3-21-632/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-632 Haldusasi Mark Dorožkovi kaebus Viru Vangla tegevusele Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja ja riigi õigusabi taotleja – Mark Dorožkov Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Mark Dorožkovi riigi õigusabi taotlus. 2. Tagastada Mark Dorožkovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. septembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel. 3. Tagastada Mark Dorožkovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. septembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale HKMS § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Määruse p 3 ei ole edasikaevatav (HKMS § 119).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mark Dorožkov esitas 19. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu.

2. Tartu Halduskohus tagastas 21. septembri 2021. a määrusega (resolutsiooni p 2) Mark Dorožkovi kaebuse ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

3. Mark Dorožkov esitas 7. oktoobril 2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21. septembri 2021. a määruse peale. Koos määruskaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse, mille eesmärgiks on taotleda esindajat, kes koostaks ja esitaks kohtule kaebuse ebasobiva kambrikaaslase tõttu. Taotleja viibib vanglas, tal puudub vara, ta ei oma juriidilisi teadmisi mis võimaldaks tal tulemuslikult oma õigusi kaitsta. Puudub ka igakuine sissetulek.

2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus jätab M. Dorožkovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 5. M. Dorožkovi riigi õigusabi taotlusest nähtub, et M. Dorožkov soovib riigi kulul advokaati selleks, et viimane koostaks kaebuse prokuröri, Viru Vangla ja kohtu vastu ning aitaks koostada kahju hüvitamise taotlust, seoses sellega, et Viru Vangla paigutas kaebaja kambrisse ebasobiva kinnipeetava.

Taotleja on riigi õigusabi taotluses märkinud, et soovib talle viit erinevat liiki riigi õigusabi määramist (taotluse p 2), sh tema esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses, täitemenetluses ning isiku kaitsmisel väärteoasja menetluses ja kohtus. Arvestades taotleja kirjeldatud probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi määramist soovib (riigi kulul advokaati selleks, et viimane koostaks kaebuse prokuröri, Viru Vangla ja kohtu vastu ning aitaks koostada kahju hüvitamise taotlust, seoses sellega, et Viru Vangla paigutas kaebaja kambrisse ebasobiva kinnipeetava), tõlgendab ringkonnakohus taotlust selliselt, et taotleja soovib kaitsta oma õigusi halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-21-632.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. HKMS § 38 lõike 1 punkti 7 järgi tuleb kaebuses märkida kaebuse faktiline põhjendus, seega ei ole nõuet märkida õiguslik põhjendus. HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajaduse korral suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud, õigusnormid ning kohtupraktika. Halduskohtus valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad seega kompenseerida kaebaja õigusteadmiste võimalikku puudumist.

Kuigi ringkonnakohus tagastab M. Dorožkovi määruskaebuse, on kohus seisukohal, et M. Dorožkov on võimeline ennast halduskohtumenetluses iseseisvalt esindama. M. Dorožkov on iseseisvalt esitanud tähtaegse määruskaebuse. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on korduvalt ka varasemate aastate jooksul iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et M. Dorožkov on võimeline ka praeguses vaidluses oma õigusi iseseisvalt kaitsma ja seetõttu tuleb riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)