Legislator Case Law & Legislation
1-09-16826/10 AI generated

1-09-16826/10 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Case Number 1-09-16826/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

1-09-16826/10 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: 1 Ärakiri

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ärakiri

KOHT U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-16826 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.E

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.E

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx puudub Karistuse kandmise algus 25.10.2009 ja lõpp 25.07.2011 RESOLUTSIOON

Jätta J.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 25.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.E on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 - §199 lg.2 p.9 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 9 kuud alates 25.10.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei õpi Viru Vanglas, samuti ei ole ta olnud

2 mitmesugustel põhjustel hõivatud majandustöödel. Kinnipeetav ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Vanglas kinnipeetaval materiaalne toetus puudub. Kinnipeetaval on suured tasumata rahalised nõuded. Kinnipeetava suhted ema ja õdedega on head, suheldakse kirja teel. Kinnipeetavat iseloomustab vajadus kohe tegutseda arvestamata

tekkida võivate tagajärgedega, eriti alkoholijoobes. Enesekehtestamiseks võib

kinnipeetav käituda agressiivselt. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuna vanglas on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, parandada käitumist ja suhtumist ühiskonda ja osaleda sotsiaalprogrammides Eluviisitreening või Õige hetk.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused on täidetud vaid osaliselt: elukoht

asub Läti Vabariigi riigipiiri vahetus läheduses ja pole välistatud mobiilside lülitumine teise võrku, samuti asub elumaja raudtee ülesõidukoha lähedal ja pole välistatud elektrikatkestused. Kinnipeetaval on peale vangistust võimalik asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus lisaks emale elab ka kinnipeetava õde. Kinnipeetava ema on töövõimetuspensionär pensioniga xxx krooni, millele lisaks saab ta lastetoetust 600 krooni ja ravimite hüvituskulu 800 krooni. Kinnipeetaval ei ole peale vabanemist töökohta ning ette on

näha raskusi praegusel tööjõuturul konkureerimisel. Eelmisel katseajal ei täitnud

kinnipeetav kontrollnõudeid, s.h. registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande. Kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteo korras 27 korda, neist 7 korda katseajal. See näitab kinnipeetava vastutustundetut suhtumist ja käitumist.

Käitumiskontrolli päevikust nähtub, et kinnipeetav on registreerimisele ilmunud alkoholijoobes. Kinnipeetava käitumist mõjutavad vabaduses järgmised asjaolud:

alkoholi tarvitamine, riskiv ja hoolimatu käitumisstiil, kriminaalse taustaga sõpruskond, tööalase rakenduse puudumine peale vanglast vabanemist, oma süütegude ja nende tagajärgede mitteteadvustamine.

Maakohtu istung

Kinnipeetav J.E taotles maakohtu istungil enda vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et varasemalt on ta kriminaalhooldusel viibinud, see möödus halvasti, ta rikkus kontrollnõudeid.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 25 korda.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuetega. Vabanemisel koos elektroonilise järelevalvega kaasnevad veelgi suuremad piirangud. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 25.07.2011 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal

kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas

nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei ole suutnud isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid täita.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde 2-toalisesse

korterisse. Sellel elamispinnal elavad täiskasvanud isikud on nõusoleku andnud. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et nimetatud korter asub riigipiiri ja raudtee lähedal, mistõttu on tõrkeid ja häireid nii mobiilside levis kui ka elektrienergiaga varustamisel. Vastavalt justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr.15 kinnitatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra §4 lg.2 p.3 peab elukohas olema tagatud elektrienergiaga varustatus ja vastavalt sama sätte p.4 peab elukoht asuma GSM-i levialas. Kuna kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et nimetatud nõuded

ei ole pidevalt täidetud ja mõlema täitmisega esineb probleeme, siis ei ole

kinnipeetava vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal võimalik. Ülaltoodu alusel tuleb taotlus jätta rahuldamata ja kinnipeetav elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige

Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 25.09.2010

Nooremreferent

Liivi Õun

4