2-21-130475/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V. R.ilt OÜ Luutar kasuks 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot.

3. Menetluskulud jätta kostja V. R.i kanda.

Välja mõista V. R.ilt OÜ Luutar kasuks hageja menetluskulude katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Kohtuasja number 2-21-130475 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. novembril 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Luutar hagi V. R.i vastu võlgnevuse nõudes Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg 255 eurot, lihtmenetlus (TsMS § 405) Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja :

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

OÜ Luutar (RK 11296015, asukoht: Suur-Aia 19/21, 72711 Paide )

L.-L. E. (e-post: xxx)

V. R. (IK xxx, elukoht: xxx)

2

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

1. OÜ Luutar esitas 29.09.2021.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. R.i vastu võla nõudes. Kohus tegi 04.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele V. R. esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.10.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus jättis 20.10.2021 määrusega avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 04.11.2021 hagiavalduse, mille kohus võttis 05.11.2021 määrusega menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt andis OÜ Luutar V. R.ile laenu 102 eurot vastavalt poolte vahel 11.01.2018.a sõlmitud laenulepingule nr T-12485. Laenu tagastamise tähtaeg oli 15.01.2018.a. Laenu tagatiseks pantis V. R. jalgratta Trek 3900 s/n xxx. Vastavalt laenulepingu p 9 kui laenusaaja ei ole 7 päeva jooksul pärast lepingu p-s 2 näidatud tähtaega laenuandjale laenusummat, intressi ja vajadusel viivist tagastanud, on laenuandjal õigus pant realiseerida oma nõude rahuldamiseks. 12.01.2018.a. võttis Politseija piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna uurija hagejalt ära laenu tagatisena panditud jalgratta. Olukorras, kus kostja on laenulepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata, tagatis üle antud politseile, pöördus hageja kohtu poole ja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista. - põhivõlg 102 eurot; - leppetrahv 153 eurot (vastavalt laenulepingu p 10) - menetluskulud 75 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib maakohtule 05.11.2021 esitatud kirjalikus vastuses, et uurija A. K. poolt on algatatud kriminaalasi ning on tuvastatud, et kostjal ei olnud seost jalgratta vargusega. Kostja on seisukohal, et hageja on nõude esitanud vale isiku vastu, kuivõrd jalgratta varguse eest on süüdi mõistetud teine isik. Jalgratta vastuvõtmisel ei nõudnud Luutar OÜ mingisugust dokumenti jalgratta kohta, järelikult on hageja sellega ka endale vastutuse võtnud võimalike tagajärgede eest. Kostja palub võtta arvesse, et viibib vanglas ja rahalisi vahendeid võla tasumiseks ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3 5. OÜ Luutar nõuab V. R.ilt 11.01.2018.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva võla tasumist. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

6. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Luutar ja V. R. sõlmisid 11.01.2018.a. laenulepingu nr T- 12485, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 102 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu 15.01.2018 (lepingu p 2 ja 4) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

7. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejalt raha (laenu) 102 euro saamisele. Kostja ei ole millegagi tõendanud ka seda, et on lepingu p 2 laenu tagastamise kohustuse täitnud või puuduks tal vastav kohustus. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja laenu tagastamise kohustust ei täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

8. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele osas, mis puudutab lepingu p 10 ja 11 rakendamist tema suhtes. Vastavalt lepingu p-le 10 kui selgub, et laenusaaja on toonud panti varastatud eseme, lukustunud mobiiltelefoni või defektiga eseme, mille puudused tulid ilmsiks pärast lepingu sõlmimist, esitab laenuandja laenusaajale pretensiooniavalduse, sellele mitte reageerides nõuab sisse vastavalt seadusele. Lepingu p 11 järgi on p 10 juhtumite puhul leppetrahv 153 eurot. Käesoleva juhul nõuab hageja lepingu p 10 ja 11 alusel kostjalt leppetrahvi 153 eurot.

Kostja märgib vastuväites, et tema jalgratast ei varastanud ja selle eest on süüdi mõistetud teine isik, mistõttu ei ole nõue esitatud õige kostja vastu. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tema ei ole jalgratast oma laenulepingu tagatisena panti viinud. Vastupidi, kostja märgib vastuses, et ratast vastu võttes, ei küsinud hageja ühtegi dokumenti ratta kohta. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul üheselt seda, et ratta viis tagatisena pandimajja kostja. Käesoleva asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, kes vastutab jalgratta varguse eest. Kostja tsiviilõiguslik vastutus hageja ees tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust. Kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, ei eita ka ratta laenu tagatisena pantimist. Hagiavaldusele lisatud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga 15.01.2018.a. on tõendatud jalgratta Trek 3900 s/n xxx üleandmine politseile.

4 Kuivõrd kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust tähtajaks ei toitnud, laenusaaja ei saanud oma nõude täitmiseks realiseerida ka tagatist (lepingu p 9), on lepingu p 10 ja 11 sätestatu rakendamine põhjendatud.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku leppetrahvi tasumises lepingu p 10 toodud juhuks ja kokkulepitud leppetrahvi suurus on 153 eurot.

9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude täies ulatuses ja mõistab V. R.ilt välja hageja kasuks 255 eurot. Kostja palub võtta arvesse, et ta viibib kinnipidamiskohas ning puuduvad rahalised vahendid võla tasumiseks. Kohus möönab, et kinnipidamiskohas viibimise ajal võib olla kostja kohustuste täitmine raskendatud, kuid ka vanglas viibimise ajal on võimalik töötada ja täitmata kohustusi vähendada. Kokkuleppeid võla tasumiseks osamaksetena ja täitmise ajatamiseks on võimalik sõlmida ka kohtuotsuse täitmisel.

Arvestades hagihinda lahendas kohus nõude lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

11. Vastavalt TsMS 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik