3-21-2666/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2666

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud

esindaja Rauno Õismaa

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X

Resolutsioon

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu-

ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmist X ja

Y ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxx

(registriosa nr xxxxxxx) selliselt, et ühisomandi käsutamine

on keelatud üksnes Xl.

Kohtu selgitused ja

edasikaebamise kord

Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb

kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle.

Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale

(HKMS § 265 lg 3).

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja

kätte toimetamisest.

KOHTU SEISUKOHT

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks

loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud

haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike

tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264

lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse

eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma

kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema

õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes

ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on

individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17

p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

5. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse

esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende

täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017

määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

6. MTA on selgitanud, et X kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et Xs

viis

maksuvõla

tekkimise

perioodil

(XXX

OÜ

maksuvõlg

põhivõla

osas

koosneb

maksustamisperioodil oktoober 2018 kuni aprill 2019 äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid

tasumata jäetud maksukohustustest) äriühingust raha välja nii sularahamaksetena kui ka ülekannetena

oma isiklikule arvelduskontole. Seejuures toimus laekumisi äriühingu kontole tagasi oluliselt

väiksemas summas, kui oli tehtud väljamakseid. Nimetatud perioodil oli juhatuse ainuliikmeks X, ta

oli XXX OÜ internetipanga ja pangakaardi kasutaja ning alates 15.03.2010 XXX OÜ e-maksuametis

raamatupidaja õigusi. Seega osales Xs äriühingu juhtimises aktiivselt ning tegi teadlikult äriühingu

pangakontolt väljamakseid ajal, mil äriühingul oli maksuvõlgnevus. Kohus nõustub MTA-ga, et on

põhjendatud kahtlus, et X on maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi

rikkunud süüliselt.

Kui X oleks äriühingust välja viidud raha (110 420 eurot) kasutanud ettevõtluse eesmärkidel ning

äriühingu deklareeritud maksude tasumiseks, ei oleks XXX OÜ-l tekkinud ka maksuvõlga. Seega on

lähtuvalt MTA põhjendustest kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos X õigusvastase tegevuse ja

maksuvõla tekkimise vahel. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsusega

rahalise kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

7. Äriühingu

seaduslik

esindaja

vastutab

äriühingu

maksuvõla

eest

vaid

juhul,

kui

maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendanud,

et äriühingu suhtes ei ole maksuvõla sissenõudmine tulemusi. Äriühingu pangakonto arestimise

tulemusel ei ole maksuvõla katteks midagi laekunud. Äriühing ise on maksuvõla katteks tasunud 12

474,49 eurot (sh 7686,89 eurot tänaseks kehtetuks tunnistatud tasumisgraafiku alusel). Äriühingu

käibemaksu tagastusnõuete arvelt on maksuvõlga õnnestunud vähendada 65,43 eurot. Viimane

laekumine maksuvõla katteks toimus juulis 2019. E-kinnistusraamatu, Ehitisregistri ja

Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei kuulu XXX OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega

väikelaevu. Samuti puudub äriühingul teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude

pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. XXX OÜ deklareeris viimati käivet ja töötasu

väljamakseid aprillis 2019. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud samuti 2019. aasta kohta.

Seega ei ole maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt

võimalik. Seega on kohtu hinnangul olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu

juhatuse liikmele Xle.

8. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on

põhjendanud, et puudub kindlus selles, et Xl oleks piisav sissetulek võimaliku maksukohustuse

täitmiseks. Samuti ilmestab MTA hinnangul X varasem käitumine tema suhtumist maksukohustuste

täitmisse. Olukorras, kus isik on äriühingu maksuvõlgnevuse tekkimise ajal viinud äriühingust

teadmata eesmärkidel välja suuri summasid, võib eeldada, et isiku eesmärk on maksukohustuste

täitmise vältimine ning ei ole välistatud, et sarnaselt võib ta toimida ka vastutusotsusega määratava

maksusumma puhul.

9. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et käsutamise keelumärke

seadmine kinnisasjale on kohane. MTA on põhjendanud, et Xle kuuluvad haagised on tõenäoliselt

väheväärtuslikud ning ei ole piisav tagatis maksusumma täitmisel. Xl puuduvad muud sobivamad

varad, mis tagaksid võimaliku vastutusotsusega määravata maksusumma rahuldamise.

Riigikohtu halduskolleegium on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141 (p-d 12 ja 13) selgitanud

käsutamise keelumärke seadmise võimalikkust ühisvaras olevale kinnisasjale. Riigikohus selgitas, et

kuigi rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek, mitte

keelumärke seadmine, ei saa ühisvara korral seada kinnistule kohtulikku hüpoteeki, kui selleks

puudub teise abikaasa nõusolek (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-117-16,

p 43; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 15). Riigikohus on varem korduvalt

leidnud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka selline taotlus, mille kohaselt seataks

keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel

(Riigikohtu üldkogu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 3-3-1-82- 12, p 49). Seejuures võib

keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut

on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks.

Tsiviilkolleegium on selgitanud, et "ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud ning

abikaasad saavad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte

väljendamise kaudu. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge

abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust".

Praeguses asjas ei saaks puudutatud isiku abikaasa ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja

üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole

keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang

(vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17).

Tuginedes eelviidatud lahendis toodud Riigikohtu selgitustele, leiab kohus, et käsutamise keelumärke

seadmine X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale selliselt, et käsutamine on keelatud üksnes

maksukohuslasel, on lubatav ning proportsionaalne ning ei kahjusta ülemääraselt ei maksukohuslase

ega puudutatud menetlusvälise isiku õigusi.

10. Maksuvõla osas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistab vastutusotsuse tegemise:

maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja maksuvõlga

ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei

ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud

(MKS § 96 lg 5).

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmist X ja Y ühisomandis olevale

kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) selliselt, et ühisomandi käsutamine on

keelatud üksnes Xl.

12. Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui X soovib

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 51 058,93 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom