2-21-2006/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2006

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu

hüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Air

Baltic

Corporation

AS-i

08.11.2021

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Flagito OÜ (registrikood 14275048),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Kostja (apellant) Air Baltic Corporation AS (Läti

registrikood

40003245752),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Annika Soom ja vandeadvokaadi abi Ken

Kaarel Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Air Baltic Corporation AS-i apellatsioonkaebust

Harju Maakohtu 08.10.2021 otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Air Baltic Corporation AS-i

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-21-2006

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 08.02.2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hagejale välja mõista

hüvitise 400 eurot ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 11.29 eurot,

kahjuhüvitise 109.71 eurot ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras

4.22 eurot, lisaks edasiulatuva viivise põhinõudelt ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal X-l broneering kostja 04.08.2020 lendudele BT676 ja

BT361 lähtepunktiga Portugal (Lissabon) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega

Läti (Riia). Lennud tühistati ning kostja ei pakkunud reisijale asenduslendu. Reisija ostis

iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse esimesel võimalusel broneeringu

numbritega Y9SD8D ja Z6ZZ9P, mis toimusid 06.08.2020. Eeltoodust tulenevalt pidi reisija

ööbima 2 ööd, st 04.-06.08.2020 hotellis, mis maksis 96.20 eurot ja kasutama 04.08.2020 taksot,

et sõita lennujaamast hotelli, mis maksis 7.39 eurot ning kasutama 06.08.2020 taksot, et sõita

hotellist lennujaama, mis maksis 6.12 eurot.

3. 13.08.2020 loovutas reisija oma nõuded hagejale. 17.08.2020 esitas hageja kostjale

nõudekirja, milles nõudis reisija hotelli- ja transpordikulude hüvitamist. 14.09.2020 vastuses

märkis kostja, et lennu tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu, milleks oli COVID-19

pandeemia ning keeldus hüvitamast reisija kulusid. 02.10.2020 esitas hageja kostjale täiendava

nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ)

261/2004 (edaspidi määrus) alusel ning kulude hüvitamist. Kostja 02.10.2020 nõudekirjale ei

vastanud, kompensatsiooni ei maksnud ega reisija kulusid ei hüvitanud.

4. Reisijal on õigus nõuda määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alusel vastavalt artiklile 7 hüvitist

lennu tühistamise eest. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda

hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: 1) tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud; ja 2) lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud

meetmed, et vältida tühistamist. Kostja peab tõendama, et ta võttis kasutusele kõik võimalikud

meetmed. Kostja ei pakkunud reisijale teekonna muutmist ega teiste lennuettevõtjate

pakutavaid lende, seega ei täitnud kostja hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki

vajalikke meetmeid ning ei ole ka vabastatud hüvitise maksmise kohustusest.

5. Vastavalt määruse artikli 9 lõike 1 punktidele a–c on lennu tühistamise korral reisijatel õigus

hoolitsusele, mil lennuettevõtja peab reisijale pakkuma, tasuta ooteajaga võrreldes piisavalt

süüa/juua, hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Kui lennuettevõtja

seda ei tee, on reisijal õigus kanda need kulud ise ja nõuda lennuettevõtjalt hüvitist. Antud juhul

ei täitnud kostja määruse artikli 9 lõikest 1 tulenevat hoolsuskohustust, mistõttu reisija pidi ise

maksma majutuse ning lennujaama ja majutuskoha vahelise transpordi eest. Reisija kahju on

109.71 eurot.

6. Hageja teavitas kostjat lennu tühistamisest tulenevast kahju hüvitamise nõudest 109.71 eurot

17.08.2020 ning hüvitise nõudest 400 eurot 02.10.2020. Seega on hageja viivisenõue

kahjunõudelt alates 17.08.2020 kuni hagi esitamiseni 4.22 eurot ning hüvitisenõudelt alates

03.10.2020 kuni hagi esitamiseni 11.29 eurot.

2-21-2006

7. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulusid 40 eurot, kuna kostja ei ole hageja nõuet tasunud ja

hagejal tekkis õigus nõuda viivist.

8. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Kostjal oli Läti Vabariigi

kehtestatud piirangute osas eelteave, kuna Läti Vabariigi valitsuse määrus nr 360 jõustus

10.06.2020. Portugal oli nakkusohtlike riikide nimekirjas hiljemalt 26.06.2020. Eesti Vabariigi

valitsuse määrus kehtis 18.05.–14.07.2020. Kostja müüs lennupiletid 14.07.2020, seejuures oli

Portugal nakkusohtlike riikide nimekirjas ka perioodil 17.07.–07.08.2020. Eeltoodud teabe

alusel ei saa kostja asuda seisukohale, et lennu tühistamist ei olnud võimalik vältida. Euroopa

Kohtu praktikast tulenevalt on kohustus maksta hüvitist vastavalt määruse artiklile 7 ning

kohustus pakkuda hoolitsust ja abi samaaegsed ja kumulatiivsed. Lennuettevõtja ei saa

vabaneda neist ühest, tasaarvestades selle teisega.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lennu tühistamise põhjustas

erakorraline asjaolu määruse artikli 5 lõike 3 mõttes, mida kostja ei saanud vältida. Vastavalt

Läti Vabariigi valitsuse määrusele nr 360 peatati ajutiselt rahvusvaheline reisijatevedu

kõikidest riikidest ja riikidesse, kus oli registreeritud koroonaviiruse lai levik, sh olid keelatud

lennud Portugali ja Läti vahel, kuivõrd nakkusohtlike riikide hulgas oli lennu ajal ka Portugal.

Samaaegselt Läti Vabariigi määrusega kehtis ka Eestis 17.05.2020 majandus- ja taristuministri

käskkiri nr 98, millega piirati ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe

lennujaama vahel ning peatati Eesti õhuruumis kõik Eesti lennuväljadele saabuvad ja väljuvad

lennud, mille lähte- või sihtkoht asub riigis, kus viimase 14 päeva kumulatiivne haigestumine

100 000 elaniku kohta on suurem kui 25 elanikku. Ministri 27.07.2020 käskkirjaga pikendati

piiranguid kuni 31.08.2020. Käskkirja alusel olid mh keelatud otselennud Eesti ja Portugali

vahel. Seega ei olnud kostjal võimalik korraldada vahemaandumisega lendu (Portugal-Läti-

Eesti) ega otselendu (Portugal-Eesti), kuivõrd mõlemad variandid olid riigivõimu korraldusest

tulenevalt keelatud.

10. Kostja on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed artikli 5 lõike 3 mõttes. Läti Vabariigis

kehtestatud piirangute tõttu ei saanud samal liinil lende teostada ükski teine lennuettevõtja.

Arvestades piirangute eesmärke ei saa lennuettevõtjalt mõistlikult võttes eeldada mistahes

asenduslendude pakkumist.

11. Tegemist oli ka ettenägematu asjaoluga, kuna nakkusohtlike riikide loetelu muutub

vastavalt hetkeolukorrale. Sama ettenägematud on riikide valitsuste kehtestatud piirangud

lennuliiklusele.

12. Seoses kulutuste hüvitamise nõudega leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et kahe öö

ulatuses majutuskulud oleksid olnud vajalikud, asjakohased või mõistlikud. Teiseks tuleb

määruse artikli 12 lõike 1 esimese lause kohaselt määruse alusel antud hüvitis lisahüvitisest

maha arvata. Seega isegi, kui hagejal on lennu tühistamisest ja hoolitsuskohustuse rikkumisest

tulenevad nõuded, on hoolitsuskohustuse rikkumisest tulenev kahjunõue hõlmatud lennu

tühistamisest tuleneva hüvitisega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas 08.10.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 592.26

eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 509.71 eurot alates 09.10.2021 kuni

2-21-2006

kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 467.16 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja

kanda ja mõistis hageja menetluskulude katteks välja 475 eurot koos viivisega.

14. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

• reisijal oli kinnitatud broneering nr O29L7C kostja lendudele BT676 ja BT361

lähtepunktiga Portugal (Lissabon) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega

Läti (Riia), mis pidid toimuma 04.08.2020;

• lennumarsruudi Portugal (Lissabon) ja Eesti (Tallinn) vahemaa on 3314 kilomeetrit;

• kostja lennud BT676 ja BT361 tühistati;

• reisija ostis iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse broneeringu

numbritega Y9SD8D ja Z6ZZ9P, mis toimusid 06.08.2020, st 2 päeva esialgsetest

planeeritud lendudest hiljem. Reisija pidi ööbima kaks ööd (04.–06.08.2020) hotellis,

mis maksis 96.20 eurot ja pidi kasutama taksot 04.08.2020, et sõita lennujaamast hotelli,

mis maksis 7.39 eurot, ja 06.08.2020, et sõita hotellist lennujaama, mis maksis 6.12

eurot;

• 13.08.2020 loovutas reisija kostja lendudest BT676 ja BT361 tulenevad nõuded

hagejale;

• hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole hüvitise saamiseks, kuid kostja ei ole

hüvitist tasunud.

15. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas kostja vabaneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusest (EÜ) 261/2004 tuleneva hüvitise 400 eurot tasumisest erakorralise asjaolu tõttu.

16. Kohus juhindus asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lõikest 1, §-st 827, § 830

punktist 3, § 824 lõikest 3, § 76 lõikest 1, §-st 100, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest

1, § 115 lõikest 1, § 164 lõikest 1, § 166 lõikest 1.

Hüvitisenõude 400 eurot õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014

määrus nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise

korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on

õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;

400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui

punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks

lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast

kavandatud aega. Vahemaid mõõdetakse suurringjoone meetodil.

Hotelli- ja taksokulude kahjunõude 109.71 eurot õiguslikuks aluseks on määruse artikkel 9

koostoimes artikli 5 lõike 1 punktiga b, mis näeb ette järgmist. Lennu tühistamise korral pakub

tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele

2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on

vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1

punktides b ja c määratletud abi. Kui osutatakse artiklile 9 (õigus hoolitsusele), pakutakse

reisijatele tasuta järgmist: a) ooteajaga võrreldes piisav söök; b) hotellimajutus, kui tuleb oodata

üks või mitu ööd või kui reisija peab ootama kavandatust kauem; c) transport lennujaama ja

majutuskoha (hotell või muu) vahel.

17. Euroopa Kohus on otsuses nr C‑74/19 (punktid 57–59) leidnud, et tegutsev lennuettevõtja

on erakorralise asjaolu esinemisel vabastatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7

lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et oli

kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud

tarvitusele olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu

2-21-2006

tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte

suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Sellest tuleneb

vastavalt määruse põhjenduses 1 viidatud eesmärgile tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ja

määruse põhjendustes 12 ja 13 ning artikli 8 lõikes 1 ette nähtud nõudele muuta lennu

tühistamisest või pikaajalise hilinemisest mõjutatud reisijate teekonda mõistlikult, rahuldavatel

tingimustel ja esimesel võimalusel, et erakorralise asjaolu esinemisel ei või lennuettevõtja, kes

soovib vabaneda reisijatele nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud

hüvitise maksmise kohustusest, võttes eelmises punktis viidatud vajalikud meetmed, üldjuhul

piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta

järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu

kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda

hüvitise maksmise kohustusest, eeldab, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid,

et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille

hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada

teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad

varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt reisija eest hüvitist 400 eurot, kui lend on

üle 1500 kilomeetri pikk ja lend tühistatakse.

Kostja peamine vastuväide hageja hüvitisenõudele on erakorralise asjaolu esinemine. Kostja tõi

välja, et ei olnud võimalik lendu liinil Lissabon (Portugal) - Läti (Riia) - Eesti (Tallinn) teostada,

kuna see oli Läti Vabariigi kehtestatud määruse alusel keelatud.

Erakorralise asjaolu esinemise korral peab lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele

hüvitise maksmise kohustusest, rakendama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada

teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka

kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised

lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem

kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (vt ka Euroopa Liidu Kohtu 11.06.2020 pressiteadet

nr 68/20 kohtuotsuse C-74/19 kohta). Kostja ei ole seda antud juhul teinud. Olenemata

võimalikust erakorralisest asjaolu esinemisest (COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik

lend liinil Lissabon, Portugal - Riia, Läti), tulnuks kostjal kui lennuettevõtjal pakkuda reisijale

asenduslendu tagamaks teekond lõppsihtpunkti Tallinna mõistlikult, rahuldavatel tingimustel

ja esimesel võimalusel. Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset

tegutsemist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kostja poolt reisijale asenduslennu pakkumist.

Kohtu hinnangul ei välista seetõttu kostja vastuväide hageja põhinõuet 400 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on hüvitisenõue põhjendatud. Reisija hüvitisenõue on loovutatud hagejale

ja lend oli üle 1500 kilomeetri pikk, lend tühistati ning kostja asenduslendu ei pakkunud. Seega

mõistis kohus kostjalt hagejale välja 400 eurot.

18. Hageja nõuab kostjalt ka määruse artikli 9 alusel hotelli- ja taksokulude 109.71 euro

hüvitamist.

Eristada tuleb määruse artiklis 9 toodud hoolitsuse hüvitist (söök, hotellimajutus, transport

lennujama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel) ja artiklis 12 toodud lisahüvitist. Euroopa

Kohus on vastupidiselt kostja seisukohale leidnud, et kui vedaja ei täida talle määruse artiklitega

8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud artiklites sätestatud

alustel (vt ka Euroopa Kohtu otsus nr C‑83/10, punktid 44, 46). Lennureisija võib selle alusel,

et lennuettevõtja ei ole täitnud oma kohustust pakkuda määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja

artiklis 9 ette nähtud hoolitsust, nõuda tagasi ainult need summad, mis iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades näivad lennuettevõtja poolt nimetatud reisija eest hoolitsemise kohustuse

2-21-2006

täitmata jätmise korvamiseks vajalikud, asjakohased või mõistlikud, mida peab hindama

siseriiklik kohus (Euroopa Kohtu otsus nr C‑12/11, punkt 66).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lennud BT676 ja BT361 tühistati. Reisija ostis iseseisvalt

uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse broneeringu numbritega Y9SD8D ja Z6ZZ9P, mis

toimusid 06.08.2020, st 2 päeva esialgsetest planeeritud lendudest hiljem. Reisija pidi ööbima

2 ööd (04.–06.08.2020) hotellis, mis maksis 96.20 eurot ning kasutama 04.08.2020 taksot, et

sõita lennujaamast hotelli, mis maksis 7.39 eurot ning 06.08.2020 taksot, et sõita hotellist

lennujaama, mis maksis 6.12 eurot.

Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset tegutsemist. Kohtuasja

materjalidest ei nähtu kostja poolt asenduslennu pakkumist. Samuti ei nähtu kostja poolt lennu

tühistamise järgset määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse

kohustuse täitmist. Kostja ei pakkunud hotellimajutust ning transporti lennujaama ja hotelli

vahel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõutud summad hotellimajutuse ja transpordi eest on

põhjendamatult kõrged. Kohtu hinnangul ei ole ebamõistlik pikk ajavahe 2 päeva erakorralise

asjaolu esinemise tõttu tühistatud lennu ja tarbijast reisija poolt iseseisvalt otsitud uue

asenduslennu vahel. Eeltoodust tulenevalt on hotelli- ja taksokulude 109.71 eurot hüvitamise

nõue põhjendatud, reisija tegi need põhjendatult kostja kui lennuettevõtja poolt määruse artikli

5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohustuse täitmata jätmise tõttu.

19. Kohtu hinnangul on täidetud nõude eeldused ka siseriikliku õiguse järgi VÕS § 115 alusel.

Võlgnikust kostja kui lennuettevõtja on reisijaveolepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lõige

1). Kostja lennud tühistati. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1).

Olenemata võimalikust erakorralise asjaolu esinemisest ei pakutud reisijale asenduslendu,

reisija pidi ise uued lennupiletid ostma ja kostja jättis täitmata määruse artikli 5 lõike 1 punktis

b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohustuse. Reisijale tekkis kahju (VÕS § 127 lõige 1,

§ 128), s.o hotelli- ja taksokulud kokku 109.71 eurot. Kahju on hõlmatud rikutud

reisijaveolepingu kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2). Kahju oli rikkumise

võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3). Kostja pidi möönma kahju tekkimist reisijale

lennu tühistamise korral. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4).

Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks taganud asenduslennu lõppsihtpunkti Tallinna

mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Seega mõistis kohus kostjalt

kahjuhüvitisena välja 109.71 eurot.

20. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates iga hüvitise nõude esitamisest kuni hagi esitamiseni

järgnevalt: põhivõlgnevuselt 109.71 eurot viivis 8% aastas perioodi 17.08.2020–08.02.2021

eest 4.22 eurot; põhivõlgnevuselt 400 eurot viivis 8% aastas perioodi 03.10.2020–08.02.2021

eest 11.29 eurot, kokku 15.51 eurot. Lisaks nõuab kostja viivist põhivõlgnevuselt 509.71 eurot

seadusjärgses määras alates 09.02.2021 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt

põhisummalt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Kohus rahuldas hageja põhinõude (hüvitis) 400 eurot ja

kahjunõude 109.71 eurot, kokku 509.71 eurot. Hageja nõudis hüvitist kohtuväliselt, kuid kostja

hüvitist kohtuväliselt ei tasunud. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kohtu

hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Kohus rahuldas hageja viivisenõude ning mõistis

kostjalt hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivise 509.71 eurolt hagi esitamiseni

08.02.2021 15.51 eurot ja hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 27.04 eurot.

Hageja esitas ka edasiulatuva viivise nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367

alusel, mille kohus rahuldas osaliselt. Hageja ei ole põhjendanud, et tal on tekkinud kahju, mis

ületab summaliselt põhinõuet. Seega mõistis kohus kostjalt välja viivise põhinõude 509.71

2-21-2006

eurot tasumata osalt seadusjärgses määras alates 09.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

mitte suuremas ulatuses kui 467.16 eurot (509.71 - 15.51 - 27.04 = 467.16).

21. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot. Kohus leidis eelnevalt, et

hageja saab nõuda kostjalt viivist. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt (hagiavalduse

lisades reisija nõudekirjad). Kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. VÕS § 1131

lõige 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku

kahju tekkimist. Kohus rahuldas hageja sissenõudmiskulude 40 eurot nõude.

22. Tõendid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jättis kohus juhindudes TsMS

§ 238 lõigetest 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

23. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.

24. Kohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 475 euro (s.o riigilõiv 125 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 350 eurot) ulatuses, millise summa mõistis kostjalt hageja

menetluskulude katteks koos viivisega välja.

Apellatsioonkaebus

25. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

26. Maakohus kohaldas ebaõigesti määruse artikli 5 lõiget 3. Kohus ei seadnud iseenesest

kahtluse alla, et tühistatud lendude teostamist keelanud Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi

korraldused on käsitletavad erakorralise asjaoluna määruse artikli 5 lõike 3 mõttes. Samas leidis

kohus, et kostja, jättes reisijale pakkumata asenduslendu, ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke

meetmeid. Väär on kohtu käsitlus, et lennuettevõtja on määruse artikli 5 lõikele 3 tuginemiseks

kohustatud tõendama reisijale asenduslennu pakkumist olukorras, kus lennu sihtkohariigis on

rahvatervise kaitseks kehtestatud piirangud, mis keelavad lennuliikluse algus- ja lõppsihtkoha

vahel. Kostja leiab, et olukorras, kus nii Lätis kui Eestis on kehtestatud COVID-19 pandeemia

tõkestamiseks piirangud, mis keelavad kõnealuste lendude teostamise, ei ole kostja kohustatud

reisijale asenduslendu pakkuma. Samuti ei olnud kostjal mõistlikult võimalik pakkuda ühtegi

ümberistumistega asenduslendu, kuna piirangute mõtteks on takistada inimeste liikumist

nakkusohtlikust riigist sihtkohta. Kostja viitab Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr

2-20-19040.

27. Kuivõrd kostja ei olnud kohustatud pakkuma reisijale asenduslendu, puudub hagejal

kahjunõue hotelli- ja taksokulude osas. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväiteid seonduvalt

sellega, et hageja ei ole kahjunõuet tõendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lõike 21 järgi

menetlusse võtmata.

29. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles

nõudis kostjalt põhinõude 509.71 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, hagi esitamise ajaks

2-21-2006

sissenõutavaks muutunud viivise 15.51 euro ja lisanduva viivise seadusjärgses määras

väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa

arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist TsMS

§ 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21).

30. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka otsuse tegemisel selgelt

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

31. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selleks, et lennuettevõtja vabaneks määruse nr

261/2004 artikli 5 lõike 3 kohaselt artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, tulnuks

kostjal praeguses olukorras pakkuda reisijale asenduslendu. Kuigi otselennud Portugalist

Eestisse ja Lätti olid riigivõimude korralduste alusel keelatud, ei ole kostja tõendanud, et tal ei

olnud võimalik pakkuda reisijale ka ühtegi muud ümberistumisega asenduslendu või et kõigist

võimalikest riikidest, kus vahemaandumine toimuks, oleksid lennud lõppsihtkohta Eestisse

keelatud. Kaebuses viidatud tsiviilasja nr 2-20-19040 aluseks olevad asjaolud erinevad

käesoleva vaidluse asjaoludest – viidatud asjas pakkus kostja reisijale asenduslendu, millest

reisija keeldus. Seega ei ole põhjendatud tugineda selles asjas tehtud ringkonnakohtu otsusele.

Ekslik on kaebuse seisukoht, et maakohus ei arvestanud kostja väiteid hotelli- ja taksokulude

hüvitamise nõude tõendamatuse osas. Kohus on vaidlustatud otsuses kostja vastuväiteid

käsitlenud ja neile vastanud. Kohus leidis õigesti, et kõnealuse nõude puhul ei ole tegemist

määruse artikli 12 mõistes lisahüvitise nõudega, vaid määruse alusel (st artikli 9 rikkumisest

tulenevalt) antava hüvitisega. Samuti leidis kohus õigesti, et kahepäevane ajavahemik

tühistatud lendude ja reisija poolt asemele broneeritud lendude vahel ei ole ebamõistlikult pikk.

Kolleegium lisab, et varasemate lendude puudumine on ka eluliselt usutav, arvestades Portugali

ja Eesti vahelist suhteliselt pikka lennuteekonda Euroopa kontekstis ning ka võimalikke teiste

riikide kehtestatud piiranguid (st vahemaandumistega lendude valik oli eelduslikult piiratum

kui tavaolukorras). Hageja on ka tõendanud majutuse kulude mõistlikkust Lissaboni keskmist

hinnataset arvestades.

32. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle

tagastada. TsMS § 638 lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o

2-21-2006

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)