3-21-832/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-832 Määruse kuupäev 18. november 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Kaupo Veiermanni kaebus Tartu Vangla 11. veebruari 2021. a käskkirja nr 6-2/45 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja ‒ Kaupo Veiermann Vastustaja ‒ Tartu Vangla RESOLUTSIOON Lõpetada haldusasja nr 3-21-832 menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 11. veebruari 2021. a käskkirjaga nr 6-2/45 määrati kinnipeetav Kaupo Veiermannile (kaebaja) vangistusseaduse § 67 lõike 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristusena noomitus.

2. Kaebaja esitas 18. veebruaril 2021 Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/45 peale vaide, mille Tartu Vangla 7. aprilli 2021. a vaideotsusega nr 1-11/67-2 rahuldamata jättis.

3. Kaebaja esitas 19. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 11. veebruari 2021. a käskkirja nr 6-2/45 peale.

4. Kohus võttis 20. oktoobri 2021. a määrusega kaebuse menetlusse.

5. Tartu Vangla teatas 22. oktoobril 2021 kohtule, et kaebaja vabanes vanglast seoses karistuse ärakandmisega.

6. Kohus selgitas kaebajale 25. oktoobri 2021. a kohtunõudes, et Tartu Vangla 11. veebruari 2021. a käskkirjal nr 6-2/45 ei ole pärast kaebaja vanglast vabanemist enam mingit mõju ega praktilist tähendust ning tühistamiskaebus on muutunud lubamatuks. Kohus küsis kaebajalt, kas ta soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja vabanes 19. oktoobril 2021 Tartu Vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Tartu Vangla 11. veebruari 2021. a käskkirjal nr 6-2/45 ei ole pärast kaebaja vanglast vabanemist enam mingit mõju ega praktilist tähendust. Olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole viidatud käskkirja tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik, sest haldusaktil puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Seetõttu leiab kohus, et kõnealune käskkiri on täielikult ammendunud. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“ HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

8. Kohus küsis 25. oktoobri 2021. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib üle minna Tartu Vangla 11. veebruari 2021. a käskkirja nr 6-2/45 õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus andis kaebajale vastamiseks aega kaks päeva alates kohtunõude kättesaamisest. Kaebaja sai kohtunõude kätte 10. novembril 2021, aga käesoleva ajani ei ole ta kohtule vastanud. Kuna kaebaja ei ole tuvastamisnõudele üleminekut taotlenud, siis tuleb kohtul praeguse asja menetlus lõpetada.

9. Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt)