1-20-539/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-539 (20284000023) Kohtulahend Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsus H.E

süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, millest kandmata karistus vangistus 7 kuud 27 päeva, tingimisi katseajaga 18 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik

Erli Kaseväli

Süüdimõistetu

H.E

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §

2 ja KarS § 74 lg 4, kohus -dest 145, 427, 43

määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada H.E-le

Tartu Maakohtu 28. mai 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-539 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 28. veebruar 2022.

2. ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi Määrus edastada süüdimõistetule esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1. H.E kriminaalasjas nr 1-20-539 Tartu Maakohtu 28.05.2020 on süüdi mõistetud otsusega KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel ja

talle karistuseks 8 kuud vangistust.

68 lg 1 alusel arvati vangistuse aeg 16.-18.01.2020, s.o 3 KarS § eel päeva mõistetud karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks H.E-l loeti kuud ja 27 i päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § lg 1 ja 3 alusel määrat , et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. äärat H.E-le m i katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust päeva ei pöörata täitmisele, kui

7 kuud ja 27 H.E i pane katseajal toime uut kuritegu

75 lg-s . KarS ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid § 75 lg 2 p 8 alusel määrati katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena H.E-le osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel lisa määrati H.E-le kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel määrat i H.E-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ettekandest nähtuvalt H.E täitnud talle H.E kohta. ei ole kohtu poolt määratud lisakohustust. Hooldusaluse vereanalüüs CDT näit, mis tehti 08.11.2021, oli 1,4%, mis on suurem kui referentsväärtus 1,3%. H.E kriminaalhooldus algas 13.06.2020. Esmane registreerimine toimus 16.06.2021, mil ametnik tutvus hooldusalusega kontrollis tema andmed. H.E-le selgitati ja üle käitumiskontrolli o nõudeid, lemust sellega kaasnevaid ja millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 20 kohtumist, kuhu on kriminaalhooldusalune alati jooksul tehti

jõudnud. Kriminaalhoolduse üks kodukülastus 18.03.2021. Isik elab endale kuuluvas

teostas korteris üksi ühetoalises korteris. H.E omal remonti. Isik

- 16.11.2021 kohaselt puudub. käel ei tööta väljavõtte kehtiv tööleping Hooldusalune teeb enda koos tuttavaga aegajalt Isiku on

sõnul juhutöid. sõnul ta tööd otsinud, kuid leia tervislikel sobivat samuti takistas teda valvurina väidetavalt ei ta põhjustel tööd, tööle saamisel karistuse olemasolu. Katseaja jooksul allkirjastas H.E 2 hoolduskava – 05.08.2020 ja 09.08.2021. Planeeritud tegevused on Isik on kohtu poolt täidetud. täitnud määratud vereanalüüside järgnevalt: näit 0,6

andmise kohustust 13.07.2020 oli CDT %

ja 29.09.2020 oli CDT 0,5%, on normi piires. 11.12.2020 oli CDT 1,7 % ning see näit mis näit viitas alkoholi liigtarvitamisele. Hooldusalune kirjutas 15.12.2020 seletuskirja, kohaselt mille tarvitas kanget alkoholi enda puhul. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, ta sünnipäeva mille isik allkirjastas 14.01.2021. 08.03.2021 oli CDT 1,5 mis viitas alkoholi näit %, liigtarvitamisele. Ametnik rikkumisele reageerinud, andes isikule end parandada. ei võimaluse 19.05.2021 oli CDT 0,9

on normi piires. 24.08.2021 oli CDT 1,5

viitab näit %, mis näit %, mis alkoholi liigtarvitamisele. Isik seletuskirja kirjutanud, ametnik reageeris koheselt hoiatusega, ei mille isik allkirjastas 20.09.2021. Ametnik teeb ettepaneku pikendada H.E katseaega 3 kuu s.o 28.02.2022. tuleks lugema hakata katseaja pikendamise võrra, Käitumiskontrolli tähtaega määruse jõustumisest, sest

saab 28.11.2021 Isik

H.E KK läbi. on täitnud kõiki kontrollnõudeid, analüüsi täitmata. kuid kohustus esitada CDT tulemused on olnud suures osas

Isiku ana tulemus viimase kolme kuu jooksul ole langenud alla 1,3 %. lüüsi ei

Kohustuse mitte täitmise kohta on ametnik teinud isikule kaks hoiatust. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kolm kuud on piisav aeg selleks, et hooldusalusel on võimalik alkoholi tarvitamise harjumust muuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KrMS

427 lg 1 kohaselt k

§ aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg

2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku

4 kohaselt § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 mused sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsi lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätes § 31 tatud juhtudel. KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ü he aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

4. Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsusega

on H.E süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuseks S § ja

8 kuud vangistust. Kar

68 lg 1 alusel arvati vangistuse aeg 16.-18.01.2020, s.o 3 eel päeva mõistetud karistusaja hulka ja H.E-l loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks päeva vangistust. KarS § 73

7 kuud ja 27 lg 4 ja KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat , et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi i kohaldamata. H.E-le m i katseaeg 18

7 kuud ja äärat kuud ning mõistetud vangistust H.E päeva ei pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid arS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati

75 lg-s . K H.E-le katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrati H.E-le lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. i H.E-le KarS § 75 lg 4 alusel määrat käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes Erli Kaseväli heidetakse H.E ette veremarkeri CDT normi piire ületavat näitu. H.E esitatud anal 13.07.2020 CDT = 0,6 % (tl 66) ja 29.09.2020 CDT = 0,5 % (tl 69) o normi üüsid lid piires. 11.12.2020 CDT = 1,7 % (tl 65), mis analüüsi on varasemast tunduvalt kõrgem ja viitab alkoholi liigtarvitamisele. H.E on oma 15.12.2020 antud kirjalikus seletuses märkinud, et tarbis kanget alkoholi seoses oma sünnipäeva tähistamisega (tl 73). Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille H.E on allkirjastanud Synlab 14.01.2021 (tl 70). vereanalüüsi vastus l 63) tõendab, et veremarkeri näit nr 203442-1 (t 08.03.2021 oli 1,5 %. Ametnik rikkumisele ei reageerinud, andes isikule võimaluse end parandada. Synlab vereanalüüsi vastuse 19.05.2021 CDT näit 0,9 %, mis on normi nr 288578-1 (tl 67) kohaselt oli piires. Synlab vereanal nr 400143- 24.08.2021 oli üüsi vastus

1 tõendab, et veremarkeri näit 1,5 %, mis viitab alkoholi liigtarvitamisele (tl 68). Eelnimetatud rikkumise kohta H.E seletuskirja ei kirjutanud. Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille H.E on allkirjastanud .2021 (tl 71 20.09 ). Synlab vereanalüüsi vastuse nr 470392-1 (tl 64) kohaselt oli %. Kuna H.E oli teadlik, et kui esmases 08.11.2021 CDT näit 1,4 alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad, siis üüdimõistetu on s rikkunud tahtlikult KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust hoida CDT näit väiksem kui 1,3%.

K riminaalhooldusametnik H.E-d alkoholi ohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on k liigtarvitamise tuvastamise ereproovi kahel korral kirjalikult tõttu (s.t v des CDT näit üle lubatu) hoiatanud. Eelmärgit süüdimõistetu katseaja kulgemist ud rikkumised iseloomustavad negatiivselt H.E , tõendatud on poolt katseaja vältel alkoholi liigtarvitamine.

Kohus leiab, et võttes arvesse hooldusaluse katseajal toime pandud rikkumisi ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb H.E katseaega pikendada. Temast tulenevad kuriteoriskid on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega, mistõttu on alkoholismiga toimetulek H.E puhul olulise tähtsusega. Võttes arvesse, et H.E on täitnud enamuse KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult, on alust arvata, et tema käitumine lisa võiks püsivalt muutuda positiivses suunas. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettepaneku pikendada H.E-le ga määratud katseaega kolme kuu võrra, et süüdimõistetul võimalik alkoholitarvitamise harjumust muuta (vähendades oluliselt oleks

alkoholitarvitamist).

5. d ettepanekuga pikendada H.E-le Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodu Tartu Maakohtu 28. mai 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-539 määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 28. veebruar 2022

Määruse edastamine ja edasikaebe kord

Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada pä evajooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik