2-19-12255/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12255

Kohtuasi

Arvila OÜ (endine Stix KV OÜ) hagi X ja Y vastu

kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.05.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Arvila OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ,

registrikood

14092508),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Oksana Sobko

Kostja I: X (esialgse kostja Q üldõigusjärglane) (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja H

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 25.05.2021 otsus muutmata, arvestades ka käesoleva otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-19-12255

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Arvila OÜ (endise ärinimega Six KV OÜ, hageja) esitas 15.08.2019 Pärnu Maakohtule

hagi Q ja Y (kostja II) vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Q suri 29.01.2020 ning 03.06.2020 määrusega kaasati tema asemel kostjana menetlusse

X (kostja I).

3. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnistu asukohaga Pärnu maakond,

Pärnu linn, XXX (registriosa nr XXXXXX). Hagejale kuulub 1/4 kaasomandist. Kuna

kaasomanikud ei suutnud kokkulepet sõlmida kaasomandi lõpetamiseks ning asja

jagamiseks, siis on hageja sunnitud pöörduma kaasomandi lõpetamise nõudega

kohtusse. Hageja palub lõpetada poolte kaasomand kinnistule, määrates kinnistu

müümise avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha eest maksta esmalt ära

kulutused enampakkumise korraldamisele ning ülejäänud raha jagada kaasomanike

vahel vastavalt igaühe kaasomandi osa suurusele.

4. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjate vastuväited

5. Kostja I ei vaidle vastu kaasomandi lõpetamisele, kuid ei olnud nõus kaasomandi

lõpetamisega hageja soovitud viisil. Kostja I on eakas inimene, kes vajab pidevat

kõrvalabi. Hageja poolt välja pakutud variant tähendaks talle kodu kaotust. Kostjal I

puuduvad rahalised võimalused hageja kaasomandi osa välja osta. Kinnistu avaliku

enampakkumise korral aga ei suudaks kostja I enampakkumisel osaleda.

6. Kostja II hagiavaldusele vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohtu 25.05.2021 otsusega hagi rahuldati, lõpetati poolte kaasomand

kinnistule registriosa numbriga XXXXXX selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul

enampakkumisel, müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära kulutused

enampakkumise korraldamisele ning ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel

vastavalt iga kaasomaniku kaasomandi osa suurusele (hageja ¼, kostja II ¼ ja kostja I

½). Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. Kaasomandis olevast kinnisasjast kuulub hagejale ¼ mõttelist osa, kostjale I ½ mõttelist

osa ja kostjale II ¼ mõttelist osa. Kaasomanikest kasutab kinnisasja igapäevaselt

elamiseks ainult kostja I. Kostja I on korduvalt teatanud vastuhagi esitamise soovist,

kuid vastuhagi esitanud ei ole. Poolte vahel jäi kompromiss sõlmimata, kuna kostja I ei

leidnud rahastamise võimalusi hagejale kokkulepitud hüvitise maksmiseks. 14.01.2021

istungil andis kohus pooltele aega asja lahendamiseks kohtuväliselt. 01.02.2021 teatas

hageja, et asi ei ole kohtuväliselt lahenenud, sest kostja I loobus kokkulepitud tehingust.

Kuna kostjad vastuhagi esitanud ei ole, saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud

nõudest ja hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisist – müüa kinnisasi avalikul

enampakkumisel (asjaõigusseadus § 77 lg 2).

2-19-12255

9. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Praeguses asjas

hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt oleks äärmiselt ebaõiglane. Üks kostja

on alaealine. Hageja ei ole hagiavalduses ega menetluse käigus väitnud, et oleks

kaasomandi lõpetamise nõuet esitanud alaealise seaduslikule esindajale kohtuväliselt.

Teine kostja oli hagiavalduse esitamise ajal Q, kes oma tervise seisundi tõttu ei olnud

suuteline kaasomandi kasutuskorra ega kaasomandi lõpetamise osas adekvaatseid

seisukohti esitama. Kostja I on menetluses kostjana oma abikaasa Q surma tõttu. Kostja

I soovi leida rahalisi vahendeid hageja kaasomandi osa väljaostmiseks ei ole põhjust

pidada menetluse venitamiseks ega hagejale täiendavate menetluskulude tekitamiseks.

Olukorras, kus kostjatel ei ole piisavalt raha, et enda omandi säilitamiseks osta välja

hageja ¼ kaasomandiosa, kuigi vähemalt kostja I seda soovib, ning hagi rahuldamise

tagajärjena kaotavad kostjad oma kaasomandiosa praegu teadmata rahalise hüvitise

vastu, ei ole õiglane jätta nende kanda ka kõiki menetluskulusid.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas 18.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas ja teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda ja määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud.

11. Ebaõige on maakohtu tuginemine TsMS § 162 lg-le 4. See, et üks kostja on alaealine

ning teine kostja on astunud menetlusse oma abikaasa surma tõttu, ei ole õigustavaks

asjaoluks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab arvestama ka

menetlusosalise käitumist menetlusprotsessis.

12. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole kaasomandi lõpetamise nõuet esitanud

alaealise seaduslikule esindajale kohtuväliselt. Hagi lisana on esitatud kohtuväline

pöördumine kostjatele, mis oli edastatud mh ka kostja II seaduslikule esindajale

kõikidele teadaolevatele aadressidele. Tagasisidet kostja II seaduslikult esindajalt ei

olnud. Lisaks kuritarvitas kostja II seaduslik esindaja oma menetlusõigusi. Kostja II

seaduslik esindaja venitas menetlust, avaldas vahetult enne igat istungit kohtule, et enda

ja/või oma laste haigestumise tõttu ei saa istungile ilmuda (tõendeid kohtuistungile

ilmumist

takistava

haiguse

kohta

ei

ole

aga

esitanud),

ei

vastanud

menetlusdokumentidele ega kohtu päringutele, kas ta oleks nõus asja kirjaliku

menetlemisega, mistõttu määras kohus iga kord istungi (kuhu oli vaja hageja esindajal

Tallinnast tulla).

13. Kostja I osas märkis hageja, et pärast hagi esitamist oli menetlus peatatud Q surma tõttu

kuni pärimismenetluse lõpetamiseni. Kohtumenetlus jätkus pärast menetluse

uuendamist. Kostja I seisukohad muutusid menetluse jooksul pidevalt. Ta palus

täiendavat

aega

vastuhagi

esitamiseks,

kuid

vastuhagi

ei

esitanud.

Kompromissläbirääkimiste tõttu lükkas kohus toimingud edasi, kuid läbirääkimiste

lõppstaadiumis keeldus kostja I kokkulepetest. Lõpuks nõustus kostja I kinnistu

müümisega avalikul enampakkumisel, millega tunnistas esitatud hagi.

Vastustaja seisukoht

14. Kostjad apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, kuid täiendab TsMS

§ 657 lg 1 p 2¹ alusel otsuse põhjendusi.

2-19-12255

16. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

17. Praeguses asjas taotles hageja kaasomandi lõpetamist ja kostjad ei vaielnud sellele

vastu. Kostja II ei vaielnud vastu ka kaasomandi jagamise viisile. Tuvastatud ei ole, et

kostja II seaduslik esindaja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud.

18. Kostja I vaidles alguses vastu kaasomandi lõpetamise viisile, sest soovis hageja osa

välja osta, et oma elukohta säilitada. Kaasomand jagati siiski hageja soovitud viisil, sest

kostja I eaka inimesena ei suutnud leida vahendeid hageja osa väljaostmiseks. Sellises

olukorras leidis maakohus põhjendatult, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi

kanda, nagu valdava kohtupraktika kohaselt jäetakse menetluskulud juhul, kui mõlemad

pooled esitasid hagi kaasomandi lõpetamiseks.

19. Kaasomandi lõpetamise hagides on üldjuhul põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt ka RKTKo 3-2-1-70-10, p 14).

Ringkonnakohus leiab, et ka käesoleval juhul lõpetati kaasomand eelduslikult mõlema

poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas

kaasomandi hageja soovitud viisil.

20. Eeltoodu alusel jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus jätab sama põhimõtte alusel TsMS § 163 lg 1 järgi ka ringkonnakohtu

menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)