1-09-18539/14 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-18539 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Paavo Randma ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 31. august 2010. a, Tallinn Kriminaalasi Aleksei Tšudinovi süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1,4, § 200 lg 2 p 4, 8 ja § 136 lg 1 järgi ning U.E süüdistuses KarS § 136 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22. aprilli 2010. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Aleksei Tšudinovi kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Prokurör Ainar Koik Süüdistatavad Aleksei Tšudinov Elukoht: XXXXXXX XXXX XX-XX (vahistatud); ik 37601040275; XXXXXXXXXXXXX; XXXXXXXXXXXXXX; emakeel vene keel; ei tööta ega õpi; kriminaalkorras karistatud kahel korral (tl 210-213), viimati Harju Maakohtu 12.septembri 2008.a. otsusega KarS § 415 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 3 kuud (karistus täielikult ärakandmata) tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga (tl 233-235), väärtegude eest karistatud 3 korral; Tõkend: vahistamine 26.03.2009.a. (tl. 188-189), kinni peetud 24.03.2009.a.,

U.E

Elukoht: XXXXXXX XXXXX X-XX; ik XXX;

XXXXXXXXXXXX; XXXXXXXXXXXXXX; emakeel: vene

keel; ei tööta ega õpi; kriminaalkorras karistatud seitsmel korral.

Kaitsja Advokaat Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 22. aprilli 2010. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohus tunnistas Aleksei Tšudinovi 22.04.2010.a otsusega süüdi KarS § 214 lg 2 p 1

ja 4, KarS § 200 lg 2 p 4, 8 ja KarS § 136 lg 1 järgi. Nimetatud tegude eest karistati A. Tsudinovit vangistusega vastavalt 4 aastat ja 2 kuud, 3 aastat 2 kuud ja 4 aastat. KarS § 64

lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistused osaliselt ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat ja 9

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusega Harju Maakohtu 12.09.08 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Lõplikuks karistuseks jäi seega 8 aastat vangistust. Kohus mõistis Aleksei Tšudinovi õigeks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

Samuti tunnistas maakohus süüdi U.E KarS § 136 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 1 aasta ja 1 kuu. KarS § 65 lg 1 alusel luges kohus 24.09.09 Harju Maakohtu

otsusega mõistetud karistuse (6 kuud ja 20 päeva) kaetuks uue karistusega ning lõplikuks karistuseks luges kohus 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Kohus mõistis U.E KarS § 200 lg 2 p 4,7, 8, järgi õigeks.

Harju Maakohus mõistis Aleksei Tšudinovi süüdi selles, et tema varem varguse toime pannud

(karistatud Harju MK 3.märtsi 2008.a. otsusega KarS § 199 lg 1 järgi) isikuna, 2008.a.

oktoobris täpselt tuvastamata kuupäeval õhtul Tallinnas Paldiski maanteel asuva endise Moldaavia kaupluse juures grupis koos kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikuga lõi A. M. korduvalt metallesemega vastu jalga ja kehapiirkonda, ühe korra vastu pead ja ühe korra jalaga rindkeresse ning nõudis A. M. kuuluva sõiduauto Nissan Primera, selle tehnilise passi ja kannatanu korteri ja auto võtmete ehk varalise kasu üleandmist, pannes toime KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 19.märtsil 2009 öösel Tallinnas Lasnamäel Laagna keskuse lähedal, olles varasemalt väljapressimise toime pannud ehk KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isik, lõi A. M.

rusikaga näkku ning ähvardas teda relva – signaalpüstoli EKOL Dickle, mida A. M. pidas tulirelvaks – kasutamisega, seega kasutas füüsilist ja psüühilist vägivalda, misjärel võttis A. M. ära mobiiltelefoni Sony Ericsson 550i ja randmekoti, milles oli 4 võtit ning 100 krooni sularaha nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pannes toime KarS § 200 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seejärel võttis ta koos U.E-ga A. M. seadusliku aluseta vabaduse, pannes A. M. i

kinni Tallinnas XXXXXXXX X/XXXX XXXX piirkonnas asuva maa-aluse katakombi

metallukse taha, keerates ukse kinni kruvidega. Sellega pani A.Tšudinov toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.E mõistis kohus KarS § 136 lg 1 järgi süüdi selles, et ta koos Aleksei

Tšudinoviga võttis 19.märtsil 2009 Tallinnas XXXXXXXXX X/XXXX XXXX piirkonnas seadusliku aluseta A. M.´ilt vabaduse.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Tšudinovi kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, nimelt A. Tšudinovi süüdimõistmises KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 järgi ning KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi. Apellatsioonis taotletakse A. Tsudinovi õigeksmõistmist KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritud teo ümberkvalifitseerimist KarS § 257 järgi. Ühtlasi taotletakse liitkaristuse kergendamist. Apellatsioonis leitakse, et kohus ei ole teinud õigeid järeldusi kohtulikul uurimisel kogutud tõenditest ning on süüdistava poolt toimepandu on kvalifitseeritud ebaõigesti.

Kannatanu A. M. küll eitas seda, et ta oleks A.Tšudinovile olnud võlgu, kuid seda

asjaolu kinnitasid kohtuistungil tunnistajad E. K. ja S. A.. Kohus on nende sellekohased kohtulikul uurimisel antud ütlused jätnud alusetult tähelepanuta.

Kannatanu M. väidete kinnituseks tema suhtes 2008.a. oktoobris kohaldatud vägivalla kohta ei esitatud kohtulikul uurimisel mitte ühtegi objektiivset tõendit. Kannatanu arsti poole

ei pöördunud ning mingeid muid tõendeid (tunnistaja ütlusi) temale väidetavalt 2008.a.

oktoobris tekitatud kehavigastuste kohta kohtule ei esitatud. Ka ei esitanud A. M. vahetult pärast toimunut kuriteokaebust.

Süüdistatav on vägivalla tarvitamist kategooriliselt eitanud. Mingit vara kannatanu A. Tšudinovile üle ei andnud. Järelikult puuduvad objektiivsed tõendid, mis võimaldaksid A. Tšudinovit süüdistada 2008.a. episoodis väljapressimises, s.o. varalise nõudmise esitamises koos vägivalla tarvitamisega.

Kaitsja leiab, et A.Tšudinovi poolt 19.03.2009.a. toimepandud kannatanu vara –

mobiiltelefoni – hõivamine tulnuks kvalifitseerida mitte Kars § 200 lg 2 p 4,8 järgi röövimisena , vaid KarS § 257 järgi omavolina.

A. Tšudinovi poolt kannatanu vara hõivamise eesmärgiks oli oma oletatava varalise

õiguse teostamine. A. Tšudinov on kogu aeg kinnitanud, et kannatanu võlgnes talle rahasumma ega tahtnud seda enam tagastada. Tunnistajad ja kaassüüdistatav U.E seda üldjoontes kinnitanud.

Kaitsja leiab, et isegi kui võtta arvesse kohtuotsuse motiive selles osas, et tuleb kahelda tunnistajate ütlustes, siis tulnuks arvestada süüdistuse positsiooni kohtuistungil, mille kohaselt vara hõivas üksnes A. Tšudinov ja kaassüüdistava U.E suhtes süüdistusest loobuti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Kuigi ainsaks tõendiks, mille kohaselt A. Tšudinov peksis A. M. 2008.a. oktoobris täpselt

tuvastamata kuupäeval õhtul Tallinnas Paldiski maanteel asuva endise Moldaavia kaupluse juures grupis koos kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikuga, on A. M. ütlused on alust , pidada nimetatud ütlusi usaldusväärseks. Maakohus on otsuses märkinud, et A Tšudinov on ise andnud ütlusi selle kohta, et ta tõepoolest kohtus 2008. a oktoobris A. M., samuti olevat olnud jutuks, et A. M. võib auto võla katteks müüa. A. M. ütluste usaldusväärsust kinnitab paratamatult ka asjaolu, et hiljem A. Tšudinov samuti nõudis talt vara üleandmist ja tarvitas

tema suhtes vägivalda. Ka haakuvad eelnevaga hästi A. M. ütlused, et A. Tšudinov võttis talt

vabaduse põhjendusega, et A. M. on juba korra põgenenud. Maakohus pidas A. M. ütlusi

usaldusväärseks põhjusel, et ta on andnud ühtseid üksikasjalikke ütlusi. Riigikohus on 15. septembril 2003. a kriminaalasjas nr 3-1-1-89-03 tehtud otsuses leidnud, et ainult kannatanu ütlustele ei ole lubatud tugineda juhul, kui kannatanu hilisemad ütlused erinevad olulises osas

kannatanu varasematest ütlustest. Nimetatud lahend on tehtud küll kriminaalkoodeksi

kehtivusajal, kuid ka KrMS ei näe võrreldes varem kehtinud KrMK-ga ette põhimõtteliselt

erinevaid tõendite hindamise põhimõtteid. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus kõiki

tõendeid kogumis, välistatud ei ole olukord, kus mingit asjaolu tõendabki vaid üks tõend.

Sellisel juhul peab kohus hindama, kas nimetatud tõend on usaldusväärne. Kehtiv

menetlusseadustik tagab samuti selle, et ütlustele ei või tugineda juhul, kui hiljem antud ütlused erinevad oluliselt varem antud ütlustest. Teatavasti saab üldmenetluses tugineda vaid

kohtuistungil ristküsitluse raames antud ütlustele. KrMS § 289 kohaselt on aga võimalik avaldada ristküsitluse raames kohtueelses menetluses antud ütlusi ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Riigikohus on 13.10.2006. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-

89-06 asunud seisukohale, et kui esineb oluline ja põhjendamatu vastuolu, tuleb jätta

ristküsitlusel saadud ütlused tähelepanuta. Käesolevas asjas on aga maakohus leidnud, et kannatanu on andnud ühetaolisi ütlusi ning on lugenud need ütlused usaldusväärseks.

Samas on just nimetatud nõudest lähtuvalt maakohus jätnud tõendite kogumist välja tunnistajate E. K. ja S. A. ütlused, leides, et need on vastuolus. Maakohus on ka selgitanud,

miks kohus peab sellist vastuolu põhjendamatuks ja sellest tulenevalt jätab need ütlused tähelepanuta. Seega on maakohtu otsus kooskõlas Riigikohtu poolt antud tõlgendusega KrMS §-le 289.

Samuti luges maakohus A. M. ütlused, et tal ei olnud A. Tšudinovi ees võlga, usaldusväärsemaks kui A. Tšudinovi ütlused selle kohta, et A. M. oli talle jalgratta eest võlgu. Viimase osas märkis maakohus, et A.Tšudinovi ütlused on muutunud nt osas, kui palju A. M. talle maksma pidi.

Eelnevast tulenevalt on maakohus hinnanud tõendeid kogumis ja põhjendanud, miks ta eelistab teatud tõendeid teistele, mistõttu on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.

Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Sten Lind

Paavo Randma

Urmas Reinola

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 14 01 2011 otsusega nr 3-1-1-103-10

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. septembri 2010. a kohtuotsused Aleksei Tšudinovi süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning liitkaristuste mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles

osas Harju Maakohtule uueks arutamiseks. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Natalia Lausmaa kasuks välja 76.70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja seitsekümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.78 eurot (kaksteist eurot ja seitsekümmend kaheksa senti) vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt Aleksei Tšudinovile kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.