3-20-1605/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1605

Haldusasi

X kaebus Lääneranna valla tegevusele Sillaaluse tee

korrastamisel

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Lääneranna vald, esindajad Martin Tee ja

advokaat Piret Rummi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.01.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

06.10.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.01.2021 otsus

haldusasjas nr 3-20-1605 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poole endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2021.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-1605

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le kuulub kinnisasi aadressil Õpetajate, Kirbla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond.

Õpetajate kinnistu kõrval ja väikeses ulatuses selle peal asub Sillaaluse tee (teeregistri nr

4111062). Tee algab riigile kuuluvalt kõrvalmaanteelt, kulgeb mööda eraomanikele kuuluvaid

kinnistuid ning lõpeb valla omandis oleval kinnistul Kasari jõe ääres.

Lääneranna vald alustas 2020. a augustis Sillaaluse teel teetöid: maha lõigati tee ääres olnud

puud ja põõsad ning teostati pinnasetöid.

2. X esitas 27.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääneranna valla kohustamiseks

lõpetada Sillaaluse teel teetööde tegemine või alternatiivselt keelata teetööde tegemine.

Teeregistri andmetel on Sillaaluse tee mitteavalik tee. Vastustaja ei ole võtnud vastu

haldusakti, millega oleks tee määratud avalikuks kasutamiseks. Kaebaja kinnistule ei ole tee

kasutamiseks seatud servituuti ega isiklikku kasutusõigust. Sillaaluse tee ümberehitamine

mõjutab kaebaja kinnistut. Tööde käigus võeti maha kaebaja kinnistul asunud teeäärne

haljastus, kaevati ja teisaldati kaebaja pinnast. Tee kurvi sirgeks ehitamisega kaasnev kahju ei

ole kuidagi põhjendatud.

Ei nähtu, et tee ümberehituseks oleks väljastatud ehitusluba, ehitusteatis või muu õiguslik

alus. Vastustaja on 02.07.2020 vastuses teabenõudele selgitanud, et tee ehitamiseks puudub

ka ehitusprojekt.

3. Kohtumenetluses toimusid kompromissläbirääkimised, mis luhtusid.

4. Tallinna Halduskohus võttis 23.10.2020 määrusega kaebuse kohustamis- ja keelamisnõudes

menetlusse. Samas määruses tegi kohus ettepaneku kaebuse muutmiseks, sest esitatud nõuded

ei ole eesmärgipärased ega kohased. Kohtu hinnangul tuli esitada heastamiskaebus järgmise

sisuga: kohustada vastustajat kõrvaldama Sillaaluse tee korrastustööde tagajärjed, taastades

endise olukorra kaebajale kuuluval Õpetajate kinnistul (eemaldama kinnistule viidud kruusa,

paigaldama kruusa alusele maapinnale mulla ja külvama muruseemne). Määruse resolutsiooni

p 6 sätestas, et kui kaebaja esitab hiljemalt 06.11.2020 avalduse kaebuse muutmiseks ja

heastamiskaebuse esitamiseks, tuleb vastustajal esitada selles osas oma seisukoht hiljemalt

27.11.2020.

Kaebaja lepinguline esindaja A. Variku palus 06.11.2020 vastamiseks antud tähtaega

pikendada. Kohus kohustas kaebajat hiljemalt 10.11.2020 otsustama, kas ta muudab kaebuse

nõuet.

Kaebaja lepinguline esindaja andis 10.11.2020 kohtule teada, et soovib HKMS § 49 lg-st 2 ja

kohtu poolt 09.11.2020 antud selgitustest lähtuvalt muuta esialgses kaebuses esitatud nõudeid.

Tallinna Halduskohus otsustas 16.11.2020 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses

ning andis teada kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Määruse sissejuhatava osa järgi oli

menetletavaks asjaks X kaebus Lääneranna valla kohustamiseks heastada õigusvastase

toimingu tagajärjed. Määruse põhjendava osa kohaselt tõlgendas kohus kaebaja 10.11.2020

avaldust selliselt, et kaebaja soovib kaebuse menetlemist heastamisnõudes nii, nagu kohus

määratles 23.10.2020 määruses.

5. Lääneranna vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Sillaaluse tee korrastamine ei ole ehitusloakohustuslik tegevus või tegevus, mis nõuaks

ehitusteatise väljastamist. Teed ei ehitatud, vaid kõrvaldati tee kahjustused ning asendati

kulunud ja kahjustatud osad. Väike osa Sillaaluse teest asus algselt kaebaja kinnistul. Kaebaja

ja vastustaja vahel oli tee korrastamiseks suuline kokkulepe. Põhjus, miks vastustaja asus tee

3-20-1605

3(6)

korrastamise käigus panema kruusakatet osaliselt kaebaja kinnistule, oli see, et kaebaja palus

säilitada Õpetaja kinnistul kasvava õunapuu. Kaebaja hilisemad etteheited olid ootamatud.

Vastustaja on nõus taastama Õpetajate kinnistul endise olukorra, vedades kruusa minema,

paigaldades mulla ja istutades muruseemne.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.01.2021 otsusega kaebuse ning kohustas vastustajat

kõrvaldama Sillaaluse tee korrastustööde tagajärjed, taastades endise olukorra Õpetajate

kinnistul. Selleks on vastustaja kohustatud paigaldama Õpetajate kinnistule kruusa alusele

maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 1959 eurot.

Vastustaja sõlmis Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistute omanikega notariaalsed isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingud eesmärgiga võimaldada vastustajal kasutada isikliku

kasutusõigusega koormatud maa-ala avaliku teena sellel tee-ehitustööde, teehoolduse ja

liikluse korraldamiseks. Vastustaja oleks pidanud sõlmima kaebajaga analoogse lepingu.

Kuna seda ei tehtud, toimusid teetööd kaebaja kinnistul õigusliku aluseta. Vastustaja möönab

viga ja on nõus tagajärjed kõrvaldama.

Vastustaja taotles menetluse lõpetamist, sest on heastamisnõude täitnud. Menetluse

lõpetamine ei ole siiski võimalik, sest vastustaja eemaldas kaebaja kinnistult küll kruusa, kuid

ta ei ole paigaldanud kaebaja kinnistu kruusa alusele maapinnale mulda ega külvanud

muruseemet. Tulenevalt 10.11.2020 tahteavaldusest soovib kaebaja nende toimingute

tegemist vastustaja poolt.

Kuna kaebaja omandiõigust rikuti, ei oma heastamisnõude rahuldamise seisukohalt tähendust,

kas vastustajal pidi teetöödeks olema ehitusluba või -teatis.

Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist 6920,91 eurot. Nimetatud summat tuleb oluliselt

vähendada. Kohus korraldas kaks istungit kompromissi arutamiseks ning 01.10.2020 istungi

järgselt oleks saanud kompromissi sõlmida. Kaebaja oleks saanud sama tulemuse, kui andis

edasine kohtumenetlus. Kaebaja kompromissi ei sõlminud. Kaebaja lepingule esindaja A.

Variku ei esitanud alates 19.10.2020 kohtule uusi seisukohti ega tõendeid. Koos kaebusega

esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Seega ei ole ka algse esindaja V.

Lopmani kulud täies mahus põhjendatud. Vajalikud ja põhjendatud on esindajakulud 12 tunni

eest kokku 1944 eurot ning kaebuselt makstud riigilõiv 15 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ning soovib esitada

järgmised nõuded: tuvastada Lääneranna valla korraldatud tee-ehituse õigusvastasus,

kohustada vastustajat tühistama teeregistri kande nr 4111062, kohustada vastustajat

õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama ja kandma vastavad kulud, keelata vastustaja edasine

õigusvastane tegevus vaidlusalusel teel.

Halduskohus ei mõistnud kaebaja nõudeid õigesti. Kaebaja koostas 16.11.2020 vastuse

kohtumäärusele ning saatis selle oma esindajale A. Varikule sooviga, et see esitataks kohtule.

Kaebajale teadmata põhjusel jättis esindaja selle dokumendi kohtule edastamata. Kaebaja

taotles 16.11.2020 dokumendis, et kohus 1) tuvastaks valla korraldatud tee-ehituse

õigusvastasuse ja sellest tulenevalt kohustaks valda tühistama teeregistri kande; 2) kohustaks

vastustajat õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama ja kandma sellega seotud kulud ning 3)

keelaks vastustaja edasise õigusvastase tegevuse vaidlusalusel teel.

Kuna teed tuleb käsitada tervikrajatisena, peab heastamisnõue laienema teele tervikuna, mitte

üksnes kaebaja kinnistut puudutavale osale. Enne õigusvastaste toimingute alustamist läbis

kaebaja kinnistut pinnasetee. Järelikult tähendab tagajärgede kõrvaldamine seda, et tee-ehituse

3-20-1605

4(6)

käigus luhale veetud kruus tuleb kõrvaldada terve tee ulatuses, asendades see kaevetööde

käigus teisaldatud mullaga, võimaldades seni seal kasvanud luhataimedel taas kasvama hakata

ning taastades kaevetöödele eelnenud maastiku. Tegemist on üleujutusalaga, seega on seal

tehtud kaevetööd ja projektita ümber ehitatud maaparandusrajatised õigusvastased. Kaebaja

kinnistu võib saada üleujutusvee toimel kahjustada. Halduskohus on alusetult jaganud tee

eraldi lõikudeks.

Õiged ei ole kohtu määratud heastamisnõude toimingud. On selgusetu, miks eiras kohus

kaebaja kompromissettepanekut ning eelistas vastustaja poolt välja pakutud lahendust. Mulla

paigaldamine ja muruseemne külvamine ei kõrvalda õigusvastast olukorda. Enne tee-

ehitustöid on vaidlusalune tee sisuliselt rada, täna meenutab see aga pigem maanteed või

raudteetammi. Keskkonda on oluliselt moonutatud. Kõrvaldades kaebaja kinnistul asunud

kruusa, viibis vastustaja ilma loata võõral maatükil. Maha võeti ka kinnistute piiril asunud

õunapuu, mis on naabrite kaasomand. Sel viisil rikkus vastustaja kaebaja omandiõigust ning

tegutses järjekordselt õigusvastaselt. Kaebaja ei soovi, et vastustaja teeks halduskohtu otsuses

nimetatud toiminguid, sest kogu vastustaja tegevus on õigusvastane. Muruseemne külvamine

luhaheinamaale oleks keskkonnanormide rikkumine, nagu seda on ka üleujutusala risustamine

kruusaga, lageraie veekaitsevööndis, ulatuslikud kaevetööd ranna- ja kaldakaitsealal, loata

ehitustegevus muinsuskaitse piiranguvööndis.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et tähtsust ei oma, kas teetöödeks oli olemas ehitusluba või

esitatud ehitusteatis. See on määrava tähendusega.

Halduskohus

vähendas

põhjendamatult

menetluskulusid.

Vastustaja

eiras

kaebaja

kompromissitingimusi, asudes neid omavoliliselt tõlgendama. Samuti esitas vastustaja

ebatõese väite, et tegutses kaebaja kinnistul suulise kokkuleppe alusel. Selle tõendamiseks

esitas kaebaja oma lepingulisele esindajale V. Lopmanile videomaterjali, mida viimane ei

edastanud teadmata põhjustel kohtule. Samas kajastuvad selle materjali analüüsimiseks

kulunud töötunnid kaebajale esitatud arvetes. Advokaadi sellise teguviisi tagajärjel tekkinud

menetluskulude kaebaja kanda jätmine ei ole õiglane. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole

kaebaja nõuded kohased.

8. Lääneranna vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega.

Kaebuse nõuete muutmiseks puudub alus. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtegi vastuväidet selle

kohta, et ta mõtles 10.11.2020 kirjas kaebuse muutmise all midagi muud ning ta soovib, et

kohus menetleks kaebaja esialgseid nõudeid või mingeid muid nõudeid. Tõendamata on

kaebaja väide, et tema 16.11.2020 vastus kohtunõudele jäi esitamata kaebajast sõltumatul

põhjusel. Kohtuotsus tehti umbes 2 kuud pärast seda, kui kohus tõlgendas kaebaja 10.11.2020

kirja. Kaebajal oli võimalik täiendavaid taotlusi kohtule esitada kuni 07.12.2020, kuid ta ei

teinud seda, esitades vaid menetluskulude taotluse.

Sillaaluse tee pole suvaline vähekasutatav rada, vaid väljakujunenud kasutuspraktika järgi

avalikkusele ligipääsetav ja kasutatav eratee. Tee viib avalikult kasutatavasse ujumiskohta,

mis asub vallale kuuluval kinnistul. Kuigi tee oli praktikas juba avalikus kasutuses, sõlmis

vastustaja nende kinnistute omanikega, kelle kinnisasjadele tee jääb, eraldi kokkulepped, et

võtta tee avalikku kasutusse. Tee läbib Jõeääre, Õpetaja ja Rätsepa kinnistuid. Lääneranna

Vallavolikogu määras 12.11.2020 otsusega nr 218 Sillaaluse tee avalikuks kasutamiseks. Juba

2003. a-l kehtestatud Lihula valla üldplaneeringus oli tee välja joonistatud ja tähistatud

rajatava avaliku teena.

Tee seisukorra parandamiseks planeeriti katta tee kruusaga ja eemaldada võsa teeäärselt alalt.

Tegemist ei olnud uue tee rajamisega, vaid korrastamisega. Selleks korraldas vald hanke ja

nõuetekohase menetluse. Vastustaja tegevus sai rikkuda kaebaja õigusi vaid tema kinnistule

3-20-1605

5(6)

jääva tee osas, need tagajärjed on kohtuotsuse alusel kõrvaldatavad. Ülejäänud osas ei riku tee

korrastamine kaebaja õigusi. Nagu vastustaja on juba selgitanud, ehitati tee teatud osas

Õpetajate kinnistule, et kaebaja soovil säilitada Õpetaja kinnistul kasvav õunapuu. Algselt ei

pidanud tee üldse kaebaja kinnistut läbima. Teetöödega ei tekkinud ümbritsevale keskkonnale,

kaebajale või teiste kinnistute omanikele mingeid mõjutusi.

Vastustaja ei tegutsenud kaebaja kinnistult kohtumenetluse ajal kruusa äravedamisel

õigusvastaselt. Kaebaja nõudis, et tema kinnistul tuleb endine olukord taastada. Vastustaja

soovis ebaseadusliku olukorra kiiresti kõrvaldada.

Täiendavate menetluskulude väljamõistmine vastustajalt pole põhjendatud. Ainus sisuline

dokument oli esialgne kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ei teinud koostööd, et

saavutada kompromiss.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Esiteks märgib ringkonnakohus, et poolte vaheline vaidlus on oma olemuselt eraõiguslik,

sest vastustaja ei teostanud teed korrastades avalikku võimu ja tema tegevus tee ehitamisel ei

erine volituste, pädevuse jne osas olukorrast, kus ehitustöid oleks teinud eraõiguslik isik.

Asjaõigusseadusel põhinev hagi omandi kaitseks tuleks esitada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 1 järgi maakohtusse. Samas on Riigikohtu erikogu asjas nr 3-3-4-2-02 tehtud

määruses märkinud, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine

pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning

protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust

vaidlustanud, siis ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei

kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Seetõttu ei lõpeta ringkonnakohus asjas menetlust,

vaid lahendab asja sisuliselt.

10. Halduskohus rahuldas otsusega kaebuse, kuid kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus

pole menetlenud õigeid nõudeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

11. Siinse otsuse p-s 4 on välja toodud, kuidas kujunes nõue, mida halduskohus asus

menetlema. Kaebaja lepingulise esindaja 10.11.2020 avaldust saab mõista nii, et ta nõustus

kohtu ettepanekuga kaebuse nõude muutmise osas. Kohus andis 16.11.2020 määruses muu

hulgas tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Ka selle tähtaja jooksul ei esitatud kohtule

avaldust selle kohta, et kohus on tõlgendanud kaebust valesti.

Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et soovis 16.11.2020 edastada kohtule avaldust

täpsustatud nõuetega, kuid mingil põhjusel ei saatnud lepinguline esindaja seda kohtule edasi.

Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui lugeda see asjaolu tõendatuks, ei ole

apellatsioonimenetluses kaebuse muutmine kaebaja soovitud viisil võimalik. Kaebaja ei ole

väitnud, et A. Variku ei olnud vaidlusaluste menetlustoimingute tegemise ajal tema esindaja.

Esindajal on õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (HKMS § 31 lg 2). Seega

sai esindaja nõustuda kaebuse nõuete muutmisega. Kui esindaja ei täitnud oma ülesandeid

hoolikalt ning tegi menetlustoiminguid, mida kaebaja ei soovinud, on kaebajal õigus esitada

nõue esindaja vastu tulenevalt nendevahelisest lepingulisest suhtest.

Apellatsioonimenetluses saab kaebust muuta üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige, kui seda

tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS-i kohaselt arvestama, või

menetlusnormi rikkumisel madalama astme poolt (HKMS § 49 lg 2). Halduskohus tegutses

õiguspäraselt ning kohtumenetluse norme pole rikutud.

Eeltoodust tulenevalt vaatab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi ulatuses, milles see oli

halduskohtu menetluses.

3-20-1605

6(6)

12. Halduskohus kohustas vastustajat paigaldama Õpetajate kinnistule kruusa alusele

maapinnale mulla ja külvama muruseemne. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei

soovi, et vastustaja seda teeks, sest kaebaja hinnangul on kogu vastustaja tegevus vastuolus

keskkonnaalaste normidega.

Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja ei soovi kohtuotsuse täimist, on tal võimalik kuni

kohtuotsuse jõustumiseni kaebusest loobuda (HKMS § 153 lg 1). Kuid sellisel juhul tuleb

arvestada, et halduskohtu otsus tühistatakse tervikuna, sh menetluskulude väljamõistmise

osas. Samuti tühistatakse ringkonnakohtu otsus. Menetluskulud jäävad siis tervikuna kaebaja

enda kanda.

Jõustunud kohtuotsuse täitmine on vastustajale kohustuslik (HKMS § 177 lg 1), kuid kui

kaebaja ei loobu kaebusest ning sellele vaatamata ei soovi mingil põhjusel, et vastustaja teeb

otsuses nimetatud toimingud, tuleb vastustajale esitada sellekohane selge kirjalik avaldus. See

on vajalik selleks, et vastustaja saaks kaebaja sooviavaldust tõendada, kui ikkagi peaks

tekkima vaidlus kohtuotsuse täitmata jätmise ja sellest tulenevalt vastustaja trahvimise üle

(HKMS § 248).

13. Sillaaluse tee on määratud avalikult kasutamiseks ning kantud teeregistrisse. Vaidlust

pole, et praegu ei ole osa teest kaebaja kinnistul, kuid 545 m pikkusest teest kulgeb ca 100 m

kaebaja kinnistu piiril. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õigusi ei saa

rikkuda tee tervikuna, vaid üksnes need mõjutused, mis on seotud tema kinnistuga. Tee oli

juba enne teetöid autoga läbitav. Ainuüksi tee korrastamine (pinnasetee katmine kruusaga,

teepinna tõstmine, teeääre puhastamine võsast) ja sellest tulenev visuaalne muutus ei saa

kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi rikkuda. Kaebaja elamu asub üpris tee ääres ja

kruusatee on autoliikluse korral varasemast pinnaseteest väidetavalt häälekam. Asjaolu, et see

kaebajale ei meeldi, et tähenda, et vastustaja on tee parendamisega rikkunud kaebaja õigusi. Ei

ole usutav, et autoliiklus on teel muutunud oluliselt intensiivsemaks põhjusel, et tee on

remonditud. Pärast kaebaja kinnistut kulgeb tee edasi ca 245 m otse Kasari jõeni. Selle lõigu

peale jääb vaid üks elamu Rätsepa kinnistul. Jõe ääres olev ujumiskoht ei ole nii suur, et sinna

saaks parkida palju autosid.

14. Apellatsioonkaebuses vaieldakse veel menetluskulude vähendamise üle. Kaebajal oli

halduskohtumenetluses kaks esindajat: kuni 13.10.2020 V. Lopman ning alates 19.10.2020 A.

Variku. Esindajad on kokku osutanud õigusteenust 45,93 tundi (26,68 ja 19,25 tundi).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selline maht ei ole asja sisu arvestades

põhjendatud. Kaebaja vahetas menetluse kestel esindajat, kusjuures teine esindaja ei esitanud

ühtegi sisulise argumentatsiooniga menetlusdokumenti.

Halduskohus arvestas õigesti sellega, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata. Samuti

on asjakohane, et vastustaja asus juba kohtumenetluse ajal õigusvastaseid tagajärgi

kõrvaldama ning kaebaja oleks kompromissiga nõustudes saavutanud sama tulemuse kui

kohtuotsusega. Põhjendatud pole kaebaja märkus, et teatud esindajakulude tema kanda

jätmine pole õiglane. Kui esindajad tegid kaebaja hinnangul põhjendamatuid kulutusi, tuleb

nõue esitada esindajate vastu. Vastustaja ei pea kandma neid kulusid kaebaja eest. Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kõigi

kulude väljamõistmine vastusajalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11).

15. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud

jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)