2-21-15206/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-21-15206 Tsiviilasi

A, B hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx. Aadress: xxx xx, xxx, xxx vald, Harjumaa. E-post: xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx. Aadress: xxx xx-xx, xxx. E-post: xxx Kostja lepinguline esindaja: Kardo Karon (e-post: xxx)

16.11.2021

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A, B ning Y, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Y tasub alaealise lapse A ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus alates 01.12.2021 kuni A täisealiseks saamiseni.

1.2. Y tasub alaealise lapse B ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus alates 01.12.2021 kuni B täisealiseks saamiseni, so 18. aastaseks saamiseni.

1.3. Pooled leppisid kokku, et hagejate seaduslik esindaja loobub osaliselt (500 euro ulatuses) alates hagi esitamisest tekkinud elatisevõlast. Kostja tasub elatisevõla

500 eurot alates 01.01.2022 viie (5) kuu jooksul.

1.4. Elatise maksed kanda hagejate seadusliku esindaja X arvelduskontole hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-15206.

4. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli A, B hagi Y vastu elatise nõudes. 16.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas kohus elatise maksmise kohustust, eesmärki ja sisu. Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku lõpetada elatise vaidlus kompromissi kokkuleppega, millega pooled nõustusid. Pooled paluvad lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §

431 lg 1.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

9. Elatise maksed tasuda X arvelduskontole a/a xxxxxxxxxxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik