3-20-2413/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2413

Haldusasi

OÜ Technosol kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.09.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/051446-6, 06.11.2020 vaideotsuse

osaliseks

tühistamiseks

ja

24.11.2020

intressinõude

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OÜ Technosol, lepinguline esindaja Henno

Nurmsalu

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.12.2021.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi OÜ-le Technosol 17.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/051446-

6, millega kohustati kaebajat tasuma perioodi oktoober- november eest maksusumma 5253,06

eurot. MTA leidis maksuotsuses, et:

1.1. kaebaja on kontrollitaval perioodil alusetult kajastanud sisendkäibemaksu teenuste soetamisel

Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-lt. MTA, et kõnealused teenused on tegelikult osutatud kaebaja

juhatuse liikme Imre Reino eraelulistes küsimustes. Sellest tulenevalt vähendas MTA kaebaja

sisendkäibemaksu ja määras täiendavalt tasumisele tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt;

3-20-2413

2(8)

1.2. kaebaja on kontrollitaval perioodil on kaebaja tasunud juhatuse liikme isiklikke reisikulusid

ning määras sellest tulenevalt täiendavalt tasumisele tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt;

1.3. kaebajal tuleb täiendavalt tasuda tööjõumakse (kinnipidamisele kuuluv tulumaks ja

sotsiaalmaks) kaebaja juhatuse liikmele tehtud väljamaksete osas seonduvalt kaebaja juhatuse

liikme poolt pangakontolt võetud sularahaga ja juhatuse liikmele makstud päevarahadega.

2. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide. MTA tegi 06.11.2020 vaideotsuse, millega vähendati

maksusummat (08.10.-13.10.2019 toimunud Valgevene reisiga seotud kulutuste summas 270,36

eurot osas) ning kohustati kaebajat tasuma maksusumma 4955,5 eurot.

3. MTA esitas kaebajale 24.11.2020 intressinõude nr 13-3/115555 intressi tasumiseks summas 488

eurot.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 03.12.2020 OÜ Technosol kaebus MTA 17.09.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/051446-6 ja 06.11.2020 vaideotsuse osaliseks tühistamiseks ning

24.11.2020 intressinõude tühistamiseks. Kaebaja ei vaidlusta seejuures kohtumenetluses

08.11.2019 arvel nr 966 nimetatud sisendkäibemaksu osa.

5. Tallinna Halduskohus võttis 07.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

MTA.

6. MTA esitas vastuse kaebusele 18.01.2021 ja täiendavad dokumendid 07.10.2021.

7. 13.09.2021 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas

täiendavad seisukohad 01.11.2021.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja vaidlustab maksuotsuse osas, milles see jäeti vaideotsusega jõusse (välja arvatud

08.11.2019 arve nr 966 osas), samuti vaideotsuse osas, milles vaie jäeti rahuldamata ning

intressinõude täies ulatuses.

9. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse seisukohaga, et, et Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved ei ole

seotud kaebaja ettevõtlusega.

9.1. Kaebaja on edastanud MTA-le lepingud, mille osas on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ

viinud läbi õigusliku analüüsi, mis on seotud makstud tasuga. Kaebaja märgib, et 4 lepingu

õigusliku analüüsi teostamine (14,67 tundi) summas 2640 eurot (tunnihinnaga 150 eurot + KM) on

tavapärase majandustegevuse osaks olev kulutus, mis on kooskõlas vastava teenuse turuhinnaga.

9.2. Kaebaja möönab, et seoses paralleelselt toimunud juhatuse liikme tsiviilvaidlustega, kus

samuti oli esindajaks sama advokaadibüroo, siis toepoolest, ühe konkreetse arve nr 966 puhul oli

tegemist ekslikult ettevõtlusega seostatud arvega, kus riigiloiv oli kaasneva tsiviilvaidluse osaks.

Seetõttu nõustub kaebaja, et ühe arve osas oli tegemist juhatuse liikme tsiviilvaidlusega seotud

kuluga suuruses 10 eurot riigiloiv + 636,5 eurot teenuse eest kokku summas 775 eurot (millest

käibemaks moodustas 127,5 eurot).

9.3. Ülejäänud Maria Mägi Advokaadibüroole tasutud summa 2640 eurot osas oli tegemist otseselt

ettevõtlusega seotud kuludega, mis olid seotud eelnimetatud lepingute õigusliku analüüsi

teostamisega. Teenuse täpne ulatus kajastus arvetel vastavate tundidena, mille kaebaja eelnevalt

heaks kiitis, kuid tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks

kulunud teenuse mahtu. Too teostati loogiliselt vahetult arvele eelneval ajaperioodil.

9.4. Kaebaja toob välja, et on esitanud näiteks sõlmitud lepingu Vene Föderatsiooni ettevõttega

Lukoil, nr19G0569, 15 lehel. Kaebaja rõhutab, et nimetatud koostöölepingu õiguslik analüüs,

lepingueelsed läbirääkimised ning muudatuste tegemine oli pikaajaline protsess, millesse oli

3-20-2413

3(8)

otseselt kaasatud Maria Mägi Advokaadibüroo. Seejuures toimus oluline osa läbirääkimistest

telefoni teel, samuti oli kaebaja eelistatud koostöövorm advokaadibürooga telefonikonsultatsioon.

Nimetatud viis tagas efektiivsuse lepingu nüansside läbirääkimistel. Kaasnev kirjavahetus ei ole

paraku säilinud seoses möödunud ajavahemikuga ja arvuti vahepealse hävimisega, mida kaebaja

on ka vastustajale selgitanud.

10. Teiseks ei nõustu kaebaja, et on teinud kontrollitaval perioodil lisaks deklareeritule

erisoodustusi kokku summas 4838,51 eurot, s.h tasunud oma juhatuse liikme Imre Reino isiklike

reisikulude eest kokku 1464,35 eurot.

10.1. Vaideotsuses leidis MTA, et 08.10.- 13.10.2019 Valgevene reisiga seotud kulutused 270,36

eurot olid seotud vaide esitaja ettevõtlusega. Paraku on jätnud MTA arvesse võtmata sama reisiga

seotud kulud. Kui leiti, et nimetatud reis oli esitatud tõendite põhjal seotud kaebaja ettevõtlusega,

siis tuleb ka reisiga kaasuvate kulude osas teha tasaarveldus maksuotsuses. Vaideotsuses on

tõenäoliselt arvestatud vaid majutuskuludega, kuid arvesse ei ole võetud muid lähetuskulusid.

10.2. Meresuu SPA külastusega seotud kulude kujunemist on selgitanud kaebaja korduvalt.

Kaebaja on selgitanud varasemalt, et eelmisel õhtul toimus Meresuu hotellis kohtumine FSM

ettevõtte direktoriga, kus arutati edasist müügiplaani ja koostööd, mistõttu oli vajalik ka ööbimine.

On põhjendamatu, et MTA on nimetatud kulud välja arvanud ettevõtlusega seotud kuludest üksnes

asjaolu tõttu, et kaebaja juhatuse liige on eksinud selgitustes ühe päeva võrra tagantjärgi kohtumise

kuupäeva osas.

10.3. Läti Vabariigi (nn Jurmala SPA) reisiga seotud kulude osas on kaebaja samuti esitanud

selgitused reisi seotuse kohta ettevõtlusega. MTA ei kahtluse alla seadnud kaebaja esitatud reisi

eesmärki, kauba müümist ega ka äripartneritega kohtumist. Otsus on kaebaja hinnangul tehtud vaid

lähtudes asjaolust, et kaebaja ööbis hotellis Jurmala SPA. Kaebaja on esitanud oma selgitused

hotelli valiku osas ja rõhutab, et kuludes oli vaid ööbimisega seotud kulud. Kaebaja leiab, et puudub

igasugune põhjendus sellise reisi kulude väljaarvamiseks ettevõtlusega seotud kuludest.

Täiendavalt esitab kaebaja ka äripartneri SIA DELTARS kinnituse kohtumise toimumise kohta,

mistõttu tuleb nimetatud kohtumist, arvestades kõiki esitatud tõendeid, lugeda otseselt

ettevõtlusega seotud kulutuseks.

10.4. Tai, Singapuri ja Laose reisi kulude väljaarvamise osas märgib kaebaja, et on esitanud

selgitused ja tõendid toimunud tooteesitluste, reklaami ja müügikohtumiste osas. Kaebaja esitab

lisaks eeltoodule ka HydroBreak Singapuri esitaja kinnituse Imre Reino viibimise kohta

eelnimetatud maades seoses muudavate toodete kasutamise juhendamiste (demo) ja

tooteesitlustega. Lisaks eeltoodule on olemas ka WhatsApp vestlus äripartneriga, kus samuti

arutatakse toimunud kohtumise ettevalmistamist. Kaebaja märgib, et puudub objektiivne alus

nimetatud reiside kulude mitteseostamiseks ettevõtlusega. Kaebaja esitab ka 2019.a kirjavahetuse

äripartneritega nimetatud reisi ettevalmistamiseks, mis tõendab samuti reisi seost ettevõtlusega.

11. Kolmandaks, MTA leidis, et vaide esitaja on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata

juhatuse liikme tasu väljamakseid Imre Reinole oktoobris 941,7 eurot ja novembris 1001,4 eurot

kogusummas 1987,68 eurot. Kaebaja on selgitanud, et tegemist on olnud omanikulaenu

tagasimaksetega. Kaebaja esitab Tallinna notari Silje Velsbergi kinnitatud korteri ostu-

müügilepingu kuupäevaga 06.02.2002, mis tõendab, et kaebaja esindaja on müünud korteriomandi

nimetatud kuupäeval, mis lükkab umber vaideotsuse p 12 esitatu. Omanikulaenu tagasimaksete

alust tõendab ka kaebaja 2002 a majandusaasta aruande väljavõte (raamatupidamisbilanss), millest

nähtub kohustuste real omanikulaenuga seotud kohustused.

12. 10. 24.11.2020 esitatud intressinõude osas märgib kaebaja, et vaidlustas maksunõude täitmise

ja seega puudub põhjus nõuda intressi.

3-20-2413

4(8)

Vastustaja seisukohad

13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja ei ole kaebuses ja selle

lisatud tõenditega selgitanud ega tõendanud, et maksuotsuses toodud seisukohad oleksid ebaõiged

ning annaksid alust kaebuse rahuldamiseks.

14. Kaebaja väidab, et Maria Mägi Advokaadibüroo arved summas 2640 eurot on seotud teenuse

osutamisega kaebajale. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi täiendavat põhjendust

ega tõendit, mis tõendaks, et need kulutused on tehtud just kaebaja majandustegevuses. Kaebaja

esitas küll maksuhaldurile lepingud, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Maria Mägi

Advokaadibüroo kuidagi viidatud lepingutega seotud on. Asjaolu, et õigusliku analüüsi koostamine

konkreetselt toodud hinnaga on majandustegevuses tavapärane, ei seo vastustaja hinnangul

käesoleval juhul tehtud kulutusi konkreetselt kaebaja majandustegevusega, ega lükka ümber

maksuhalduri tehtud järeldusi. Maksuhaldur ei ole seejuures kahtluse alla seadnud kulutuste

toimumist, vaid üksnes nende seotuse kaebaja majandustegevusega.

14.1. Vastustaja ei nõustu, et tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga konkreetse lepingu

korrigeerimiseks kulunud teenuse mahtu. Kaebaja saanuks täiendavate tõendite saamiseks

pöörduda advokaadibüroo poole, kuid pole seda teinud. Usutav ei ole ka see, et kaebajal pole alles

mitte ühegi kirjavahetust advokaadiga. Isegi kui see vastaks tõele, on kaebajal võimalus küsida

kirjavahetuse koopiaid oma advokaadilt. Kaebaja ei ole aga menetluse jooksul esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et ta oleks kontrolliperioodil oma majandustegevuse käigus vajanud õigusabi

teenust ega tõendeid arvete nr 821;877 ja 1013 seotuse kohta oma majandustegevusega.

14.2. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Antud juhul ei ole kaebaja

tõendanud advokaadibüroo poolt esitatud arvete seotust kaebaja majandustegevusega. Veelgi

enam, vastustaja hinnangul viitab asjaolu, et kaebaja väitis algselt, et ka arve nr 966 on seotud

kaebaja majandustegevusega, selgelt sellele, et tegelikult on kõik vaidlusalused Maria Mägi

Advokaadibüroo arved seotud kaebaja juhatuse liikme isiklike kohtuasjadega ning kaebaja püüab

arvete tegelikku sisu varjata.

15. Kaebaja väidab, et MTA on oma vaideotsuse jätnud arvesse võtmata kaebaja 08.10.2019-

13.10-2019 toimunud Valgevene reisiga seotud kulud kogu ulatuses. Vastustaja selgitab, et

kontrolliaktis

ning

maksuotsuses

on

maksuhaldur

leidnud,

et

kaebaja

on

oma

raamatupidamisarvestuses kajastanud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi seoses Valgevene reisiga

summas 270,36 eurot (vt kontrolliakt p 1.2.2.1. ja 1.2.2.3. ja maksuotsus p 2.2.3.). Sellest lähtuvalt

on maksuhaldur maksuotsusega muuhulgas suurendanud kontrolliperioodil nii kaebaja tulumaksu-

kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustust. Vaideotsusega leidis MTA, et vaie kuulub rahuldamisele

osas, mis puudutab kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi perioodil 08.10.-13.10.2019 summas

270,36 eurot ning muutis ühtlasi nii maksuotsuse resolutiivosa kui ka maksuarvestust. MTA tegi

vaideotsuses küll ilmselge arvutusvea, kuid parandas selle oma 19.11.2020 otsusega vaideotsuse

muutmise kohta. MTA on seejuures vaideotsuses võtnud maksuarvestuse muutmisel arvesse kõik

Valgevene reisiga seotud kulud ning kaebaja vastupidine väide on alusetu ega vasta tõele.

16. Meresuu SPA ja Hotel-iga seotud kulude osas palub vastustaja kohtul arvestada vaideotsuses

tooduga (vaideotsuse p 11, kolmas lõik), ega hakka neid seisukohti kordama. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi täiendavat tõendit selle kohta, et Meresuu SPA’s peatumine oleks olnud seotud

kuidagi kaebaja ettevõtlusega. Erinevused kaebaja esitatud ütlustes ning seisukohtades üksnes

kinnitavad vastustaja hinnangul maksuhalduri järeldusi, et tegemist ei olnud kaebaja ettevõtlusega

seotud kuludega.

17. Kaebaja on koos kaebusega esitanud oma äripartneri SIA DELTARS kinnituse kohtumise

toimumise kohta Lätis. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei ole ei maksumenetluses ega ka

3-20-2413

5(8)

vaidemenetluses kõnealust tõendit maksuhaldurile esitanud. Seega ei saanud maksuhaldur sellest

tõendist maksuotsuse tegemisel ega vaideorgan vaideotsuse tegemisel lähtuda.

17.1. Riigikohus on oma otsustes nr 3-3-1-47-0711 ja 3-3-1-32-0912 ringkonnakohtu seisukohale

viidates märkinud, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda

maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui need on

maksukohustuslasele hiljem teatavaks saanud ning tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud

maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Seejuures rõhutas kohus, et kui

maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, on

maksuhalduril õigus maksukohustust vähendavad asjaolusid mitte arvestada ning maksuotsust

seetõttu hiljem enam muuta ei saa.

17.2. Kaebaja oli maksumenetluse ajal teadlik, et tal oli võimalus esitada maksuhaldurile

kõikvõimalikke tõendeid, mis tõendaksid tema tehtud kulutuste seotust kaebaja ettevõtlusega.

Kaebajale selgitati, et lähetused peavad olema ettevõtte majandustegevusega seotud ning temalt

küsiti korduvalt tõendeid reiside seotuse kohta ettevõtte majandustegevusega. kaebajale selgitati

sealjuures, millised need tõendid olla võivad. Kaebaja on esitanud menetluse jooksul mitmeid

erinevaid tõendeid, mis näitab, et kaebaja oli teadlik tõendite esitamise võimalusest ja vajadusest.

17.3. Käesoleval juhul esitas kaebaja viidatud tõendi alles kohtumenetluses. Kaebaja ei ole

seejuures sellise tõendi esitamist alles kohtumenetluses kuidagi põhjendanud. Viidatud tõend

(äripartneri e-kiri) on küll kaebajale saadetud alles 01.12.2020, kuid kaebajal oli võimalus

äripartnerilt kinnituse küsimiseks juba maksumenetluse ajal. Vastustaja palub jätta esitatud tõendi

tähelepanuta.

18. Ka kaebaja poolt seoses Tai, Singapuri ning Laose reisidega esitatud HydroBreak Singapuri

esindaja kinnituse, WhatsApp vestluse äripartneriga ning 2019. aasta kirjavahetuse äripartneritega

esitas kaebaja alles kohtumenetluses.

18.1. HydroBreak Singapuri esindaja kinnitus sisaldab isiku nimega N. S. kinnitust HydroBreaki

müümisel osalemise kohta ja toote juhendamisel 18.11–26.11.19 abiks olemise kohta Tais ja

Laoses. Tegemist ei ole kinnitusega selle kohta, et kaebaja viibis Tais ning Laoses seoses oma

majandustegevusega. Isegi kui see tõendaks kaebaja juhatuse liikme Taisse ning Laosesse

toimunud reiside seotust kaebaja ettevõtlusega, oli kaebajal võimalus ka see tõend äripartnerilt

küsida juba maksumenetluse ajal. Seda kaebaja aga teinud ei ole (kaebaja esitatud tõendil ei ole

näha ka seda, millal kaebaja äripartnerilt kinnitust küsis).

18.2. WhatsApp vestlus oli samuti kaebajal olemas juba maksumenetluse ajal (nähtav

kuvatõmmisel näha olevatest kuupäevadest). Lisaks ei tõenda ka see vastustaja hinnangul kaebaja

juhatuse liikme reiside seost kaebaja ettevõtlusega. Tegemist on üksnes väikese osaga kaebaja ja

tema äripartneri vahelisest kirjavahetusest, millest ei nähtu ühtegi seost kirjavahetuse ning

konkreetsete vaidlusaluste reiside ning kulutuste vahel.

18.3. Ka väidetava kirjavahetuse osas äripartneritega reisi ettevalmistamiseks jääb ebaselgeks,

miks ei ole seda esitatud juba maksumenetluses või vaidemenetluses. Tõend oli kaebajal olemas

juba maksumenetluse ajal, kuna kirjavahetusest on näha, et see toimus veebruaris 2019.

18.4. Vastustaja hinnangul ei seo ükski eelpoolviidatud tõend Imre Reino reise Taisse, Singapuri

ega Laosesse kaebaja ettevõtlusega. Tõendid näitavad üksnes, et kaebaja esindaja suhtles kaebaja

äripartneritega. Esitatud kirjavahetustest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks, et Imre Reino oleks

viibinud Tais, Singapuris ning Laoses seoses kaebaja ettevõtlusega.

19. MTA tuvastas maksumenetluses, et kaebaja jättis kontrollitaval perioodil deklareerimata

juhatuse liikme tasu väljamakseid Imre Reinole 2019. a oktoobris 941,7 eurot ja 2019. a novembris

1001,4 eurot – kogusummas 1987,68 eurot. Kaebaja on seisukohal, et tegemist oli omanikulaenu

tagasimaksetega ning on oma väidete tõendamiseks esitanud taas kaks täiendavat tõendit.

3-20-2413

6(8)

19.1. Kaebaja 10.06.2020 suuliste selgituste kohaselt pärines laenuks antav raha Imre Reinole

kuulunud korteri müügist. Kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks

kinnisvara müüki ja seda, et juhatuse liikmel oleks olnud rahalisi vahendeid laenu andmiseks

summas 700 000 krooni, kaebaja maksumenetluses ega ka vaidemenetluses ei esitanud. Kaebaja

esitas halduskohtumenetluses esmakordselt kinnistu müügilepingu. Vastustaja hinnangul ei tõenda

ka esitatud müügileping kuidagi Imre Reino poolt laenu andmist kaebajale – omanikulaen on

väidetavalt kaebajale antud 18.10.2001. Kinnistu müügilepingus on kuupäevaks märgitud

06.02.2002, st 4 kuud pärast väidetava omanikulaenu andmist. Seega ei saanud kaebaja vahendid

omanikulaenu andmiseks pärineda viidatud kinnistu müügist.

19.2. Lisaks on vastustaja hinnangul tegemist ka puuduliku tõendiga – kaebaja on esitanud üksnes

foto müügilepingu esimesest leheküljest, kus ei ole näha ei kaebaja ega ka teiste lepinguosaliste

lepingu sõlmimist kinnitavaid allkirju ega korteri müügihinda (mis näitaks kaebaja omanikulaenu

jaoks vajalike vahendite olemasolu). Eeltoodule tuginedes leiab vastustaja, et kaebaja esitatud

müügileping ei tõenda kuidagi, et kaebaja poolt Imre Reinole tehtud väljamaksete puhul oli

tegemist omanikulaenu tagasimaksetega. Samuti ei tõenda vastustaja hinnangul kaebaja esitatud

foto kaebaja 2002. aasta raamatupidamisbilansist omanikulaenu andmist kaebajale. Tegemist on

taas tõenditega, mida kaebaja maksumenetluses ei esitanud, millele maksuhaldur ega vaideorgan

ei saanud oma otsuste tegemisel tugineda ning mis tuleks jätta asja lahendamisel tähelepanuta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

20. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun siinjuures

maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165

lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt.

21. Asja materjalide juures olevatest Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvetest (vastustaja vastuse

lisad 3, 4 ja 6) nähtub, et arved on esitatud õigusnõustamise eest, kokku mahus 14 töötundi. Muid

täpsustavaid andmeid arvetest ei nähtu ning kaebaja ei ole esitanud ka mistahes muid tõendeid, mis

võimaldaks siduda arvetel märgitud õigusnõustamise kulu kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja on

maksumenetluse käigus esitanud maksuhaldurile küll rea lepinguid, mis kaebaja kinnitusel on

õigusnõustamise käigus advokaadibüroo poolt üle vaadatud (vastustaja 07.10.2021 kohtule esitatud

dokumendi lisad), kuid lepingute analüüsimisel ei nähtu nendest mistahes viiteid sellele, et

advokaadibüroo oleks lepinguid üle vaadanud ja sinna täiendusi või parandusi teinud. Muid

tõendeid, millest nähtuks osutatud teenuse täpsem sisu, ei ole kaebaja esitanud viidates, et

tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada iga konkreetse lepingu korrigeerimiseks kulunud teenuse

mahtu ning et suhtlus advokaadibürooga käis peamiselt telefoni teel. Selline kaebaja väide ei ole

usutav, kuivõrd advokaadibüroode üldlevinud praktika teenuse osutamisel on, et kui arve esitatakse

töötunni põhiselt, dokumenteeritakse osutatud teenuse maht sageli 5-10 minutilise täpsusega ning

lisaks arvele esitatakse kliendile ka täpsem spetsifikatsioon arve sisu kohta (sh märgitakse ka

toimunud telefonikõnede aeg ja kestus), et kliendil oleks võimalik teenuse mahtu kontrollida.

Puudub põhjus eeldada, et sarnaselt ei talitanud teenust osutanud advokaadibüroo ka käesoleval

juhul.

22. Nõustun MTA-ga, et käesoleval juhul on põhjendatud õigusabiteenuse eest esitatud arvetel

märgitud summat käsitada erisoodustusena TuMS § 48 lg 1 alusel ja neid väljamakseid ka vastavalt

maksustada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks õigusabiteenuse eest esitatud arveid

seostada kaebaja ettevõtlusega, samas nähtub asja materjalidest, et samaaegselt oli kaebaja juhatuse

liikmel käsil eraelulised tsiviilvaidlused, kus samuti oli esindajaks sama advokaadibüroo. Seejuures

tunnistab kaebaja, et arve nr 966 (kaebuse lisa 8) puhul oli tegemist ekslikult ettevõtlusega

seostatud arvega, tegemist oli juhatuse liikmele osutatud teenusega. Seejuures on arvel nr 996

kajastatud teenuse maht ja hind sarnaselt teiste õigusabiteenuste eest esitatud arvetega (arved nr

821, 877 ja 1013). Seega on põhjendatud MTA kahtlus, et ka need arved võivad olla esitatud

seonduvalt kaebaja juhatuse liikme eraeluliste vaidlustega, mistõttu tuleb arvete alusel tehtud

3-20-2413

7(8)

väljamakseid käsitada erisoodustusena. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma

määrati valesti. Antud juhul on maksuhaldur loonud põhjendatud kahtluse, et tasutud summade

näol võib tegemist olla erisoodustusega ning kaebaja ei ole teinud vähimatki pingutust, et tõendada

vastupidist.

23. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et MTA on oma vaideotsuses jätnud arvesse võtmata kaebaja

08.10.2019-13.10.2019 toimunud Valgevene reisiga seotud kulud kogu ulatuses. Kontrolliaktis

ning maksuotsuses on maksuhaldur kajastanud Valgevene reisiga seotud asjaolusid vastavalt

punktides 1.2.2.1. ja 1.2.2.3. (kontrolliakt) ja p 2.2.3 (maksuotsus). Nendest punktidest nähtuvalt

on kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi tasunud kokku 270,36 eruot. Vaideotsusega leidis

MTA, et vaie kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab kaebaja Valgevene reisiga seotud kulutusi

perioodil 08.10.-13.10.2019 summas 270,36 eurot ning muutis ühtlasi nii maksuotsuse

resolutiivosa kui ka maksuarvestust erisoodustustelt arvestatud maksukohustuste osas. Samuti

muutis maksuhaldur ka maksuotsuses toodud maksuarvestust kinnipeetud tulumaksu- ja

sotsiaalmaksu osas seonduvalt Valgevene reisiga juhatuse liikmele makstud päevarahadega, mis

olid varasemalt maksustatud juhatuse liikme tasuna. MTA vaideotsuses tehtud arvestusviga on

parandatud 19.11.2020 otsusega vaideotsuse muutmise kohta. Möönan siinjuures, et vaideotsuse p

11 on selles osas eksitav, kuivõrd lisaks reisiga seotud kulutustele 270,36 eurot oli reisiga

seonduvalt maksustatud ka päevarahad summas 191,70. Seega olnuks korrektne vaideotsuses

viidata lisaks reisiga seotud kuludele ka päevarahadele ja esitada vaideotsuses või selle lisana

selges ja arusaadavas vormis maksuarvestuse muutmise aluseks olev arvutuskäik. Samas on otsus

lõppjäreldustes õige ja tehtud kaebajale soodsamas suunas ning selle uuesti ülevaatamine ei ole

seega tarvilik.

24. Meresuu SPA ja Hotel-iga seotud kulude osas nõustun kontrolliaktis, maksuotsuses ja

vaideotsuses tooduga (kontrolliakti p 1.2.2.2. alapunkt b), maksuotsuse lk 5 alt kolmas lõik ja

vaideotsuse p 11, kolmas lõik) ning ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid, mis kinnitaks reisi seotust ettevõtlusega ning on menetluse kestel andnud reisiga

seonduvalt ka vastuolulisi ütlusi.

24.1. Riia reisiga seonduvat on maksuhaldur käsitlenud kontrolliakti punkti 1.2.2.2 alapunktis c)

ning maksuotsuses lk 5 (alt teine lõik) ja vaideotsuse p 11 (viimane lõik). Nõustun neis punktides

toodud seisukohtadega. Kaebaja on menetluse kestel selle reisi kohta esitanud erinevaid ja kohati

vastukäivaid andmeid ning selgitusi. Seega ei ole veenvalt tõendanud reisi seotust ettevõtlusega.

Kohtumenetluses on kaebaja esitanud täiendava tõendina oma äripartneri SIA DELTARS kinnituse

kohtumise toimumise kohta Lätis, kuid kuivõrd kaebaja ei ole ei maksumenetluses ega ka

vaidemenetluses kõnealust tõendit maksuhaldurile esitanud, tuleb nimetatud tõend jätta

tähelepanuta. Maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda

maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui need on

maksukohustuslasele hiljem teatavaks saanud ning tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud

maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt

talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, on õigus maksukohustust vähendavaid asjaolusid

mitte arvestada (RKHKo asjas nr 3-3-1-47-0711 ja asjas nr 3-3-1-32-0912). Kaebaja ei ole

kohtumenetluses esitanud selgitusi, millest nähtuks, et äripartneri kinnitust ei olnud tal varem

võimalik küsida.

25. Seoses Tai, Singapuri ja Laose reisidega on maksuhaldur kontrolliakti punkti 1.2.2.2 alapunktis

d) märkinud, et kaebaja on maksumenetluses reisi eesmärgina viidanud kohtumist klientidega ja

toote esindajaga ning komandeeringu aruandes märkinud lisaks messil osalemise. Samas ei nähtu

maksuhaldurile esitatud andmetest, et kaebajal oleks seal oleks edasimüüjaid või kliente. Kaebaja

ei esitanud maksumenetluse käigus dokumente, mis tõendaks vastupidist. Kohtumenetluses on

kaebaja esitanud HydroBreak Singapuri esindaja kinnituse, WhatsApp vestluse äripartneriga ning

3-20-2413

8(8)

2019. aasta kirjavahetuse äripartneritega (kaebuse lisad 10-12), kuid sarnaselt Riia reisiga seotud

tõenditega, tuleb ka need jätta tähelepanuta, kuivõrd kaebajal oli võimalus nende dokumentide

esitamiseks maksu- ja vaidemenetluses, kaebaja seda aga ei teinud. Lisaks tuleb nõustuda

vastustajaga, et esitatud tõendid ei kinnita siiski reiside seost kaebaja ettevõtlusega (vt ka MTA

vastus kohtule p-d 4.1.4–4.20).

26. Eeltoodust tulenevalt leian, et MTA on maksuotsuses ja vaideotsuses põhjendatult leidnud, et

kulutused seoses ööbimisega Meresuu SPA-s ning Riia reisi ning ka Tai, Singapuri ning Laose

reisiga seotud kulutuste puhul ei ole tõendatud kulutuste seos kaebaja ettevõtlusega ning on sellest

tulenevalt põhjendatult määranud kaebajale täiendava maksukohustuse.

27. MTA tuvastas maksumenetluses, et kaebaja jättis kontrollitaval perioodil deklareerimata

juhatuse liikmele tehtud väljamakseid 2019. a oktoobris 941,7 eurot ja 2019. a novembris 1001,4

eurot – kogusummas 1987,68 eurot (kontrolliakti p 1.3.2.2.). Kaebaja leiab, et tegemist oli

omanikulaenu tagasimaksetega ning on maksumenetluses selgitanud (10.06.2020 selgitused p 6 ja

7, vastustaja vastuse lisa 7), et laenuks antud raha pärines juhatuse liikmele kuulunud korteri

müügist. Kinnistu müügilepingut ega pangakonto väljavõtet, mis tõendaks kinnisvara müüki ja

seda, et juhatuse liikmel oleks olnud rahalisi vahendeid laenu andmiseks kaebaja maksumenetluses

ei esitanud. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud kaks fotot (kaebuse lisad 13 ja 14), millest üks

on foto korteri müügilepingu esimesest lehest ja teine 2002.a. raamatupidamise aastaaruandele

lisatud bilansist, kuid ka need ei lükka ümber maksuhalduri kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud

järeldust. Vastuses kohtule viitab MTA, et omanikulaen on väidetavalt kaebajale antud 18.10.2001,

kuid kinnistu müügilepingus on kuupäevaks märgitud 06.02.2002, st 4 kuud pärast väidetava

omanikulaenu andmist. Seega ei saanud kaebaja vahendid omanikulaenu andmiseks pärineda

viidatud kinnistu müügist. Ka on kaebaja müügilepingu kohta esitanud üksnes foto müügilepingu

esimesest leheküljest ning puudub info selle kohta, kas leping on ka lepinguosaliste poolt allkirjaga

kinnitatud, samuti ei nähtu tõendist korteri müügihinda, mis näitaks kaebaja omanikulaenu jaoks

vajalike vahendite olemasolu. Märgin siinkohal, et tegemist on jällegi tõenditega, mida kaebaja

maksu- ega vaidemenetluses ei esitanud ning ka kohtumenetluses ei ole kaebaja selgitanud, miks

neid tõendeid ei olnud võimalik varem esitada.

28. Kokkuvõtvalt leian, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud

tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Kui tõendamiskoormus on

kaebajal ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, jääb kaebus kahtluse

kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata, sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (RKHKo

3-12-1360/131, p 21).

Menetluskulud

29. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole

menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma