5-21-29/5 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-21-29 Otsuse kuupäev

17. november 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Hannes Kiris ja Ants Kull Kohtuasi Meelis Kaldalu ja Valimisliidu Südamega Tartu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 29. oktoobri 2021. a otsuse nr 36 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Meelis Kaldalu Valimisliit Südamega Tartu

Vabariigi Valimiskomisjon

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Kaldalu (edaspidi ka kaebaja) on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist (KrMS § 130 lõige 2) ning kes kannab eelvangistust Tartu Vangla eelvangistusosakonnas tema enda teatel alates 5. oktoobrist 2021.

2. Ühtlasi on Meelis Kaldalu Valimisliidu Südamega Tartu volitatud esindaja valimiskaebuste menetlemisel, sh põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses Riigikohtule asjas nr 5-21-13 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2021. a otsus asjas nr 5-21-13/6) esitatud volikirja alusel.

3. M. Kaldalu osales kohaliku omavalitsuse volikogu 2021. aasta valimistel hääletajana 13. oktoobril 2021 kell 14.00–19.20 Tartu Vanglas korraldatud eelhääletamisel (KOVVS § 44 lõike 2 punkt 3).

4. 19. oktoobril 2021 avaldati ajalehes Tartu Postimees valimistulemuste väljakuulutamise viibimist käsitlev artikkel, mida illustreerival fotol oli kujutatud valimissedelit tekstiga: „Soovin valida nimekirja SÜDAMEGA TARTU, kuid seda registreeritud nimekirja pole võimalik valida, mistõttu palun käsitleda seda bülletääni valimiskaebusena, ning vastavalt menetleda. Minu valik on [järgneb kandidaadi number ja nimi].“

5. M. Kaldalu ja Valimisliit Südamega Tartu esitasid Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK)

20. oktoobri 2021 kuupäevaga dateeritud ja 22. oktoobril 2021 postitatud kaebuse. Selles kaebuses leidsid kaebajad, et kohaliku omavalitsuse volikogu 2021. aasta valimistel piirati oluliselt vangide kui valijaskonna ühe osa õigusi. Kuna sellega rikkus Eesti Vabariik endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, on valimistulemused tervikuna ebaõiged, neid ei tohi kinnitada ning valimistulemused

5-21-29

2(5) tuleb tühistada, parandada rikkumised ja kuulutada välja uued valimised. Vangidel ei olnud võimalik hääletada ning neilt, sh M. Kaldalult, oli võetud õigus kandideerida. Kuna vanglas hääletajad ei saanud valida hääletamise aega ja hääletamisviisi, sh elektroonilist hääletamist, vaid pidid osalema eelhääletamisel, rikuti põhiseadusest tulenevat valimispäeva nõuet ning valimiste ühetaolisuse põhimõtet. Lisaks puudus vanglas hääletanutel hääletamiskabiin ja hääletamiskast ning seda asendavat pappsirmi ei kasutatud. Kaebajalt võeti õigus hääle salajasusele. M. Kaldalu täidetud hääletamissedel avaldati Tartu Postimehes, foto allikaks oli Tartu Linna Valimiskomisjon. Sellega avalikustati M. Kaldalu hääletamisvalik.

6. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 29. oktoobri 2021. a otsusega nr 36 kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.

7. Kaebusest ei nähtu, kuidas vangide valimisõiguse olemasolu või puudumine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ise on vahistatu, st ta on hääletamisõiguslik. Kaebaja on ka kandideerimisõiguslik ning esitas Tartu Linna Valimiskomisjonile registreerimiseks valimisliidu, samuti kandidaatide nimekirja. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Seega tuleb kaebus osas, mis puudutab vangide kandideerimisja hääletamisõiguse (vangide valimisõiguse) olemasolu, jätta läbi vaatamata.

8. Osas, mis ei puuduta vangide valimisõigust, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

9. Kaebaja, kes kannab eelvangistust Tartu Vanglas, vaidlustab oma õigust osaleda vaatlejana valimistel. Õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate toiminguid ei ole absoluutne. Isikule, kes kannab eelvangistust, ei tule tagada võimalust vaadelda valimisi väljaspool vanglat.

10. Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult hääletamissedelite lugemise tulemusena, seega on hääletamissedelite sisu häälte lugemisel avalik ning hääletamissedeli foto avaldamine ei riku hääle salajasust. Kaebuses nimetatud ja ajalehes fotol kujutatud hääletamissedeli täitnud isiku andmed ei ole teada.

11. Tartu Linna Valimiskomisjoni selgituste kohaselt oli hääletamissirmi kasutamine võimalik ja kaebaja seda ka kasutas, mistõttu tema hääle salajasus oli tagatud. Mis puudutab hääletamissedeli ümbrikusse panemist, siis kinnipidamisasutuses hääletamisel kasutatakse sisemist ja välimist ümbrikku ning valija andmed kantakse välimisele ümbrikule tulenevalt seadusest.

12. Kaebajal ei olnud tõepoolest võimalik vabalt valida hääletamise viisi, kuid ta sai oma hääletamisõigust kasutada, hääletades kinnipidamiskohas.

13. Kuna hääletamine Tartu Vanglas toimus 13. oktoobril 2021, ning kaebaja sellel kuupäeval ka hääletas, on lisaks eespool nimetatud põhjustele möödunud ka kaebuse esitamise tähtaeg.

14. 8. novembril 2021 edastas VVK Riigikohtule M. Kaldalu ja Valimisliidu Südamega Tartu

4. novembril 2021 postitatud kaebuse VVK 29. oktoobri 2021. a otsuse nr 36 peale.

KAEBAJATE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

15. M. Kaldalu ja Valimisliit Südamega Tartu paluvad kaebuses Riigikohtule sisuliselt tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 29. oktoobri 2021. a otsuse nr 36 ning jäävad kõigi VVK-le esitatud kaebuses esitatud taotluste ja seisukohtade juurde.

16. Kaebajad märgivad, et VVK on meelevaldselt ümber grupeerinud nende eri kaebustes sisalduvad väited. Samuti, et VVK on küll M. Kaldalule kätte toimetanud oma 29. oktoobri 2021. a otsused, kuid

5-21-29

3(5) ei ole sama teinud koopiatega M. Kaldalu enda kaebustest. Vanglas on kaebuste koostamine mitmes eksemplaris raskendatud.

17. Eelnevatele Riigikohtu otsustele viitamine kaebeõiguse puudumise põhjendamisel on ebapiisav.

18. VVK väited hääletamise salajasuse tagamise kohta Tartu Vangla hääletamisruumis ei vasta tõele. Hääletamisruumi uks oli avatud, samuti viibis ruumis peale valimiskomisjoni liikmete ka kaks vangivalvurit, kes võisid vangide hääletamise salajasust rikkuda ka juhul, kui kasutuses oli sirm.

19. Ehkki vaidlusalune valimissedel avaldati väidetavalt valimiskaebusena, oli avaldajal avaldamise hetkeks teada, et tegu oli siiski kehtiva hääletamissedeliga. Kaebaja palub Riigikohtu seisukohta, kas nii enda kui ka teiste inimeste valimissedelite publitseerimine on lubatav, samuti selgitada, millised on need erilised asjaolud, mis muudavad avaldamise seaduslikuks.

20. M. Kaldalule pidanuks olema tagatud vähemalt valimiste vaatlemine vanglas.

21. KOVVS § 48 lõige 6 ja § 51 lõige 3 on vastuolus põhiseadusega, kuna hääletamine väljaspool valimispäeva piirab liigselt vangide õigusi.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

22. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuses nr 36 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

23. Kaebuses soovitakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 36 tühistamist ja kohaliku omavalitsuse volikogu 2021. a valimiste tulemuste kehtetuks tunnistamist.

24. Valimisliit Südamega Tartu kohaliku omavalitsuse volikogu 2021. aasta valimistel oma nimekirjaga ei osalenud, kuna valimisliidu kõik kandidaadid jäid registreerimata põhjusel, et valimisliidu volitatud esindajad M. Kaldalu ja Reio Laurits ei esitanud õigel ajal kandidaatide ringkonnanimekirja (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. oktoobri 2021. a otsus asjas nr 5-21-13/6, punkt 22).

25. Kaebuses välja toodud väidetavad rikkumised ei saanud rikkuda sellise valimisliidu õiguseid, kes valimistel oma nimekirjaga ei osalenud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

15. novembri 2021. a otsus asjas nr 5-21-28/4, punkt 7). Seetõttu on VVK talle esitatud kaebust põhjendatult käsitlenud üksnes M. Kaldalu kaebusena.

26. Kolleegium nõustub VVK-ga selles, et kinnipeetavate hääletamisja kandideerimisõiguse olemasolu või puudumine ei saa rikkuda M. Kaldalu kui vahistatu hääletamisja kandideerimisõigust.

M. Kaldalu kasutas oma hääletamisõigust 13. oktoobril 2021 Tartu Vanglas korraldatud eelhääletamisel ning soovis kasutada ka oma passiivset valimisõigust, esitades avalduse kandideerimiseks kohaliku omavalitsuse volikogu 2021. aasta valimistel Valimisliidu Südamega Tartu nimekirjas. Kandideerimisel osutus takistuseks valimisliidu kandidaatide ringkonnanimekirja esitamine pärast tähtaja möödumist, mis tõi kaasa nimekirja registreerimata jätmise, mitte kandideerimisõiguse puudumine. Tartu Linna Valimiskomisjoni vastava otsuse õiguspärasust on Riigikohus kontrollinud ja kinnitanud otsuses asjas nr 5-21-13/6.

27. Valimiskaebust ei saa esitada avaliku huvi kaitseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. augusti 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-31-14, punkt 16). Isik saab kaitsta

5-21-29

4(5) üksnes enda subjektiivseid õigusi, mitte vaidlustada kellelegi teisele kohalduvaid piiranguid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2019. a otsus asjas nr 5-19-35/3, punkt 12). Huvi, et valimistel saaksid hääletada ja kandideerida kõik vanglakaristust kandvad isikud, ei tähenda veel subjektiivset õigust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

27. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-16/3, punkt 15). Seetõttu jättis VVK kaebuse kinnipeetavate hääletamisja kandideerimisõiguse osas õigesti läbi vaatamata.

28. Õigus vaadelda valimiskomisjonide ja valimiste korraldajate tegevust ning toiminguid eeldab liikumisvabadust. Kuna KrMS § 130 lõike 1 kohaselt on vahistamine tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises, on M. Kaldalu liikumisvabadus tulenevalt talle kohaldatud tõkendist piiratud. Seetõttu on piiratud ka M. Kaldalu õigus valimisi vaadelda.

29. KOVVS § 51 lõike 3 kohaselt korraldavad hääletamist kinnipidamiskohas vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget KOVVS § 45 lõigetes 6–8 ja 11 ning § 48 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides. KOVVS § 48 lõike 6 kohaselt paneb väljaspool elukohajärgset valimisringkonda eelhääletav valija, sh kinnipidamiskohas valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Selle ümbriku (sisemine ümbrik) paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku (välimine ümbrik), millele jaoskonnakomisjon kirjutab valija andmed. Tegemist on seadusest tuleneva, eelhääletamisel kasutuses oleva nn kahe ümbriku süsteemi kasutamise kirjeldusega, mis ei tõenda valimiskasti puudumist, nagu väidab kaebaja.

30. Eelmises punktis viidatud KOVVS sätted ei nõua hääletamiskabiini ega hääletamissirmi kasutamist hääletamisel kinnipidamiskohas. Riigikohus on hääletamise salajasuse kohta leidnud, et ka näiteks sõiduautos toimunud hääletamine võib olla seaduspärane, kui hääletamise salajasus on tagatud piisaval määral, s.o viisil, et ümbritsevad isikud on piisavalt kaugel ja paiknevad viisil, et mitte näha, kas ja mida valija hääletamissedelile kirjutas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. septembri 2021. a otsus asjas nr 5-21-11/2, punkt 21). Pealegi on M. Kaldalu kinnitanud, et ta kasutas hääletamissirmi.

31. Kaebaja väite kohta, et sirmi kasutamine ei takistanud hääletamistoimingu salajasust rikkuda ruumis viibivatel valvuritel, märgib kolleegium, et saab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi vaadata üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse VVK otsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20). Kuna M. Kaldalu ei ole VVK menetluses väitnud seda, et tema hääletamise salajasust rikkus vangivalvurite paiknemine, ei saa ka kolleegium seda väidet käsitleda.

32. KOVVS ega ükski muu seadus ei keela avada hääletamisruumi ust või viibida hääletamisruumis valvuritel.

M. Kaldalu on vahistatu, kellele kohalduvad vangistusseaduses sätestatud järelevalvemeetmed.

33. Kaebaja on vaidlustanud ka enda antud hääle salajasuse rikkumist väidetavalt tema täidetud hääletamissedeli ajakirjandusele avaldamiseks kättesaadavaks tegemise kaudu. Selle kohta märgib kolleegium, et ajakirjanduses avaldatud hääletamissedelilt ei nähtu sedeli täitnud isik. Tahet valida Valimisliidu Südamega Tartu, mis sai kohaliku omavalitsuse volikogu 2017. aasta valimistel Tartus

200 häält (https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html?#0793), kandidaati ka 2021. aasta valimistel ei ole võimalik omistada üksnes M. Kaldalule. Väite, et tegemist on M. Kaldalu hääletamissedeliga, tõele vastavust ei ole aga häälte salajasuse printsiibi tõttu põhimõtteliselt lubatav kontrollida ega ole kontrollitud ka käesolevas menetluses. Seadus ei keela valimissedelit avaldada, kuid keelatud on hääle salajasuse rikkumine.

34. Võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele hääletajatele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks

5-21-29

5(5) tegemiseks, kuna seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside (nt elektrooniline hääletamine, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 24).

35. Taotluse kohta tagada M. Kaldalule normaalsed töötingimused Tartu Vanglas ning hukka mõista VVK tegevus kaebajate kaebuste käsitlemisel märgib kolleegium, et tema pädevuses valimiskaebemenetluses on lahendada kaebuseid valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale ning tunnistada neid kehtetuks, samuti tunnistada kehtetuks hääletamistulemusi. Asja materjalidest ei nähtu, et VVK tegevus kaebajate kaebuste käsitlemisel, sh nendes sisalduvate väidete grupeerimisel oleks rikkunud M. Kaldalu õigusi või kahandanud tema kaebuse rahuldamise tõenäosust. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium annab asja lahendamiseks üldkogule PSJKS § 3 lõike 3 alusel juhul, kui ta peab seda vajalikuks. Praeguse asja lahendamisel kolleegiumis ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaebuse läbivaatamise üldkogus.

36. Eeltoodust lähtudes ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 36 tühistamiseks alust. Kolleegium jätab kaebuse PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)