765/9985568605.pdf ). Keskkonnaamet kinnitas

18.08.2020 korraldusega enampakkumise tulemused (tunnistas enampakkumise võitjaks Eesti

Killustik OÜ), tunnistas Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks ning otsustas tagastada

kaebajale tagatisraha. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selgitanud, millised jätkuva iseloomuga

keelud või kohustused 18.08.2020 korraldusega kaebajale kehtestati.

5.16. Kaebaja menetluskulude osas on Keskkonnaamet seisukohal, et suhtlus ja kirjavahetus

kliendiga (arve nr 201137–kõned ja e-kirjad kliendiga; arved nr 2110084ja2110175 –e-kirjad

kliendiga) ei peaks olema samaväärse tunnihinnaga õigusteenus, kui nt kaebuse koostamine ja

õiguslik analüüs. Ka Riigikohus on kohtuasja nr 2-17-13164 21.06.2021 määruse p-s 10

leidnud, et ühel esindajal võib olla erinevate toimingute tegemisel erinev tunnitasu suurus.

Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja

menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindaja kulu vajalik ega põhjendatud kulu

HKMS § 109 lg 6 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2015 kohtuotsus haldusasjas nr 3-

12-2696, p 25). Seega leiab Keskkonnaamet, et kaebaja menetluskulude arvel nr 2110894

toodud kulu „taotluse koostamine menetluskulude hüvitamiseks“ ei ole põhjendatud. Arvelt ei

ole ka võimalik eristada, milline aeg täpselt kulus menetluskulude taotluse koostamiseks.

Riigikohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks ka arvetel kajastatud bürookulud.

Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik,

ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga.

Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas

(Riigikohtu halduskolleegiumi 31.07.2014 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3).

Seega leiab Keskkonnaamet, et menetluskulude arvetel toodud „kantseleikulud“ ei ole samuti

põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja kaebuse rahuldamisel palub Keskkonnaamet kohtul hinnata menetluskulude

põhjendatust vastavalt õigusaktidele ja väljakujunenud kohtupraktikale ning mõista välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6).

KOLMANDA ISIKU OÜ EK RAE SEISUKOHT

6. Kolmas isik palub jätta kaebaja kaebuse rahuldamata.

6.1. Kolmas isik toob välja, et MaaPS § 34 lg 6 sätestatud menetluse peatumine lõpeb selle

sündmusega, kumb MaaPS § 34 lg 6 sätestatud alustest saabub varem. Antud asjas saabus

esimesena enampakkumise võitja väljakuulutamine ja selle sündmusega ka uuringuloa

menetluse peatumine lõppes. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine võiks olla uuringuloa

menetluse peatamise aluseks, kui tekib alus enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks enne

enampakkumise võitja väljakuulutamist, kuid sellist olukorda antud asja ei tekkinud.

6.2. Lähtudes eeltoodust ei olnud ega ole kaebaja tehtud pakkumus enam jõus põhjusel, et

menetlus oleks justkui peatunud kuni enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. Kaebaja

tehtud pakkumus ei saanud enam jõus olla ka seetõttu, et vastustaja oli pakkumuse tagastanud

19.08.2020.

6.3. Vastavalt MaaPS § 34 lg 9 teisele lausele tuleb enampakkumise võitjaks mitteosutunud

pakkujate taotlused tagastada taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja

väljakuulutamist. Enampakkumise tulemused, sh enampakkumise võitja, tehti osalenutele

teatavaks 20.07.2020, kui esitati vastav protokoll. Sellest tulenevalt ja kooskõlas MaaPS § 34

lg 9 sätestatuga tulnuks vastustajal tagastada kaebaja taotlus juba 03.08.2020. Kolmandal isikul

puudub teadmine, miks vastustaja ei tagastanud kaebajale taotlust seaduses sätestatud tähtajal.

6.4. Puudub vaidlus, et MaaPS § 34 lg 9 sõnastus seob imperatiivselt taotluse tagastamise

enampakkumise võitja väljakuulutamisega, millist sõnastust ei ole võimalik ümber lükata

seletuskirja ega elementaarse loogikaga.

Kolmas isik ei nõustu esialgse õiguskaitse taotlust lahendades antud kohtu tõlgendusega MaaPS

§ 34 lg 9 ega menetluse uuendamisest.

Kolmas isik on seisukohal, et vastustaja oli kohustatud tagastama enampakkumise võitjaks

mitteosutunud pakkujate taotlused MaaPS § 34 lg 9 teise lause kohaselt 14 päeva jooksul

enampakkumise võitja väljakuulutamisest, kuid isegi juhul, kui arvestada tähtaega

enampakkumise tulemuste kinnitamisest, pidanuks vastustaja tagastama kaebaja taotluse enne

ostuhinna tasumise tähtaja saabumist.

Kolmanda isiku arvates puudub eeltoodud asjaoludel õiguslik alus haldusmenetluse

uuendamiseks. Haldusmenetlust saab uuendada HMS § 44 lg 1 kohaselt vaid menetlusosalise

taotlusel. Kui kaebajal võiks olla alus haldusmenetluse uuendamiseks, siis vastavalt HMS § 44

lg 3 tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud

haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.

Kaebaja sai teada ostuhinna tasumata jätmisest Keskkonnaametilt teada 28.09.2020 (tl 78-80),

milliseks ajaks oli juba ka tagastatud kaebaja pakkumus. Seega, kui isegi kaebajal oli õigus

menetluse uuendamiseks, möödus tähtaeg vastava taotluse esitamiseks 28.10.2020.

Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole kaebaja menetluse uuendamise taotlust seniajani

esitanud.

6.5. Kaebaja on oma seisukoha põhistamiseks põhjalikult analüüsinud MaaPS § 34 lg 10

sõnastust ja pööranud suurt tähelepanu sõnapaarile „vajaduse korral“. Kolmas isik soovib

seejuures selgitada, et lisaks „vajadusele“ peab enampakkumise läbiviimiseks eksisteerima ka

õiguslik võimalus, milline aga puudub, kui menetluses olnud taotlused on tagastatud. „Vajaduse

korral“ all peetakse silmas seda, et enampakkumine tuleb korraldada juhul, kui pärast ühe

enampakkumise edutult lõppemist tekib uus enampakkumise olukord MaaPS § 33 lg 7

tähenduses.

6.6. Õigusnormide süstemaatilisest analüüsist, seda eelkõige erinevates menetlusstaadiumites

enampakkumise nurjunuks tunnistamise aspektist, ilmneb kahe kohtumenetluses esitatud

argumendi ebaõigsus.

Kohtu ja kaebaja esitatud seisukoht, et „enampakkumise võitja väljakuulutamine MaaPS § 34

lg 9 kontekstis tähendab enampakkumise tulemuste kinnitamist“. Olukorras, kus võitja

väljakuulutamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine on selgelt seadusandluses

eristatavad enampakkumise etapid kindlate õiguslike tagajärgedega, nõuab julgust väita, et

seadusandja „on terminoloogiliselt ebatäpne“. Üksnes seadusandja teab, millised tagajärjed ta

ühe või teise olukorraga soovib siduda.

Sügavalt arusaamatuks jääb kaebaja väide, et „Määruse nr 23 § 15 ja § 16 lg 1 sõnastusest

nähtub ühemõtteliselt, et teiste taotluste ja tagatisrahade tagastamise üle saab ja tuleb otsustada

alles pärast seda, kui ostuhind on laekunud või selle tasumiseks antud tähtaeg möödunud“.

Kaebuse esitaja kahjuks ei selgita, kuidas ta sellise ühemõttelisuseni jõudis.

Küll võib tõdeda, et kui seadusandja oleks soovinud selliselt enampakkumist reguleerida,

saanuks sätestada, et kõik pakkumused on menetluses ja tagatisrahad deponeeritud seni, kui

enampakkumise võitja on ostuhinna tasunud või tähtaja möödalasknud. Seadusandja on

Maapõueseaduses ja selle alusel kehtestatud Määruses nr 23 pakkumuste ja tagatisrahade

tagastamise reguleeritud kaebaja ettekujutusest oluliselt teistmoodi.

Eeltoodu aitab ka mõista MaaPS § 34 lg 10 sätestatut, et enampakkumise nurjumise või võitja

loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Kuna antud juhul

ostuhinna tasumata jätmise tõttu enampakkumise nurjunuks tunnistamisel ei jäänud menetlusse

ühtki pakkumust menetlusse, ei olnud Keskkonnaametil võimalik enampakkumist jätkata ja uus

enampakkumine korraldatakse, kui selleks tekib vajadus. Väo X uuringuruumis tekkiski

vajadus uue enampakkumise järele, kuna EK Rae OÜ poolt geoloogilise uuringuloa taotluse

esitamise järgselt esitas samale maa-alale uuringuloa taotluse P112 OÜ.

6.7. Enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluste analüüs aitab ka mõista MaapS § 34 lg 6

sätestatut, mille kohaselt enampakkumise korraldamisel peatub uuringuloa taotluse menetlus

kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni

ehk siis enampakkumine on peatunud seni, kuni saabub esimene nimetatud tingimustest.

6.8. Õigusnormide süstemaatiline analüüs aitab mõista Määruse nr 23 §-s 15 sätestatud

tagatisraha tagastamise regulatsiooni, mille kohaselt tagastatakse tagatisraha 14 tööpäeva

jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise

päevast arvates.

See säte on vahetult seotud vahetult eelneva §-ga 14, mille kohaselt loa andja kinnitab

enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata (ja tunnistab enampakkumise nurjunuks)

kirjalike pakkumuste avamisest või suulise enampakkumise toimumisest arvates viie nädala

jooksul. Määruse nr 23 §-del 14 ja 15 puudub seos §-ga 16, mis on iseseisev nurjunuks

tunnistamise alus.

6.9. Kolmas isik 1 palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku 863,33 eurot (koos

käibemaksuga 1036 eurot) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 93-97).

KOLMANDA ISIKU P112 OÜ SEISUKOHT

7. Kolmas isik P112 OÜ kohtu poolt määratud ajaks omapoolset seisukohta kohtule ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

9. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud järgmised faktilised asjaolud:

9.1. Keskkonnaameti 27.04.2020 kirjaga nr 12-2/20/206-5 (tl 6-7p) võttis Keskkonnaamet

menetlusse Veldi 5 OÜ (kaebaja) poolt esitatud Väo XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa

taotluse. Kaebaja taotles geoloogilise uuringu luba Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval

katastriüksusel

Kesa

(katastritunnus

65301:001:4413)

eesmärgiga

selgitada

välja

uuringuruumis leviva ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Uuringu teostajaks

oli taotluse kohaselt Maavarauuringud OÜ ning luba taotleti kehtivusajaga 5 aastat.

9.2. Keskkonnaameti 27.04.2020 kirjaga nr 12-2/20/143-9 (tl 8-9p) võeti menetlusse Osaühingu

Eesti Killustik (registrikood 10126848) poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa taotlus, kus taotleti geoloogilise uuringu luba samale alale, mille suhtes oli

omapoolse geoloogilise uuringu loa taotluse esitanud ka kaebaja.

9.3. 18.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/641 (tl 10-12) otsustas Keskkonnaamet kooskõlas

Maapõueseaduse (MaaPS) §-ga 34 müüa geoloogilise uuringu loa taotlemise õiguse

katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413) enampakkumise korraldamise teel.

Pakkumiste esitamise tähtajaks määrati 13.07.2020.

9.4. 20.07.2020 kirjaga nr 12-1/20/12423 edastas Keskkonnaamet mh kaebajale tutvumiseks

Väo X uuringuruumi enampakkumise avamise protokoll (tl 13-20p), mille kohaselt osutus

enampakkumisel hinnaga 66 000 eurot edukaks pakkujaks OÜ Eesti Killustik. Kaebuse esitaja

pakkumus oli protokolli kohaselt paremuselt teine hinnaga 32 781 eurot.

9.5. Keskkonnaameti 18.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/779 (tl 22-24) otsustati tunnistada

18.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/641 algatatud Väo X uuringuruumi enampakkumine

edukaks ja kinnitada enampakkumise tulemus. Ühtlasi otsustas vastustaja tagastada kaebajale

tagatisraha Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara

kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära

osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel

müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind “ (Määrus nr 23 ) § 15 alusel.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes MPS § 34 lg 9 tagastati Keskkonnaameti 19.08.2020

kirjaga nr DM-111111-3 (tl 25-26p) kaebajale tema poolt esitatud Väo XI uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa taotluse ja lõpetati vastavas osas menetlus.

9.6. 28.09.2020 kirjaga nr DM-111120-2 (tl 27-30p) koostati Väo X uuringuruumi

enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu, kuivõrd OÜ Eesti Killustik ei esitanud

Keskkonnaametile enampakkumisel pakutud ostuhinna tasumist tõendavat dokumenti.

Vastavalt edastatud eelnõule kuulus OÜ-le Eesti Killustik tagastamisele ka müügisumma, mille

viimane oli Keskkonnaametile tasunud 21.09.2020.

Eelnõue edastati ka kaebuse esitajale.

Keskkonnaameti 07.12.2020 korraldusega nr DM-111120-6 (tl 31-33) otsustati tunnistada Väo

X uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le

Eesti Killustik.

9.7. 08.12.2020 kirjaga nr DM-111120-7 (tl 34-35p) tagastas Keskkonnaamet OÜ Eesti

Killustik poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ning lõpetas

vastava taotluse osas menetluse.

9.8. 11.12.2020 kirjaga nr DM-112527-5 (lisa 10 tl 36-37p) võeti menetlusse OÜ EK RAE

(registrikood 1493840) poolt esitatud samasisuline (identne) geoloogilise uuringu loa taotlus

katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413). OÜ EK RAE ainuosanik ja asutaja on

Osaühing Eesti Killustik (lisa 11, tl 38-43p) ning mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on Kaire

Lukkanen-Jaas, isikukood 47710126023 (tl 44 ja selle pöördel).

28.12.2020 esitas P112 OÜ geoloogilise uuringu loa taotlus katastriüksusel Kesa

(katastritunnus 65301:001:4413).

10. Pooled vaidlevad Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduse nr DM-111120-6 (tl 31-33),

millega otsustati tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada

tagatisraha ja müügisumma OÜ-le Eesti Killustik, õiguspärasuse üle ning selle üle, kas

Keskkonnaamet on kohustatud tunnistama Väo X uuringuruumi enampakkumisel edukaks

Veldi 5 OÜ pakkumuse ning lõpetama OÜ EK Rae poolt esitatud geoloogilise uuringu loa

taotluse menetluse.

11. Käesolev vaidlus taandub eelkõige MaaPS § 34 ning Keskkonnaministri 19.07.2017

määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse

enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava

põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning

kord ja enampakkumise alghind“ (Määrus nr 23) tõlgendamisele.

Nimelt leiab kaebaja arvestades ülal välja toodud faktiliste asjaoludega (OÜ Eesti Killustik

poolt ostuhinna tasumata jätmine peale tema pakkumise kinnitamist ning selle tulemusel

enampakkumise nurjunuks tunnistamine) ja lähtudes MaaPS § 34 lg 10, et vastustajal tuli

jätkata kaebaja taotluse menetlusega ja tunnistada kaebaja pakkumus edukaks pakkumiseks ja

kinnitada see. Kaebaja tugineb eelkõige sellele, et MaaPS § 34 lg 10 näeb uue enampakkumise

korraldamise ette üksnes vajaduse korral. Käesoleval juhul selline vajadus kaebaja arvates

puudub - kaebaja leiab, et vastustaja diskretsioon on siinkohal taandunud 0-ni, kuna olemas on

kaebaja nõuetekohane pakkumine, mis on võimalik edukaks tunnistada ja kinnitada.

MaaPS § 34 lg 10 sõnastus on, et enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral

korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Seega on tegemist vastustaja

kaalutlusõigusega, kas korraldada uus enampakkumine või jätkata varasemate taotluste

menetlusega sõltuvalt olukorrast ja vajadusest. Viidatud sätte täpsest ulatusest ja mõttest aru

saamiseks tuleb analüüsida aga MaaPS § 34 tervikuna koosmõjus Määrusega nr 23.

Üheks peamiseks sätteks, mida tuleb antud olukorras analüüsida on seejuures MaaPS § 34 lg 9,

mis sätestab, et pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja

enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele

14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Viidatud säte omab suurt

tähtsust seetõttu, et juhul kui teised taotlused tuli juba peale võitja väljakuulutamist, mitte peale

võitja kinnitamist, tagastada, siis on tegemist olukorraga, kus enampakkumise menetluse

nurjumise selgumise hetkeks (ehk antud juhul OÜ Eesti Killustik poolt ostuhinna tasumata

jätmise ajaks) ei olnud menetluses enam ühtegi teist taotlust sh kaebaja taotlust, millest

tulenevalt ei oleks vastustajal olnud kuidagi võimalik jätkata kaebaja taotluse menetlusega.

Kohus märgib siinkohal, et kuigi leidis kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, et

MaaPS § 34 lg 9 on ilmselt tegemist seaduse tekstis tehtud terminoloogilise veaga, siis viies

edaspidise menetluse käigus läbi põhjaliku analüüsi muudab kohus oma seisukohta ning esitab

selles osas alljärgnevad põhjendused.

11.1. Kohus tõlgendas esialgse õiguskaitse taotlust lahendades MaaPS § 34 lg 9 nii, et selles ei

ole silmas peetud, mitte võitja väljakuulutamist, vaid võitja kinnitamist, mida reguleerib

Määruse nr 23 § 14 lg 1. Viies läbi maapõueseaduse ja Määruse nr 23 süstemaatilise analüüsi

jõudis kohus järeldusele, et tegemist ei ole ilmselt terminoloogilise veaga, vaid seadusandja

tahtega vaatamata sellele, et teistsugune tõlgendus oleks loogilisem arvestades MaaPS § 34 lg

10 sätestatu kaebaja poolt soovitud viisil tõlgendamise võimalust.

Nimelt oleneb MaaPS § 34 lg 10 kohaldamine nii sellest, millises menetlusstaadiumis selgub

enampakkumise nurjumine kui ka sellest, millises menetlusstaadiumis on sel hetkel teised

uuringuloa taotluste menetlused. Lisaks tuleb MaaPS § 34 lg 10 kohaldamisel lähtuda ka

MaaPS § 33 lg-st 7 ehk vastustajal tuleb kontrollida, kas uue enampakkumise korraldamise

eeldused (konkureerivate taotluste olemasolu menetluses) on täidetud ka peale enampakkumise

nurjumist.

11.2. Kohus vaatlebki järgmisena, millised õiguslikud tagajärjed saabuvad võitja

väljakuulutamisega. Kohus leiab, et maapõueseadus seob võitja väljakuulutamisega

alljärgnevad õiguslikud tagajärjed:

- enampakkumise korraldamisel peatub uuringuloa taotluse menetlus kuni enampakkumise

võitja väljakuulutamiseni (toimub vastavalt määruse nr. 23 § 10 lg 10 enampakkumise

protokolli allakirjutamisega enampakkumise korraldamise eest vastutava isiku poolt) või

enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni (MaaPS § 34 lg 6);

- pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud

taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul

pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist (MaaPS § 34 lg 9).

Õige ei ole kolmanda isiku 1 seisukoht selles, et MaaPS § 34 lg 7 kolmandas lauses on samuti

silmas peetud võitja välja kuulutamist. Nimelt on viidatud sättes märgitud, et pärast

enampakkumise võitja selgumist tagastatakse teistele enampakkumises osalejatele tagatisraha

(MaaPS § 34 lg 7 3. lause). Määruse nr 23 § 15 sätestab sealjuures selgelt ja täpsustavalt, et

tagatisraha tagastatakse 14 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või

enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. Seega on viidatud alus seotud

tulemuste kinnitamisega või enampakkumise nurjumisega.

Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja seisukoht selles, et enampakkumise võitja

väljakuulutamine iseseisvat õiguslikku tähendust ei oma. Võitja väljakuulutamine toob kaasa

ülal märgitud õiguslikud tagajärjed ja käesoleva asja kontekstis kohustuse tagastada teiste

taotlejate taotlused 14 päeva jooksul.

11.3. Kohus leiab, et õige on kolmanda isiku 1 seisukoht selles, et enampakkumise nurjunuks

tunnistamise alused ja tagajärjed sõltuvalt enampakkumise menetlusstaadiumist.

Maapõueseadus ja Määrus nr 23 eristavad kolme liiki enampakkumise nurjunuks tunnistamise

aluseid sõltuvalt sellest, millises menetlusstaadiumis enampakkumine nurjunuks tunnistatakse.

1) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine enne enampakkumise võitja selgumist.

MaapS § 34 lg 8 sätestab, et enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle käigus

põhjustest olenemata ei selgu enampakkumise võitja.

Seega enampakkumise nurjumisest MaapS § 34 lg 8 tähenduses saab rääkida üksnes juhul, kui

enampakkumise võitja jääb selgumata. Käesolevas asjas puudub menetlusosaliste vahel

vaidlus, et enampakkumise võitja selgus ja selleks oli OÜ Eesti Killustik.

Eeltoodut kinnitab ka Määruse nr 23 § 11 lg 1, mille kohaselt loa andja tunnistab

enampakkumise nurjunuks, kui selle käigus, olenemata põhjustest, ei selgu enampakkumise

võitja, näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vastanud nõuetele. Selles

sättes esitatud loetelu nurjunuks tunnistamise alustest on näitlik, kuid lisaks esineb obligatoorne

tingimus enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks – enampakkumise võitjat ei tohi olla

selgunud.

MaapS § 34 lg 8 teise lause kohaselt enampakkumise nurjanud taotleja taotlus tagastatakse 14

päeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist.

Maapõueseaduse seletuskirjas on märgitud paragrahv 34 osas järgmist: „Paragrahvis

määratakse enampakkumise läbiviija, kelleks on loa andja (lõige 2), enampakkumise teate

avaldamine (lõige 3), täpsustatakse, kes võib enampakkumisel osaleda (lõiked 4 ja 5),

tagatisraha tasumise ja tasaarveldamise kord (lõige 7), enampakkumise nurjumist ja võitja

väljakuulutamist puudutav (lõiked 8–10). Selgitame, et enampakkumise nurjumise korral

korraldatakse teiste enampakkumisel osalenud isikute vahel uus enampakkumine. Nende

taotlusi ei tagastata.“

Seega võiks tõepoolest asuda seisukohale, et just MaaPS § 34 lg 8 sätestatud olukorra kohta

käib ka seletuskirjas märgitud täpsustus: „Selgitame, et enampakkumise nurjumise korral

korraldatakse teiste enampakkumisel osalenud isikute vahel uus enampakkumine. Nende

taotlusi ei tagastata.“

Teised enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused on märgitud üksnes Määruses nr 23.

2)

Enampakkumise

nurjunuks

tunnistamine

enne

enampakkumise

tulemuste

kinnitamist. Selles menetlusstaadiumis enampakkumise nurjunuks tunnistamist reguleerib

Määruse nr 23 § 14 lg 2, milles sätestatakse ammendav loetelu enampakkumise nurjunuks

tunnistamise alustest, sätestades, et loa andja jätab enampakkumise tulemused kinnitamata ja

tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui: 1) enampakkumise korraldamisel rikuti oluliselt

enampakkumise korda; 2) on alust arvata, et enampakkumise tulemust mõjutas oluliselt

enampakkumisest osavõtjate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus; 3) enampakkumise

võitnud isik on pakkumusest loobunud.

Kuivõrd lähtudes MaaPS § 34 lg 9, mille kohaselt pärast enampakkumise võitja

väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist ning

teised taotlused on tagastatatud taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja

väljakuulutamist, siis teisi taotlusi ülal märgitud alusel enampakkumise nurjunuks

tunnistamisel enam menetluses ei tohiks olla v.a. juhul kui vastustaja on selle otsuseni jõudnud

14 päeva jooksul. Sellisel juhul on teised taotlused veel samuti menetluses. Samas, arvestades,

et loa andja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata kirjalike

pakkumuste avamisest või suulise enampakkumise toimumisest arvates viie nädala jooksul, siis

ilmselt on seadusandja ning täitevvõim pigem näinud ette, et enampakkumise tulemuste

kinnistamise ajaks teisi taotlusi enam menetluses ei ole. Omaette küsimus on veel selles, mida

tähendab enampakkumise võitnud isiku poolt pakkumusest loobumine. Grammatilisest

tõlgendusest lähtudes tähendab see, et isik annab enampakkumise korraldajale teada, et ta on

oma pakkumisest loobunud. Käesoleval juhul enampakkumise võitjaks kuulutanud isik sellist

teadet ei ole esitanud, kuid ta jäi hiljaks pakutud ostuhinna tasumisega. Kohtu hinnangul

kinnitab asjaolu, et pakutud ostuhind tasuti, seda, et enampakkumise võitja oma pakkumisest ei

loobunud.

Kui aga tulemused jäetakse kinnitamata veel ajal, mil teisi pakkumisi ei ole tagastatud, siis

saaks vastustaja kohtu arvates siiski ka siinkohal kohaldada kaalutlusõiguse alusel ning

vajadusel MaaPS § 34 lg 10.

3) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ostuhinna tasumist tõendava dokumendi

esitamata jätmise korral (Määruse nr 23 § 16 lg 3).

Tegemist on iseseisva alusega enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks, millel puudub seos

eelnevalt käsitatud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alustega, kuivõrd see nurjunuks

tunnistamine toimub pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist.

Maapõueseadus ega Määrus nr 23 ei sätesta, kuidas peaks menetlus jätkuma sellisel juhul.

Samas tulenevalt MaaPS § 34 lg on ostuhinna tasumist tõendava dokumendi esitamise tähtajaks

enampakkumise võitja pakkumus juhul, kui haldusorgan järgib seaduses ja määruses ettenähtud

tähtaegu teiste taotluste tagastamiseks ainsaks menetluses olevaks taotluseks maapõue

uurimisloale (vt ka MaaPS § 34 lg 9), kuid tähtaja möödalaskmisega minetab enampakkumise

võitja õiguse saada uuringuluba.

Kuivõrd maapõueseadus ega Määrus nr 23 vastavat olukorda ei reguleeri, siis tuleb juhinduda

üldistest haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest. Kuivõrd ühtegi taotlust menetluses

ei ole, siis haldusmenetlus uurimisloa väljastamiseks lõppeb.

Järelikult ei pidanud vastustaja siinkohal ka vaidlustatud korralduses põhjendama, miks

vastustaja ei jätka kaebuse esitaja taotluse menetlust.

Lähtudes haldusmenetluse seaduses sätestatust saaks haldusmenetlus jätkuda üksnes selle

uuendamisel (HMS § 44).

12. Käesoleval juhul tegi vastustaja enampakkumise tulemused teatavaks 20.07.2020 edastatud

protokolliga, millega kuulutas välja enampakkumise võitja. Sellest hakkas kulgema MaaPS §

34 lg 9 sätestatud kaebaja taotluse 14 päevane tagastamise tähtaeg, mis saabus 03.08.2029.

Vastustaja nimetatud tähtaega ei järginud ning tagastas taotluse 19.08.2020 ehk vahetult peale

seda kui oli tunnistanud Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks 18.08.2020.

Vastustaja on vastuses kaebusele kinnitanud taotluse hilinenult tagastamist, kuid leiab, et see ei

too kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist lähtudes HMS § 58. Kohus nõustub eeltoodud

vastustaja seisukohaga. Samuti ei kinnita vastustaja, et oleks tõlgendanud MaaPS § 34 lg 9 nii,

et taotlus tuleb tagastada peale võitja kinnitamist nagu kohus märkis oma esialgse õiguskaitse

määruses, vaid märgib, et tegi menetlusvea.

Kohus möönab, et vastustaja on veel põhjendatult välja toonud, et Määruse nr 23 § 15 kohaselt

tagastatakse tagatisraha (mitte tagatisraha ja taotlus nagu väidab eksitavalt kaebaja) 14 tööpäeva

jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise

päevast arvates. Maapõueseaduse (MaaPS) § 34 lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse teised

taotlused 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Kumbki säte ei seo

taotluse ega tagatisraha tagastamist võitja ostuhinna tasumisega ega näe ette minimaalset

päevade arvu, mille jooksul taotlust või tagatisraha ei tohi tagastada. Seega tuleb nõustuda

vastustaja seisukohaga selles, et MaaPS § 34 lg 9 ega Määrus nr 23§ 15 ei kohusta vastustajat

ootama enampakkumise võitja pakutud ostuhinna tasumist, et seejärel võitjaks mitteosutunud

isikute taotlused ja tagatisraha tagastada. Kuigi selline ootamise võimalus võib olemas olla

tagatisraha tagastamise puhul tulenevalt sellest, et enampakkumise võitja peab pakutud

ostuhinna tasuma 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvestades

(Määrus nr 23 § 16 lg 1), ei tulene õigusaktidest otseselt sellist ootamise kohustust. Järelikult

oli vastustajal õigus tagastada kaebaja taotlus (MaaPS § 34 lg 9 alusel) ja tagatisraha (Määruse

nr 23 § 15) ka enne enampakkumise võitja poolset ostuhinna tasumist.

Kuivõrd enampakkumise võitja ostuhinda tähtaegselt ei tasunud ja selle tasumist kinnitavaid

dokumente ei esitanud, siis tuli vastustajal enampakkumine nurjunuks tunnistada Määruse nr

23 § 16 lg 3 alusel, mida vastustaja ka õiguspäraselt 07.12.2020 korraldusega tegi. Kohus leiab,

et siinkohal võiks kaaluda, kas hilinenult ostuhinna tasumise puhul nagu käesoleval juhul

juhtus, on võimalik võitja taotlusel tasumise tähtaja pikendamine või ennistamine lähtuvalt

vastavast taotlusest ja enampakkumise menetluse eesmärgist anda uurimisluba parima

pakkumise teinud isikule. Samas ei oma see küsimus käesoleva asja asjaoludest lähtudes enam

tähendust.

Kokkuvõtvalt ei ole kohtul alust väita, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse

õigusvastaselt ja kehtivat regulatsiooni rikkudes. Asjaolu, et Eesti Killustik OÜ ei tasunud

õigeaegselt ostuhinda, ei muuda Keskkonnaameti poolt kaebajale taotluse ja tagatisraha

tagastamist õigusvastaseks ega saa kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamist. Nagu ülal

toodud regulatsioonist nähtus, siis ei näe maapõueseadus ega ka Määrus nr 23 sellises olukorras

ette ka teis(t)e taotlus(t)e (antud juhul kaebaja taotluse) ja nõuetekohase pakkumise menetluse

automaatselt jätkamist ning paremuselt järgmise pakkumise automaatselt parimaks

tunnistamist, kuivõrd selle aluseks olnud taotlus on juba MaaPS § 34 lg 9 alusel tagastatud ja

menetlus selles osas lõpetatud. Kohus möönab siinkohal, et kehtiv regulatsioon on

kaheldamatult ebaõnnestunud, segane ja väga raskelt mõistetav, kuid leiab, et vastustaja ei ole

seda rikkunud.

13. Järgmiseks tuleb analüüsida kaebaja väidet, et vastustaja oleks pidanud menetluse

uuendama.

HMS § 44 lg 1 p 1 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse,

kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või

õigusnorm on ära langenud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise

taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse

uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.

Vaidlust ei ole selles, et vastustaja edastas oma 28.09.2020 kirjaga nr DM-111120-2 kaebajale

teadmiseks Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu tutvumiseks

ja arvamuse avaldamiseks. Kaebaja eelnõule omapoolset seisukohta ei esitanud ja ei taotlenud

enda taotluse menetluse uuendamist. Kaebajal oleks tulnud seda soovi korra teha hiljemalt 1

kuu jooksul vastustaja 28.09.2020 kirja saamisest.

Riigikohus on oma 11.06.2019 lahendis nr 3-16-781 selgitanud, et haldusmenetlus tuleb HMS

§ 44 lg 1 p 1 alusel uuendada, kui eksisteerib isiku õigusi kestvalt piirav haldusakt ning sellise

haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud (p 14). Selleks, et

haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud jätkuva

iseloomuga keelud või kohustused (p 15.1).

Haldusorganil on kohustus uuendada haldusmenetlus isiku taotluse alusel siis, kui esineb

seaduses sätestatud menetluse uuendamise alus. Lisaks on haldusorganil õigus haldusmenetlus

enda initsiatiivil uuendada juhul, kui taotluse sisu võib anda haldusorganile põhjuse oma

varasemaid seisukohti muuta. (p 17.1, vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-1-36-04, p-d 11–14).

Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud esiteks vastavat taotlust. Haldusorgani enda initsiatiivil

haldusmenetluse uuendamata jätmist ei saa kohtu arvates vastustajale antud juhul samuti ette

heita.

Nagu kohus ülal tuvastas, siis enampakkumise nurjunuks tunnistamine ostuhinna tasumist

tõendava dokumendi esitamata jätmise korral on eraldiseisev alus, mis saab tekkida üksnes

peale enampakkumise tulemuste kinnitamist ja millisel juhul teisi taotlusi enam vastustaja

menetluses ei tohiks olla (MaaPS § 34 lg 9 ja Määruse nr 23 § 16 lg 3). Järelikult ei pidanud

vastustaja ka hakkama oma algatusel kaaluma menetluse uuendamist ega esitama ka vastavaid

kaalutlusi vaidlustatud korralduses.

Kohus leiab veel, et vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist kaebaja õigusi kestvalt piirava

haldusaktiga. Samuti ei piira kaebaja õigusi kestvalt vastustaja poolt tehtud toiming, millega

tagastati kaebaja taotlus. Isiku õigusi kestvalt piirav ei ole haldusakt, millega keeldutakse

isikule soodustava haldusakti (nt loa, toetuse) andmisest, sest sellisel juhul saab asjaolude

muutumisel isik esitada uue taotluse. (Aedmaa, A. jt . Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu

Ülikooli

Kirjastus,

2004,

lk

kättesaadav

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14765/9985568605.pdf ). Keskkonnaamet kinnitas

18.08.2020 korraldusega enampakkumise tulemused (võitjaks Eesti Killustik OÜ), tunnistas

Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks ning otsustas tagastada kaebajale tagatisraha.

07.12.2020 korraldusega otsustas vastustaja tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumine

nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le Eesti Killustik. Käesoleval juhul

ei ole kaebaja selgitanud, millised jätkuva iseloomuga keelud või kohustused 18.08.2020 ning

07.12.2020 korraldusega kaebajale kehtestati. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest kaebajale

õigust asuda tekkinud olukorras oma pakkumisega võitja asemele paremuselt teise pakkumise

teinud isikuna. Tema pakkumist on enampakkumise menetluses õiguspäraselt hinnatud ja see

ei ole osutunud võitvaks pakkumuseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud väiteid ega astunud

võimalikke õiguslikke samme enampakkumise võitja väljakuulutamise ja tulemuste

kinnitamise vastu. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on soovi korral võimalik uuesti

taotleda uuringuluba ja osaleda enampakkumisel sellele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluse uuendamiseks käesoleval juhul alus puudus

ning kaebus on ka selles osas põhjendamatu.

14. Kaebaja esitas veel mitmeid väiteid OÜ Eesti Killustiku ning kolmanda isiku 1

pahatahtlikkuse suhtes, kuivõrd tegemist on seotud isikutega leides, et Keskkonnaameti poolt

OÜ Eesti Killustik kui algse enampakkumise võitja loobumisele tuginedes haldusmenetluse

lõpetamine ja sisuliselt samaaegselt OÜ Eesti Killustik tütarettevõtte OÜ EK Rae identse

uuringuloa taotluse menetlusse võtmine muudab kogu enampakkumise protseduuri farsiks.

Kaebaja on põhimõtteliselt õigesti välja toonud, et praktikas puudub kindlus, et ka korduval

enampakkumisel võitjaks osutuv isik müügihinna tasuks ja selliselt (ebamõistlikke pakkumusi

esitades ilma kavatsuseta müügihinda tasuda) saaks taotleva uuringu loa väljastamist edasi

lükata määramatusse. Samas ei saa eeltoodu veel kaasa tuua olukorda, kus vastustaja ei peaks

järgima seaduses sätestatut. Lisaks võiks ka kaebaja poolset seaduse tõlgendust kasutades

tekkida õigusvastane olukord, kus võitja müügi hinda ei tasu (näiteks lepib selles järgmise

pakkujaga kokku, mida on väga raske tõendada) ning sellisel juhul peaks riik müüma igal juhul

geoloogilise uuringuloa madalama hinna eest tekitades sellega riigile kahju. Kaheldamatult ei

ole see seaduse eesmärk, pigem on selleks siiski ausa enampakkumise teel riigile kõrgeima

võimaliku hinna saamine. Käesoleval juhul oli näiteks kaebaja pakkumine üle kahe korra

madalam võitnud pakkumisest ja on ilmne, et ainuüksi sellest asjaolust lähtuvalt oli vastustajal

alus kaaluda näiteks menetluse uuendamisest keeldumist. Küll aga oleks kohtu hinnangul

kindlasti mõistlik siinkohal seadust kaebaja viidatud võimaluse välistamiseks täiendada.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole antud juhul järginud HMS § 5 lg 2,

mille kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult

lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus rõhutab

veelkord, et arvestades kehtiva regulatsiooniga ning käesoleva kaebuse aluseks olevate

faktiliste asjaoludega, ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust, et tema poolt esitatud

nõuetekohane pakkumus osutub edukaks ja kinnitatakse. Kohus leiab, et olukorras, kus

vastustaja oli kohustatud kaebaja taotluse tagastama ning vastustajal puudus ka kohustus

menetluse uuendamiseks, ei saa vastustajale HMS § 5 lg 2 rikkumist ette heita.

15. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduse nr DM-111120-6

näol on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis tühistamisele ei kuulu. Kuivõrd

tühistamiskaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja nõue kohustada

Keskkonnaametit tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ

pakkumus ning lõpetada OÜ EK RAE poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse menetlus.

Kohus selgitab, et jätab, arvestades käesoleval juhul seaduse erineva tõlgendamise võimalusi,

kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni kehtima kaebajale 8. jaanuari 2021 määruse

punktiga 3 antud esialgse õiguskaitse. Juhul, kui käesolev kohtuotsus jõustub, kaotab esialgse

õiguskaitse määrus kehtivuse. Võimaliku apellatsioonikaebuse esitamise järel võivad teised

menetlusosalised taotleda muuhulgas esialgse õiguskaitse lõpetamist ringkonnakohtu poolt

16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahv lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks.

Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus

vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Kolmas isik (kes on vastustaja poolel) on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku

summas 863,33 eurot (koos käibemaksuga 1036 eurot) vastavalt kohtule esitatud

menetluskulude nimekirjale (tl 93-97p). Kolmas isik palub menetluskulud välja mõista ilma

käibemaksuta.

Kohus leiab, et kolmanda isiku I menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust tervikuna

põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik