2-17-17881/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. november 2021

Tsiviilasja number

2-17-17881

Tsiviilasi

OÜ PMT hagi OÜ Mereel Invest (likvideerimisel)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 17 009 eurot 2 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ

Mereel

Invest

(likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

OÜ

Mereel

Invest

(likvideerimisel)

(registrikood

12040097),

likvideerija Ellen Merelaid

Vastustaja

(hageja):

OÜ

PMT

(registrikood

10450980), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov

Kolmas

isik

kostja

poolel:

Rain

Merelaid

(isikukood XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Mereel Invest (likvideerimisel)

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2

2. Jätta Viru Maakohtu 21. mai 2021. a otsuse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

OÜ Mereel Invest (likvideerimisel) kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast asjas

lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

30

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ PMT (hageja) esitas 28. novembril 2017 hagi Mercanter Invest OÜ (registrist kustutatud)

(Mercanter) vastu põhivõlgnevuse 16 600 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Mercanter esitas taotluse endise juhatuse liikme Rain Merelaidi (kolmas isik kostja poolel)

menetlusse kaasamiseks. Maakohus rahuldas taotluse ja kaasas R. Merelaidi menetlusse.

Hageja taotles kaasata menetlusse Mercanteri õigusjärglasena OÜ Mereel Invest

(likvideerimisel) (kostja). Maakohus rahuldas taotluse 10. detsembri 2019. a määrusega ning

kaasas OÜ Mereel Invest (likvideerimisel) kostjana menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Mercanter 21. juulil 2017 suulise müügilepingu

haagise HUMUS 12BC müügiks. Mercanteri nimel sõlmis lepingu R. Merelaid. Hageja esitas

21. juulil 2017 Mercanterile müügilepingu alusel arve nr M170631 summas 3600 eurot

(käibemaksuga) ja 24. juulil 2017 arve nr M170632 summas 15 600 eurot (käibemaksuga).

Kaup anti Mercanterile üle tema poolt määratud kohas 24. juulil 2017. Poolte vahel puudus

vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kvaliteedi kohta. Hagi esitamise seisuga on

Mercanter tasunud hagejale koos käibemaksuga kokku 2600 eurot. Mercanter jättis arved

16 600 euro osas õigeaegselt tasumata. Mercanter viivitas kohustuse täitmisega alates

8. augustist 2017, sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga on 409 eurot

2 senti.

Kolmas isik kostja poolel tegutses Mercanteri nimel ning hagejal oli alus eeldada, et tal oli

selleks esindusõigus. Tehingu tegemisega esindatava nimel on tegemist ka siis, kui see tuleneb

asjaoludest või tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu

isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses isik vastutab ja tehing on seotud selle majandus-

3

või kutsetegevusega. Väide, et Mercanteri juhatuse liige Ellen Merelaid ei teadnud tehingust

midagi, ei vasta tegelikkusele. E. Merelaid oli tehingust teadlik ja selle ka heaks kiitnud.

Maksekorraldus hagejale 27 000 euro tasumise kohta on kostja poolt võltsitud, hageja ei ole

selle alusel raha saanud.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga lepingut

sõlminud. Hageja väide, et hageja ja Mercanter vahel on sõlmitud müügileping haagise HUMUS

12BC soetamiseks, on paljasõnaline. Samuti ei vasta tõele väide, et haagise valdus on üle antud.

Üleandmise-vastuvõtmisaktist tulenevalt on haagis üle antud R. Merelaidile, kes ei ole kostjaga

seotud, seega on hagi esitatud vale isiku vastu. Mercanteri juhatuse liikmele teadmata on

toimunud tehingud, milleks juhatuse liige pole heakskiidu andnud. R. Merelaid kui endine

Mercanteri juhatuse liige omas juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile, seega olid tal

võimalused hagejaga e-maili teel suhelda. Samuti on R. Merelaidi allkiri haagise vastuvõtmise

dokumendil. Hageja ei ole arvete kättesaamist tõendanud. Hageja võis ajada segi Mercanteri ja

R. Merelaidi või Mercanteri ja R. Merelaidi äriühingu Mercanter Trans OÜ.

Väidetava seadme valduse ülevõtmise kohta on andnud allkirja R. Merelaid, kes ei ole

Mercanteri seaduslik esindaja ja kellele ei ole väljastatud üld- ega erivolitust Mercanteri nimel

tegutsemiseks, sh haagise HUMUS 12BC ostmiseks või vastuvõtmiseks. Hageja on olnud

hooletu ja jätnud Mercanteri esindaja volitused kontrollimata.

Valduse üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt läheb omandiõigus Mercanterile üle haagise

lepingujärgse maksumuse täieliku tasumisega. Omandi ülemineku kohta koostatakse eraldi akt.

Akti omandiõiguse ülemineku kohta esitatud ei ole, seega on haagise omanikuks hageja.

Mercanter ei ole jätnud oma lepingulisi kohustusi täitmata, kuna puudub leping. Esitatud arved

ei kvalifitseeru tõenditeks, kuna õigused ja kohustused tulenevad lepingust, mitte arvest. Hageja

ei ole lepingu olemasolu ja selle kehtivust tõendanud. Nõude sissenõutavaks muutumise aeg on

tõendamata ja nõue ei ole selge.

R. Merelaid kinnitas, et helistas hagejale kas enda nimel või Mercanter Trans nimel ja tellis

haagise 3000 euro eest. Hageja ei ole tõendanud, et haagise hind oleks olnud teistsugune kui

3000 eurot. Kolmas isik on oma allkirjaõigust ära kasutades teinud kaks ülekannet kokku

summas 2600 eurot, pidades seda ise Mercanteri lühiajaliseks laenuks enda ettevõttele

Mercanter Trans.

4. R. Merelaidi selgituste kohaselt tegutses ta Mercanteri juhatuse liikme E. Merelaidi teadmata.

R. Merelaid maksis haagise eest Mercanteri kontolt, kuna tal endal arveldusarved puuduvad.

Haagist tahtis ta osta endale edasimüügi eesmärgil. R. Merelaidi väitel ostis ta hagejalt

vaidlusaluse haagise 3000 euro eest, tegemist oli rikkis haagisega. Hageja väljastas arve koos

käibemaksuga summas 3600 eurot. R. Merelaid soovis haagise korda teha ja müüa seejärel see

edasi Mercanterile. Haagis on ajalehe kaudu edasi müüdud.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 21. mai 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

Mercanter Invest OÜ ja hageja vahel 21. juulil 2017 sõlmitud heinarullihaagise „HUMUS

12BC“ müügilepingust tuleneva võlgnevuse 16 600 eurot ning viivise 409 eurot 2 senti perioodi

8. august 2017 – 28. november 2017 eest ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kostja on menetlusse kaasatud Mercanteri üldõigusjärglasena TsMS § 209 lg 1 alusel.

Mercanteri juhatuse liikmeks on olnud E. Merelaid (I kd, tl 23 pöördel). R. Merelaid on olnud

Mercanteri juhatuse liige kuni 21. detsembrini 2015. Kuivõrd R. Merelaid ei olnud vaidlusaluse

tehingu tegemise ajal Mercanteri juhatuse liige, võis tema esindusõigus tulla tehingust.

4

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus-

või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse,

et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud isikute puhul

eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi

kontrollima. Tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse

eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes

või kutsetegevuses.

Oluline on, kuidas võis tehingut mõista teine pool. Kui tehing on tehtud teise isiku nimel,

sõltuvad sellise tehingu tagajärjed asjaolust, kas tehingu teinud esindaja omas tehingu tegemisel

esindusõigust ning tegutses selle piires. Esindusõiguse piires tehtud tehing hakkab kehtima

vahetult isiku suhtes, kelle nimel tehing tehti. TsÜS § 118 alusel toimub volituse andmine

esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu

tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud

volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Maakohus leidis, et R. Merelaidile oli antud volitus Mercanteri nimel tehingute tegemiseks.

Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et Mercanteri internetipanga kasutajaks on

olnud R. Merelaid (I kd, tl 148). Mercanter avaldas (I kd, tl 76), et kuna R. Merelaid on endine

Mercanteri juhatuse liige, siis omas ta juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile. Kuivõrd

R. Merelaidil oli ligipääs nii Mercanteri rahale (arveldusarvele) kui ka asjaamisele (e-postile),

oli talle antud vähemalt kaudne volitus Mercanteri nimel tehingute tegemiseks. Lisaks on

E. Merelaid teatanud, et ta oli 2017. aasta suvel äärmiselt keerulises psühholoogilises olukorras

ning alates oktoobrist 2017 käib ta regulaarselt ravil ning ei olnud seetõttu võimeline

igapäevaselt ettevõtte tegevusel silma peal hoidma (I kd, tl 76). Seega on ka eluliselt usutav, et

sel ajal tegeles Mercanteri asjaajamise ja majandustegevusega R. Merelaid, kes on muuhulgas

olnud E. Merelaidi abikaasa kuni 1. veebruarini 2021. Usutav on, et selliselt sai R. Merelaidi

volitust Mercanteri nimel tegutsemiseks mõista ka hageja ega pidanud seetõttu vajalikuks

täiendavalt R. Merelaidi esindusõiguse olemasolu kontrollima. Ka PRIA 19. veebruari 2019. a

dokumendist nähtub, et E. Merelaid on andnud R. Merelaidile täielikud volitused Mercanteri

esindamiseks PRIA-s (I kd, tl 164). Seetõttu on ka eluliselt usutav, et R. Merelaidile oli antud

volitus Mercanteri majandus- või kutsetegevuses tegutsemiseks, kuna vaidlusalust haagist

sooviti soetada justnimelt PRIA toetusel, milleks PRIA on luba andnud (I kd, tl 42, 49).

Eluliselt ei ole usutav, et haagise eest sai R. Merelaid tasuda Mercanteri kontolt ning seejärel

soovis selle Mercanterile müüja. R. Merelaidi väited, et ta tegutses enda huvides, on

vastuolulised, ebausutavad ning tõendamata. Praegusel juhul ei oma ka olulist tähtsust asjaolu,

kes tegelikkuses Mercanteri e-posti kaudu hagejaga suhtles, kuna ilmselgelt oli ka

R. Merelaidile antud volitus Mercanteri nimel tegutsemiseks.

Ettevõtte juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil, heas usus ja ühingu huvides. Lisaks peab juhatuse liige olema piisavalt

informeeritud ettevõttes toimuvast ning mitte võtma põhjendamatuid riske. Seega tulnuks

E. Merelaidil Mercanteri juhtimisel olla hoolsam ja informeeritum ning R. Merelaidi poolt

tehtud tehingutega mittenõustumisel need koheselt tühistada.

Maakohus leidis, et Mercanter ja hageja sõlmisid suulise heinarullihaagise HUMUS 12BC

müügilepingu. Müügilepingu sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid.

Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Hageja väitel sõlmiti vaidlusalune müügileping suuliselt. Toimiku

5

materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et R. Merelaid on 24. juulil 2017 allkirjastanud

haagise valduse üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2407171, millest tuleneb, et tooteks on

heinarullihaagis HUMUS 12BC, tellijaks Mercanter, esindajaks R. Merelaid. Kuivõrd

nimetatud aktist nähtub, et haagise lepinguline maksumus on 16 000 eurot (lisandub käibemaks)

(I kd, tl 11), on usutav, et pooled on eelnevalt kokkuleppe saavutanud ning lepingu sõlminud.

Usutav ei ole, et R. Merelaid oleks nimetatud akti allkirjastanud, kui haagise hinnaks oleks

tegelikkuses kokkulepitust oluliselt väiksem hind, s.o 3000 eurot nagu on menetluses väidetud.

PRIA-le taotluse esitamisega saab samuti lugeda kaudselt tuvastatuks, et Mercanter on hagejaga

lepingu sõlminud, vastasel juhul poleks tal alust PRIA-le taotluse esitamiseks (I kd, tl 163).

Mercanteri e-posti aadressilt on hagejale 4. augustil 2017 edastatud e-kiri, millest tuleneb, et

PRIA on rahuldanud kostja taotluse haagise HUMUS ostmiseks (I kd, tl 42, 49). Lisaks on

Mercanteri e-posti aadressilt hagejale 4. augustil 2017 edastatud e-kiri, millele on lisatud

maksekorraldus summas 610 eurot, selgitusega „M170631 osamakse“ (I kd, tl 54–55).

Maakohus nõustus hagejaga, et ilmselt oli asjaoludest tulenevalt vaidlusalune leping sõlmimitud

21. juulil 2017, mil Mercanterile esitati esimene arve nr M170631 summas 3600 eurot

selgitusega „ettemaks HUMUS 12BC“ (I kd, tl 9). Arve on Mercanteri poolt osaliselt tasutud

(I kd, tl 55, 151). Puudub vaidlus, et Mercanteri arvelduskontolt tasuti hagejale kokku 2600

eurot, seega vaatamata arve maksetingimustele („Prepaid“) ja 24. juuli 2017. a arvel

nr M170632 ettemaksu mahaarvestamisele jäi Mercanteril tasumata 16 600 eurot. Mercanterile

müüdud haagise tasumise kohustus saabus arvest nr M170632 nähtuvalt 7. augustil 2017 (I kd,

tl 10). Eluliselt ei ole usutav, et Mercanter ei ole nimetatud arvet kätte saanud, kuna ka poolte

kirjavahetuses on muuhulgas jutt selle arve tasumata jätmisest. Nimetatud arve on

sissenõutavaks muutunud ning hageja saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel selle täitmist.

Müügilepingu puhul on oluline omandiõiguse ülemineku hetk. Tavapäraselt läheb omandiõigus

üle koos asja valduse üleminekuga. Poolte kokkuleppel annab omandiõiguse ülemineku hetke

müügilepingus muuta, s.o siduda seda täieliku tasumisega. Seda on ka pooled teinud. Poolte

sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 2407171 (I kd, tl 11) nähtub, et sellega

antakse üle toote valdus, kuid toote omand kuulub kuni tellija poolse toote lepingulise

maksumuse täieliku tasumiseni tootjale, s.o hagejale. Aktist nähtub ka, et haagise valdus on

Mercanterile üle läinud.

Vaatamata sellele, et hageja on kohtule teatanud, et Mercanterile läks üle ka haagise

omandiõigus, ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta kohutule esitatud ei ole.

Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on

lepingust taganenud (VÕS § 233 lg 2 esimene lause). Kuivõrd Mercanter tasus hagejale vaid

2600 eurot ning on jätnud 16 600 eurot (sh käibemaks) tasumata, on hageja pöördunud

22. augustil 2017, 24. augustil 2017 ja 31. augustil 2017 Mercanteri poole haagise tagastamiseks

ja lahenduse leidmiseks (I kd, tl 12–13). Mercanter hagejale haagist tagastanud ega

kokkulepitud ostuhinda täies ulatuses tasunud ei ole.

VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole

tõendanud, et kohustuse rikkumine on olnud vabandatav. Hageja poolt Mercanterile avaldatust

tagastada hagis saab järeldada, et ta on soovinud tehingut tagasi pöörata, seega tegi hageja

sisuliselt müügilepingust taganemise tahteavalduse.

Kuivõrd on tuvastatud oluline lepingurikkumine Mercanteri poolt, võis hageja müügilepingust

VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 alusel taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb

lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Puudub vaidlus, et Mercanter

on hageja tahteavalduse lepingu lõpetamiseks kätte saanud (I kd, tl 12). Seega on hageja

õiguspäraselt ning kehtivalt poolte vahel sõlmitud suulisest müügilepingust taganenud. Kuivõrd

6

kostja on kohtule teatanud, et ta on vaidlusaluse haagise edasi müünud ning seda tagastada ei

ole enam võimalik, tuleb hagejale tasuda haagise eest tasumata jäänud ostuhind, s.o 16 600 eurot

(sh käibemaks). Hageja viivisenõude esitamine oli tingitud Mercanteri enda käitumisest. Hageja

on korduvalt edastanud Mercanterile meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta või palunud

haagist tagastada. Mercanter võlgnevust tasunud ega haagist tagastanud ei ole. Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivise tasumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Hageja väide, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping haagise soetamiseks, on

paljasõnaline. Lepingu olemasolu ja selle kehtivust peab käesoleval juhul tõendama hageja,

mida ta aga teinud ei ole. Samuti on vale hageja väide, et kostjale on haagise valdus üle antud.

Üleandmise-vastuvõtmisaktist tulenevalt on haagis üle antud R. Merelaidile, kes ei ole seotud

kostja ettevõttega. Hagi on esitatud vale isiku vastu. R. Merelaid kinnitas, et helistas hagejale

kas enda, või Mercanter Trans nimel ja tellis haagise 3000 euro eest. Hageja ei ole tõendanud,

et haagise HUMUS 12BC hind oleks olnud teistsugune kui 3000 eurot.

Mercanteri teadmata on toimunud tehingud, millele kostja juhatuse liige oma heakskiitu

(volitust) ei ole andnud. Kuna R. Merelaid on endine Mercanteri juhatuse liige, siis omas ta

juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile ja ta sai hagejaga e-maili teel suhelda. Samuti on

R. Merelaidi allkiri haagise vastuvõtmise dokumendil.

Lepingu sõlmimise aeg ei ole teada. Väidetava lepingu raames esitas hageja Mercanterile

21. juulil 2017 arve nr M170631 summas 3600 eurot ning 24. juulil 2017 arve nr M170632

summas 15 600 eurot. Mercanteri ei ole arveid kätte saanud, hageja ei ole arvete kättesaamist

tõendanud.

Hageja ajas segi Mercanteri ja R. Merelaidi või Mercanteri ja R. Merelaidi äriühingu Mercanter

Trans. Kuigi Mercanteri ja R. Merelaidi äriühingu ärinimed on sarnased, ei õigusta see hageja

hooletut käitumist ostja ja ostja seadusliku esindaja või volitatud isiku tuvastamisel. Väidetava

haagise valduse ülevõtmise kohta on andnud allkirja R. Merelaid, kes ei ole Mercanteri

seaduslik esindaja ja kellele ei ole väljastatud üld- ega erivolitust kostja nimel tegutsemiseks,

sh haagise HUMUS 12BC ostmiseks või vastuvõtmiseks. Hageja on jätnud volitused

kontrollimata. Mercanteri ei ole haagise valdust saanud. Haagise HUMUS 12BC omanikuks on

hageja.

Nõude sissenõutavaks muutumise aeg on tõendamata ja nõue ei ole selge. Seega ei ole

põhjendatud ka viivise nõue.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei ole vääralt kohaldanud materiaal- ega menetlusõigusnorme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks

ega

muutmiseks.

Ringkonnakohus

jätab

kohtuotsuse

muutmata

ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657

lg 1 p 21). Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.

9. Hageja nõuab kostjalt hageja ja kostja õiguseellase vahel sõlmitud müügilepingujärgse

ostuhinna tasumist.

7

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku (R. Merelaidi) ja hageja vahel toimus

suhtlus haagise HUMUS 12BC müügi üle (kohtuistungi protokoll II kd, tl 86). Kolmas isik ja

kostja on seisukohal, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitud tehingu pooleks ei saanud mitte

hageja ja Mercanter, vaid kolmas isik või temaga seotud äriühing Mercanter Trans.

Apellatsioonkaebuses on ekslikult viidatud kostjale kui tehinguparterile. Kostja on Mercanteri

õigusjärglane.

Ringkonnakohus leiab vastuseks apellatsioonkaebusele, et seaduses ei ole vallasasja

müügilepingule sätestatud kohustuslikku vormi. Ka kokkuleppele jõudmise täpne ajahetk ei

mõjuta praegusel juhul ostuhinna nõude kehtivust, ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

põhjendatult lugenud asjaoludest tulenevalt lepingu sõlmimituks 21. juulil 2017, mil kostjale

esitati esimene arve nr M170631 3600 eurot, selgitusega „ettemaks HUMUS 12BC“ (I kd, tl 9),

mille Mercanter osaliselt tasus (I kd, tl 55, 151). Mercanteri poolt tehtud maksekorraldustel on

märgitud arve number. Ka kolmas isik kinnitas, et kokkulepe võidi sõlmida arve saamise päeval

(II kd, tl 76 pöördel).

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et haagise müügileping

on sõlmitud hageja ja Mercanteri vahel, keda esindas tehingu tegemisel R. Merelaid.

TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja

tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega on

kehtivaks esinduseks vajalik nende mõlema eelduse olemasolu.

Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda

nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib

tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu

teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas

tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldatakse, et

tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud

majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega

(vt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 16).

Vaidlust ei ole selles, et hageja poole pöördus R. Merelaid. Mercanteri väitel (I kd, tl 145) on

kolmas isik Mercanteri esindajaga kohtumisel kinnitanud, et R. Merelaid helistas hagejale kas

enda nimel või Mercanter Trans nimel (täpselt ei mäleta).

Arve müügilepingu eseme eest väljastati hageja poolt Mercanterile, mille äriühing ka osaliselt

tasus. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et lepingupooleks oleks pidanud saama

füüsiline isik, mitte äriühing kellele arve esitati. R. Merelaidi vastuse kohaselt kohtule tegutses

ta ilma E. Merelaidi teadmata ning maksis Mercanteri kontolt, kuna tal endal arveldusarved

puuduvad (I kd, tl 98). Ka valduse üleandmise-vastuvõtmise aktil on tellijana märgitud

Mercanter.

Mercanteri saamist lepingupooleks tõendab ka äriühingu poolt PRIA-le esitatud taotlus

müügilepingu esemeks oleva haagise ostimiseks toetuse saamiseks. PRIA selgituse kohaselt

esitas E. Merelaid Mercanteri esindajana toetustaotluse põllumajandusseadmete- ja tehnika

soetamiseks (I kd, tl 163), R. Merelaid esitas 5. augustil läbi e-PRIA keskkonna maksetaotluse,

mis sisaldas mh ka dokumente Humus 12BC soetamise kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud ka see, et R. Merelaidil oli Mercanteri

esindamiseks esindusõigus.

TsÜS § 121 lg 2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv

või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud

8

selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. TsÜS § 121 lg 2 puhul on tegemist

TsÜS § 118 lg-s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga, mistõttu tuleks

esimesena kontrollida esindusõiguse olemasolu just TsÜS § 121 lg 2 järgi (vt Riigikohtu

21. detsembri 2016. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 19). Ringkonnakohus leiab, et

R. Merelaidi esindusõigus hageja ees ei tekkinud TsÜS § 121 lg 2 alusel. R. Merelaid ei ole

Mercanteri seaduslik esindaja, tema tööülesannete kohta äriühingus puuduvad tsiviilasjas

tõendid. Nii Mercanteri seadusliku esindaja kui ka R. Merelaidi enda kinnitusel tegutses ta

hagejaga müügilepingut sõlmides ilma E. Merlaiult korraldust saamata.

Erinevalt hagejaga suhtlemisest on PRIA-le esitatud kirjalik volikiri Mercanteri esindamiseks

kolmanda isiku poolt, AS SEB Pank selgitas, et R. Merelaid on Mercanteri internetipanga

kasutaja.

Ringkonnakohtu hinnangul võib aga lugeda, et R. Merelaidile on antud volitus Mercanteri

esindada TsÜS § 118 lg 2 alusel, mille kohaselt loetakse juhul, kui esindajana tegutseva isiku

avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale

isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik

tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, et esindatav on volituse

andnud. R. Merelaidi käitumisest (esitatud arvete tasumine, läbirääkimiste pidamine, äriühingu

nimel üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamine) võis hageja järeldada, et talle on antud volitus

tehingu tegemiseks. Asja materjalide kohaselt pidi E. Merelaid kui Mercanteri seaduslik

esindaja ka teadma, et R. Merelaid tegutseb äriühingu nimel selle esindajana. R. Merelaidil oli

juurdepääs internetipangale, talle oli antud äriühingu esindusõigus PRIA-s.

R. Merelaidi esindusõigust ei mõjuta välissuhtes see, et äriühingu seaduslikul esindajal oli

tehingute tegemise ajal probleem tervisega (alkoholism, I kd, tl 76). E. Merelaidi vastuse

kohaselt kohtule (I kd, tl 76) oli R. Merelaid endine Mercanteri juhatuse liige ning omas seega

ka juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile info@mercanter.ee, mille paroole ei ole

muudetud. Seega pidi E. Merelaid möönma, et R. Merelaid saab anda äriühingu nimel

tahteavaldusi.

11. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 tuleb ostjal müüjale tasuda müügilepingu järgne asja ostuhind,

hageja on menetluses kostjalt ka tasumata ostuhinna osa nõudnud, seega esitanud kostja vastu

VÕS § 108 lg 1 järgse rahalise kohustuse täitmise nõude.

Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt on

hageja nõude aluseks võlasuhtest taganemise VÕS § 189 lg 1 järgne üleantu tagastamise nõue.

Hageja ei ole taganemisele menetluses tuginenud ning selgelt arusaadavat taganemisavaldust

esitanud. Ainuüksi hageja kokkuleppe leidmise eesmärgil Mercanterile tehtud pöördumistest

(22., 28. ja 31. augustil 2017) haagise tagastamiseks ja lahenduse leidmiseks (I kd, tl 12–13)

hageja taganemisavaldust ei tulene. Hageja on esitanud 31. augustil 2017 Mercanterile

kohustuse täimise ning viivise tasumise nõude. Ka kohtumenetluses on hageja esitanud

kohustuse täitmise ja viivise nõude, taganemist kui võimalikku nõudealust ei ole kohus ka

pooltega arutanud.

Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited müügilepingu ebaselguse kohta on

paljasõnalised. See, et hageja ei ole tõendanud kohustuse täitmise kohta, ei mõjuta kostja

kohustuse sisu. Müügilepingu eseme valduse üleminekut Mercanterile tõendab üleandmise

vastuvõtu akt. Kostja väited Mercanteri poolt kolmandale isikule antud laenule ei ole

asjakohased.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ostuhinna tasumise nõue kuulub rahuldamisele. Maakohus on

põhjendatult rahuldanud ka hageja viivisenõude. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu otsuse põhjendustega.

9

12. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4

teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust

kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei

esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist

ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu,

mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke