2-21-108382/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-108382

Tsiviilasi

Ferratum Bank p.l.c hagi O. - K. U. vastu põhivõla

1978 euro 69 sendi, intressi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3215 eurot 54 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ferratum Bank p.l.c (asukoht: C 56251 ST

Business Centre, 120, The Strand, 1027, Malta),

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

Kostja: O. - K. U. (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata, viimane teadaolev

elukoht

xxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista O. - K. U. Ferratum Bank p.l.c kasuks välja võlgnevus 2421 eurot 29

senti (põhivõlg 1978 eurot 69 senti, intress 287 eurot 96 senti ja sissenõutavaks muutunud

viivis 154 eurot 64 senti).

3. Jätta menetluskuludest 25% Ferratum Bank p.l.c ja 75% O. - K. U. kanda.

4. Mõista O. - K. U. Ferratum Bank p.l.c kasuks välja menetluskulud 382 eurot 50 senti.

5. Mõista O. - K. U. Ferratum Bank p.l.c kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (382 eurolt 50 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1. Ferratum Bank p.l.c (hageja) esitas 24. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse O. - K. U. (kostjalt) 2618 euro 29 sendi saamiseks. Kohus tegi 26.

märtsil 2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 30. juunil 2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude

kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 16. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 1978 eurot 69 senti, intressi 287 eurot 96 senti ja sissenõutavaks

muutunud viivise 948 eurot 89 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud hageja poolt võimaldatud laenulimiiti summas

2272 eurot, mis kanti kostja arvele osade kaupa: 25. novembril 2019 summas 2000 eurot,

21. jaanuaril 2020 summas 195 eurot ja 4. märtsil 2020 summas 77 eurot. Intressi- ja

viivisemäär oli 49,09% aastas. Kostja ei sooritanud tagasimakseid tähtaegselt, mistõttu hageja

ütles lepingu üles ning kogu võlgnevuse tasumata jääk 1978 eurot 69 senti muutus

sissenõutavaks 24. juulil 2020.

3. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded vahendusel ning teadanne loeti kättetoimetatuks 15. oktoobril 2021.

Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (1. novembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressinõue.

TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.

6. Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja arvestab viivist põhinõude tagastamata osalt 1978 eurolt 69 sendilt ning viivisemääraks

on 49,09% aastas. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

25. juulist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juulil 2021 sissenõutavaks muutunud viivist

948 eurot 89 senti.

7. Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited

viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi

aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust.

TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus

on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele

vastuväiteid esitanud või mitte.

8. Hageja ei ole kohtule hagiga koos lepingutingimusi edastanud, mistõttu lähtub kohus

hagiavalduses märgitust. Hagiavaldusest nähtub, et poolte kokkuleppel on laenu intressimäär

olnud 49,09% aastas ning hageja on viivisemäära arvestanud võrdselt intressimääraga samuti

49,09% aastas.

Kohus on seisukohal, et kostja ja Ferratum Bank p.l.c vaheline leping laenulimiidi kasutamiseks

on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõistes. Ferratum Bank p.l.c tegutseb

professionaalse laenuandjana ning annab laenu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, mis

annab alust eeldada lepingu sõlmimist tüüptingimustel. Samuti on kohtule esitatud hagejalt

kostjale 25. novembril 2019 saadetud Ferratum Bank tervitus, milles on viide ka kostjale

laenutingimuste edastamisele („saadame Teile ka laenutingimused ning Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe“). Eelnev viitab samuti, et tingimused ei olnud poolte vahel eelnevalt

eraldi läbi räägitud, leping sõlmiti tüüptingimustel, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Seega on

tüüptingimustel sõlmitud ka kokkulepped viivise ja intressi kohaldamiseks.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või

kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS §

1 lg 5 tähenduses.

9. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17).

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit.

Eesti Panga teatel oli intressimäär 0,00% alates 1. juulist 2019 kuni 1. juulini 2020. Seega oli

seadusjärgne viivise määr sellel perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 49,09% aastas

ületab seadusjärgset 6,1-kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.

10. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist.

Riigikohus on leidnud, et laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1

esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid,

st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari

2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt

nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette

nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17)

toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus

intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.

11. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

25. juulist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juulini 2021. Viivis seadusjärgses määras on

samal perioodil kokku 154 eurot 64 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

12. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1978 eurot 69 senti, intressi 287 eurot 96 senti ja 16. juuli 2021 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 154 eurot 64 senti (kokku 2421 eurot 29 senti). Kohus jätab

rahuldamata hageja viivise nõude summas 794 eurot 25 senti (948,89 – 154,64).

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 3215 eurot 54 senti,

kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 2421 eurot 29 senti, s.o ca 75% ulatuses,

jätab kohus menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot,

õigusabikulud 300 eurot (3 töötundi, 100 eurot/tund) ning kohtutäituri tasu dokumentide

kättetoimetamise eest maksekäsu kiirmenetluses 40 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla

tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele

kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu

kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja õigusabi piirdub hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse

esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on

õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingutest

tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega,

peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 150 eurot (1,5 tundi,

ilma käibemaksuta).

Kohus märgib, et kuigi menetluskulude nimekirja on riigilõivuks märgitud 250 eurot, nähtub

kohtute infosüsteemist, et hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Hagihinda arvestades on

riigilõiv 300 eurot ka õige. Kohus peab võimalikuks lähtuda asja materjalidest ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 300 eurot. Samuti on põhjendatud mõista kostjalt hageja

kasuks välja kohtutäituri tasu 40 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on eelnevast tulenevalt kokku 510 eurot (20 + 150 + 300

+ 40). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 382 eurot 50 senti (0,75

x 510). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (382 eurolt 50 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

16. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik