2-20-4856/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4856

Kohtuasi

X hagi Osaühing Herzog Invest vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson

Kostja: Osaühing Herzog Invest (registrikood 10477708),

lepinguline esindaja Stella Einla-Khomich

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.06.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jätta X kanda.

3. Välja mõista X-lt Osaühing Herzog Invest kasuks 300 eurot ringkonnakohtu

menetluskulude hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-4856

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 30.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Herzog Invest

(kostja, sissenõudja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

025/202/27. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.

2. 02.04.2020 määrusega peatas maakohus hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr

025/2020/27 kuni käesolevas tsiviilasjas jõustunud lahendiga menetluse lõppemiseni.

3. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja 09.03.2015 avalduse alusel algatatud

täiteasi nr 025/202/27 ning täitedokumendiks on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Kostja seaduslik esindaja väljastas 05.02.2019

lihtkirjaliku volikirja Y-le, milles volitas Y esindama tema huve hageja suhtes.

Volitusest ei tulene volituste piiramist ning ebaõige on kostja väide, et volitus anti

üksnes läbirääkimiste pidamiseks. Hageja täitis kostja nõude täies ulatuses Y-le. Y on

nõude täitmise kohta andnud 12.02.2019 kirjaliku kinnituse. 25.04.2019 kostja avalduse

alusel lõpetati täitemenetlus 30.12.2019. 06.01.2020 kostja avalduse alusel alustati sama

nõude osas uuesti täitemenetlust, kuna kostja väitis, et võlgnevus on tasumata. Kuna

hageja on vaidlusaluse nõude juba rahuldanud, siis tuleb sundtäitmine lubamatuks

tunnistada. Kui kostja ei ole Y-lt raha saanud, võib ta pöörduda nõudega oma esindaja

vastu.

4. 21.12.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et läbirääkimistel Y-ga avaldas

viimane, et kostja on nõus võlgnevust vähendama, kui hageja tasub koheselt osa

summast. Seega sõlmisid hageja ja Y 11.02.2019 kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja

tasuma 4000 eurot ja kostja loobus ülejäänud nõudest. Hageja laenas võla tasumiseks

raha oma abikaasalt C-lt ja temaga seotud äriühingutelt kokku 4000 eurot. Hageja tasus

12.02.2019 Y-le 4000 eurot sularahas ning Y kirjutas 12.02.2019 dokumendile, et tal ei

ole nõudmisi hageja suhtes.

5. Kuna hageja on kostja nõude rahuldanud, on sundtäitmine lubamatu ja hageja on

õigustatud nõudma sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kostjale võlgnevust tasunud. Hageja ei ole

tõendanud võlgnevuse tasumist. Nõude täitmist saab tõendada pangaülekande või

võlakirjaga.

7. 05.02.2019 volikiri on väljastatud füüsilisele isikule (Y) füüsilise isiku (D, kostja

seaduslik esindaja) poolt. Kostja ei ole ühelegi kolmandale isikule andnud volitusi

kostja esindamiseks nõude summa kättesaamiseks. Ühtegi volikirja selle kohta kostja

andnud ei ole.

8. Y teatas kostja seaduslikule esindajale, et on jõudnud hagejaga kokkuleppele.

Kokkuleppe kohaselt pidi hageja hakkama tasuma võlgnevust osade kaupa, kuid hageja

seadis eeltingimuseks avalduse esitamise kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks.

25.04.2019 esitas kostja avalduse kohtutäiturile ja palus täitemenetlus lõpetada. Kuna

hageja aga võlgnevus tasuma ei asunud, pöördus kostja uuesti täituri poole.

9. Y ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on ebatäpsed ja vastuolulised.

10. Hageja väited võla suuruse vähendamise kohta ei ole asjakohased, kuna võla suuruse

vähendamisest kostja ei teadnud ega nõustunud sellega.

2-20-4856

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 08.06.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 450 eurot. Kohus tühistas

02.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti

hagejalt kostja kasuks välja 12 782,33 eurot;

2) kostja esitas kohtutäiturile 06.01.2020 teistkordselt täitmisavalduse, milles väitis, et

otsusest tulenevat nõuet ei ole täidetud;

3) otsusest tulenevat nõuet täidab kohtutäitur täitemenetluses nr 025/2020/27.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, sest nõue on

täidetud (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1).

14. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et viimane ei ole Y-le volitust andnud, vaid seda tegi

üksnes kostja seaduslik esindaja oma isiklike huvide kaitsmise eesmärgil.

15. Samas ei saa esitatud tõenditest (sh 05.02.2019 volikirjast, tl 44, 115; 26.02.2020 kostja

seadusliku esindaja vastusest võlgniku teabenõudes esitatud küsimustele, tl 4, 5)

järeldada, et kostja oleks andnud Y-le volitusi rahaliste vahendite vastuvõtmiseks või

hagejaga võlgnevust vähendavate kokkulepete sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja andis nõusoleku kohustuse täitmiseks Y-le või kiitis sellisel viisil täitmise heaks.

Kostja on eitanud Y kaudu rahaliste vahendite saamist. Kui volitus on antud üksnes

läbirääkimiste pidamiseks, ei saa sellest tulenevalt eeldada esindaja õigusi leppida

kokku nõude vähendamises või võtta esindatava nimel vastu raha. Volituse

tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas pidi esindatava tahteavaldust mõistma isik,

kellele volitus anti (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 120 lg 2).

16. Hageja väited selle kohta, et ta on sõlminud 11.02.2019 kostjaga kokkuleppe, mille järgi

kostja loobus osaliselt nõudest, on tõendamata. Ühtlasi on tegemist väidetega, milliseid

asus hageja esitama alles menetluse käigus (21.12.2020 menetlusdokumendis) ja mis

erinesid algses hagiavalduses esitatud väidetest.

17. Dokument pealkirjaga „X võla maksmine“ (tl 45, 113) ei tõenda kostja nõude

rahuldamist. Kes ja millal on antud dokumendi koostanud, dokumendist endast

järeldada ei saa. Ühtegi allkirja dokumendil märgitud ei ole. Samuti ei ole dokumendis

märgitud, milliseid summasid on silmas peetud.

18. Hageja on tõendanud küll raha väljavõtmist (tl 123-131), kuid ei tõenda, millisel

eesmärgil välja võetud raha kasutati ja kas või kellele üle anti.

19. Ka volikirjale tehtud märkest (tl 44, 115) ei nähtu, kas või millises summas andis hageja

rahalisi vahendeid üle Y-le. Volikirjas on Y üksnes avaldanud, et tal ei ole nõudeid ega

pretensioone hageja suhtes. Kostjale kuuluva nõude või raha vastuvõtmise osas ta

avaldusi teinud ei ole.

20. Tõsiste vastuolude tõttu tunnistaja Y (tl 143 pöördel – 145) ütlustes ei saa lugeda neid

usaldusväärseks ning kohus ei loe nendega tõendatuks 4000 euro tasumist võlgnevuse

katteks kostjale. Tunnistaja ei osanud selgitada, milliste tegevuste jaoks talle tegelikult

volitus anti ja mida ta selle volituse raames tegi. Tunnistaja ei ole selgitanud, kas tal oli

enda hinnangul volitus kostja esindamiseks rahaliste vahendite vastuvõtmisel.

Tunnistaja ei suutnud selgelt vastata küsimustele, milline oli nõude suurus, millest see

tulenes ning milline summa talle nõude täitmiseks üle anti. Mistahes kokkulepete

sõlmimist kostjaga võlgnevuse vähendamise kohta tunnistaja ei kinnitanud.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas 07.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-20-4856

22. Volituse sõnastusele tuginedes anti kostja esindajale üldvolitus, mis hõlmas kostja nimel

ka tehingute tegemist. Tuginedes volituse ulatusele, ei olnud hagejal alust kahelda, et

kostja esindajal puuduksid volitused tehingu tegemiseks esindatava nimel. Pärast

volikirja esitamist hagejale, andis kostja esindaja oma käitumisega ja esitatud

dokumentidega mõista, et kostja soovib võlgnevuse osas sõlmida hagejaga kokkuleppe

ja täitemenetluse lõpetada. Kuna Y-l ning D-l puudusid nõuded hageja suhtes ning

arvestades ka kostja esindaja eelnevat käitumist, mis hõlmas läbirääkimisi kohtulahendist

nr X-XX-XXXX tuleneva nõude osas, tuleb lugeda, et kinnitus võlgnevuse ja

pretensioonide puudumise kohta anti kohtulahendist nr X-XX-XXXX tuleneva nõude

osas. Muul viisil tahteavalduse tõlgendamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja viitas TsÜS § 75 lg-le 1, § 120 lg-le 2 ja § 118 lg-le 2.

23. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse tunnistaja O ülekuulamiseks, kes oleks

saanud selgitada dokumendi pealkirjaga „X võla maksmine“ seotud asjaolusid.

24. Maakohus on tõendeid hinnates ebaõigesti järeldanud, et hageja ei tasunud võlgnevuse

katteks 4000 eurot. Tunnistaja Y on kinnitanud, et hageja andis talle 4000 eurot, kes

omakorda andis vastava rahasumma üle kostja seaduslikule esindajale kohtulahendist nr

X-XX-XXXX tuleneva kohustuse lõpetamiseks. Kuigi kohus on märkinud, et tunnistaja

ütlused asjaolude suhtes olid kohati ebaselged, siis asjaolud hageja poolt raha üleandmise

osas on selged ning vastuoludeta.

25. 25.04.2020 kostja avalduse alusel lõpetati täitemenetlus, mis kaudselt kinnitab poolte

tahet kokkulepitud summa tasumisega täitemenetlus lõpetada. Pooltevaheline

kokkulepe oli lõpetada täitemenetlus 4000 euro tasumisega ning nimetatud summa

tasumisel lugeda ühtlasi kohtulahendist nr X-XX-XXXX tulenev rahaline nõue tasutuks.

26. Hageja viitas TsÜS § 131 lg-le 1 ning märkis, et hageja ei teadnud ega pidanudki teadma

võimalikke nn sisesuhtest tulenevaid kohustuste rikkumisi kostja esindaja poolt. Hageja

lähtus eeldusest, et esindajal on esindusõigus pidada kostja nimel läbirääkimisi ning

sõlmida kokkuleppeid kohtulahendist nr X-XX-XXXX tuleneva võlgnevuse osas.

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

29. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

30. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu saaks volituse sõnastusest välja lugeda, et kostja

esindajale on antud üldvolitus, mis hõlmab ka kostja nimel tehingute tegemist ja nõudest

loobumist. Volituse sõnastuse kohaselt volitab D Y esindama oma huve võlgniku X

suhtes. Sellise sõnastuse põhjal ei olnud hagejal alust eeldada, et Y-le on antud volitus

Hertzog Invest OÜ nimel kõigi tehingute tegemiseks ja ka nõudest loobumiseks.

31. Asjaolu, et kostja oli nõus Y vahendusel pidama läbirääkimisi hagejaga võla tasumise

üle, ei tõenda, et kostja oli nõus nõudest osaliselt loobuma. Ka kostja vahepealne

avaldus täitemenetluse lõpetamiseks ei tõenda iseenesest nõudest osalist loobumist ega

võlasumma tasumist. Kostja on põhjendanud sellise avalduse esitamist asjaoluga, et

2-20-4856

hageja oli nõus kohtuotsust vabatahtlikult täitma tingimusel, et kostja lõpetab

täitemenetluse. Kuna hageja aga võlgnevust ei tasunud, esitas kostja uuesti

täitemenetluse avalduse.

32. Maakohtus kogutud tõenditega ei leidnud tõendamist, et hageja on võla kostjale

tasunud. Hageja ei esitanud kirjalikku tõendit raha maksmise kohta ega võlausaldaja

kinnitust raha saamise kohta. Volikirjale tehtud märge selle kohta, et Y-l ei ole hagejale

pretensioone, ei tõenda konkreetse rahasumma vastuvõtmist kostjale üleandmiseks.

Tõendatud ei ole, et kostja oleks andnud nõusoleku kohustuse täitmiseks Y-le või

kiitnud sellisel viisil täitmise heaks. Kui hageja soovis kostja kasuks tehtud kohtuotsust

täita võla sularahas tasumisega Y-le, siis oleks tulnud see ka vastavalt vormistada, see

tähendab kinnitus oleks pidanud sisaldama vähemalt rahasummat, mille Y on vastu

võtnud ja mille eest. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis takistasid tal sellise

kinnituse saamist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja Y ütlused

on vastuolulised ja ebaselged, mistõttu ei ole need usaldusväärsed ning nende alusel ei

saa lugeda võlga kostjale tasutuks.

33. Hageja etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse tunnistaja O

ülekuulamiseks, ei ole asjakohane, sest hageja ei ole taotlenud O ülekuulamist

ringkonnakohtus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud

hageja kanda ja

ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

35. Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 450 eurot

ja selles osas pole otsust vaidlustatud.

36. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

37. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulu-

nimekirja põhjal. Kostja taotleb 300 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga

100 eurot/t. Kostja esindaja koostas vastuse apellatsioonkaebusele (3 t). See toiming on

vajalik ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista 300 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)