2-21-109186/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-109186 Tsiviilasi Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistu avaldus V. V. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistu, rk xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Puudutatud isik: V. V., ik xxxx, tegelik elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

1.1. Lugeda aegunuks ja mitte rahuldada avaldaja nõuet perioodi 30.06.2014 kuni 30.11.2017 (kaasa arvatud) esitatud arvete osas.

1.2. Välja mõista puudutatud isikult V. V.lt avaldaja Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistu kasuks perioodi 31.12.2017 – 30.06.2021 katteks majandamiskulude võlgnevus summas 2262,11 eurot.

1.3. Mitte rahuldada avaldaja viivise nõuet summas 27,10 eurot.

2. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt. Välja mõista V. V.lt avaldaja Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistu kasuks menetluskuluna 602 eurot, s.h. 50 eurot riigilõivu katteks ja 552 eurot õigusabikulude katteks.

3. Välja mõista V. V.lt Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (602 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2

4. Tagastada Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistule enammakstud riigilõivuna 77,48 eurot avaldaja arveldusarvele nr. xxxx. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).

5. Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

AVALDUS

1. Viru-Nigula vald, xxxx korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 31.03.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. V. vastu ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõppemisega 17.05.2021 avalduse Viru Maakohtule. 09.07.2021 ja 09.08.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse täpsustused.

2. Esitatud avalduse kohaselt suri xxxx H. T. (isikukood xxxx), kellele kuulus kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetavasse kinnistusregistri registriosa nr xxxx, korteriomand nr xxxx, asukohaga xxxx. H. T. pärijaks on tema poeg V. V.. Tuginedes avaldaja põhikirja punktile 4.2.6 ja KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2 palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodil 30.06.2014 - 30.06.2021, mille eest kostjal on hageja ees võlgnevus, kokku põhivõlg 4421,91 eurot /kohtu märkus: õige summa on 4368,99 eurot/ ja viiviste võlgnevus on 27,10 eurot, kokku 4449,01 eurot /kohtu märkus : õige summa kokku on 4396,09 eurot/.

Avalduse esitamise aja seisuga on puudutatud isiku põhivõlgnevus avaldaja ees järgmine: Kuupäev Arve nr. Põhivõlg Viivised Kokku 30.06.2014 376A 22,29 0,52

22,81 31.07.2014 439B 24,27 1,4

25,67 31.08.2014 502B 23,14 1,9

25,04 30.09.2014 565B 30,69 2,33

33,02 31.10.2014 628B 79,33 3,01

82,34 30.11.2014 691A 88,48 3,94

92,42 31.12.2014 754A 88,52 6,04

94,56 31.01.2015 61A

79,75 7,96

87,71 28.02.2015 124A 103,44 0

103,44 31.03.2015 187A 75,48 0

75,48 30.04.2015 250A 56,69 0

56,69 31.05.2015 313

39,04 0

39,04 30.06.2015 376

16,42 0

16,42 31.07.2015 439

14,85 0

14,85 31.08.2015 502

15,95 0

15,95 30.09.2015 565

15,78 0

15,78 31.10.2015 628

52,82 0

52,82 30.11.2015 691

54,66 0

54,66 31.12.2015 754

59,92 0

59,92 31.01.2016 61

86,02 0

86,02 29.02.2016 124

58,79 0

58,79 31.03.2016 187

60,94 0

60,94 30.04.2016 250

46,18 0

46,18 31.05.2016 313

25,37 0

25,37

3

30.06.2016 376

23,37 0

23,37 31.07.2016 439A 24,71 0

24,71 31.08.2016 502

22,38 0

22,38 30.09.2016 566

32,45 0

32,45 31.10.2016 629

60,73 0

60,73 30.11.2016 692

72,69 0

72,69 31.12.2016 755A 74,81 0

74,81 31.01.2017 61B

82,07 0

82,07 28.02.2017 124

82,01 0

82,01 31.03.2017 187

68,19 0

68,19 30.04.2017 250

67,39 0

67,39 31.05.2017 313

45,35 0

45,35 30.06.2017 376

24,33 0

24,33 31.07.2017 439

23,12 0

23,12 31.08.2017 502

23,01 0

23,01 30.09.2017 565

31,32 0

31,32 31.10.2017 628

61,65 0

61,65 30.11.2017 691

68,48 0

68,48 31.12.2017 754A 75,46 0

75,46 31.01.2018 61

81,58 0

81,58 28.02.2018 124

83,45 0

83,45 31.03.2018 187

78,23 0

78,23 30.04.2018 250

57,4

0

57,4 31.05.2018 313A 30,63 0

30,63 30.06.2018 376

22,86 0

22,86 31.07.2018 439

23,23 0

23,23 31.08.2018 503

22,6

0

22,6 30.09.2018 566

27,21 0

27,21 31.10.2018 629

60,84 0

60,84 30.11.2018 692A 75,41 0

75,41 31.12.2018 755

87,78 0

87,78 31.01.2019 61

96,34 0

96,34 28.02.2019 124

73,48 0

73,48 31.03.2019 187

75,77 0

75,77 30.04.2019 250

56,98 0

56,98 31.05.2019 313A 35,37 0

35,37 30.06.2019 376

16,88 0

16,88 31.07.2019 439

17,47 0

17,47 31.08.2019 502

17

0

17,00 30.09.2019 565

32,81 0

32,81 31.10.2019 629

55,79 0

55,79 30.11.2019 693

65,58 0

65,58 31.12.2019 757

68,97 0

68,97 31.01.2020 61A

66,31 0

66,31 29.02.2020 124A 67,99 0

67,99 31.03.2020 188B 67,79 0

67,79 30.04.2020 250

61,22 0

61,22 31.05.2020 313

39,72 0

39,72 30.06.2020 376

17,46 0

17,46 31.07.2020 439

17,87 0

17,87 31.08.2020 502A 16,36 0

16,36 30.09.2020 565A 21,86 0

21,86 31.10.2020 629A 49,33 0

49,33 30.11.2020 692A 59,3

0

59,30 31.12.2020 755

73,19 0

73,19 31.01.2021 61

80,37 0

80,37 28.02.2021 126

84,63 0

84,63

4

31.03.2021 190

74,14 0

74,14 30.04.2021 254

59,41 0

59,41 31.05.2021 318

43,29 0

43,29 30.06.2021 382A 22,75 0

22,75

Kokku

4368,99 27,1

4396,09

Avaldajal on õigus esitada nõue puudutatud isiku vastu kogu võlgnetava perioodi kohta. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et hagita menetluses tuleb lähtuda aegumisele tuginedes samadest põhimõtetest hagimenetlusega. Muu hulgas ei või kohus kohaldada aegumist oma algatusel. Seega ei saa kohus ise aegumist kohaldada.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivise tasumist põhivõlast perioodi 17.06.2014 – 31.01.2015 eest summas 27,10 eurot, mille kujunemine nähtub alljärgnevas tabelis:

Alguskuupäev Lõppkuupäev Päevade arv Viivise protsent Algvõlg Viivis 17.06.2014 30.06.2014 14 0,07 52,92 0,52

01.07.2014 15.07.2014 15 0,07 52,92 0,56

16.07.2014 31.07.2014 16 0,07 75,21 0,84

01.08.2014 15.08.2014 15 0,07 75,21 0,79

16.08.2014 31.08.2014 16 0,07 99,48 1,11

01.09.2014 15.09.2014 15 0,07 99,48 1,04

16.09.2014 30.09.2014 15 0,07 122,62 1,29

01.10.2014 15.10.2014 15 0,07 122,62 1,29

16.10.2014 31.10.2014 16 0,07 153,31 1,72

01.11.2014 17.11.2014 17 0,07 153,31 1,82

18.11.2014 30.11.2014 13 0,07 232,64 2,12

01.12.2014 15.12.2014 15 0,07 232,64 2,44

16.12.2014 31.12.2014 16 0,07 321,12 3,6

01.01.2015 15.01.2015 15 0,07 321,12 3,37

16.01.2015 31.01.2015 16 0,07 409,64 4,59

Kokku 27,10 eurot

Vastavalt kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistu seaduse § 7 lg 4 - majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Avaldaja nõuab viivist alates 17.6.2014- 31.01.2015 eest, hilisema perioodi eest avaldaja viivist ei nõua.

Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja teavitab, et avalduse esitamise seisuga on avaldaja kandnud menetluskulusid summas 680 eurot (koos käibemaksuga), s.h. riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud -- materjalidega tutvumine ja avalduse koostamine, summas 630 eurot, õigusteenuse maht 3,5 h, tunnitasu määr 150 eurot/h + käibemaks. Avaldaja palub kohtul lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tuginedes TsMS § 150 lg 1 p-le 1 ja § 150 lg-le 4 taotleb avaldaja tagastada enamtasutud riigilõiv summas 77,48 eurot avaldaja arveldusarvele nr. xxxx.

PUUDUTATUD ISIK

3. Kohus saatis puudutatud isikule avalduse ärakirja koos avaldaja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades teda kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse avaldatud

5

Ametlikes Teadaannetes 10.08.2021. Isik pole tähtaegselt, ehk hiljemalt 23.09.2021, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 10.11.2021 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. Kehtiva korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).

8. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx) omaniku H. T. pärija (dtl 35) ning korteriomandi kuulumist pärandajale tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 31). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on alates xxxx korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.

6

9. Avalduse kohaselt võlgneb puudutatud isik perioodil 30.06.2014-30.06.2021 esitatud majandamiskulude arvete eest avaldajale 4368,99 eurot. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 65-193, 230). Põhikirja punkti 4.2.5. kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isiku avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Ka avaldaja põhikiri ei sätesta puudutatud isikule majandamiskulude tasumise osas erandeid. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 ja põhikirja punkti 4.2.5 tähenduses.

10. Eeltoodule vaatamata leiab kohus siiski, et nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus on nii 15.06.2021 puuduste määruses kui ka avalduse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et nõue on osaliselt aegunud.

TsMS § 477 lg 5 ja 7 kohaselt nõuab hagita asjades avalik huvi, et selgitataks välja objektiivne tõde. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Sisuliselt tähendab hagita asjas uurimispõhimõte seda, et kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Ja see uurimispõhimõte kohaldub ka sisulisema loomuga vaidlusasjadele, milleks on TsMS § 613 kohaselt majandamiskulude nõuded.

Kui nõue tuleb maksekäsu kiirmenetlusest juba üle, siis sõltumata sellest, kas nõue tuleb üle vastuväite esitamise või puudutatud isiku leidmatuse tõttu, ei ole tegemist enam formaalse menetlusega ja rakendub ka kohtu uurimisprintsiip. See omakorda tähendab, et vajadusel tuleb arutada ka nõude aegumisega seonduvat, andes menetlusosalistele võimaluse sellele reageerida. Selle õiguse realiseerimine on, lisaks kirjalikult vastamisele, võimalik ka suulise menetluse kaudu, kuhu puudutatud isiku mitteilmumine siiski ei takista asja lahendamist.

Hagita menetluse üldise spetsiifika järgi ei oma materiaalõiguslik aegumistähtaeg küll reeglina tähendust, kuivõrd need on kaetud eriregulatsiooniga, siiski märgib õiguskirjandus (TsÜS komm lk 455) eraldi korteriomandi asjades esitatavaid nõudeid. Seega tuleb neis asjades siiski leida, et materiaalõiguslik aegumistähtaeg omab tähendust.

Seega, koosmõjus sellega, et kohus peab hagita menetluses ise tagama, et avaldus vastaks seadusele, tuleb käesolevas asjas aegumist kohaldada sõltumata sellest, kas avaldaja on sellega nõus ja kas puudutatud isik sellele tugineb või mitte. Nii avaldaja kui puudutatud isiku jaoks on kohus nõude aegumisega seonduvat selgitanud menetlusse võtmise määruses ja avaldajale lisaks ka suuliselt istungil.

Majandamiskulude puhul on tegemist tehingulise suhtega (TsMS § 613 - komm 4.5.2) ja kohaldub TsÜS § 154, ehk korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga ükskiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

7

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

11. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus aegunuks nõuded, mille puhul kolm aastat oli täis saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, 31.03.2021, hetkeks, st arved alates 30.06.2014 kuni 30.11.2017 (kaasa arvatud). Kohus selgitab, et 2014. aastal sissenõutavaks muutunud arvete aegumine hakkas kulgema 1.01.2015 ja nõuded aegusid 31.12.2017, 2015. aastal sissenõutavaks muutunud arvete aegumine hakkas kulgema 1.01.2016 ja nõuded aegusid 31.12.2018 ning 2016. aastal sissenõutavaks muutunud arvete aegumine hakkas kulgema 1.01.2017 ja nõuded aegusid 31.12.2019. Arvete osas, mis esitati 2017. aastal ja mis muutusid sissenõutavaks enne 31.12.2017, s.o. perioodil jaanuar – november, hakkas aegumine kulgema 1.01.2018 ja nõuded aegusid 31.12.2020. 31.12.2017 arve nt 754A muutus sissenõutavaks 15.01.2018, seega nimetatud arvest tulenev nõue ei ole aegunud.

12. Lähtudes eeltoodust on ülejäänud osas, ehk alates 31.12.2017 arvest nr 754A, avaldaja nõue põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 31.12.2017 kuni 30.06.2021 majandamiskulude võlgnevus summas 2262,11 eurot.

13. Kuna avaldaja viivise nõue puudutab perioodi, mille osas kohus nõuet ei rahulda, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue summas 27,10 eurot, kuna kõrvalnõuded aeguvad koos põhinõudega (TsÜS § 144).

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

15. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

16. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja nõue kuulub rahuldamisele. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 127,48 eurot. Kuna hagita menetluse asjana on käesoleva nõude puhul kindlaks määratud riigilõiv suurusega 50 eurot, siis tuleb enammakstud osutunud osasso 77,48 eurotavaldajale, tema taotluse rahuldamisena, tagastada TsMS § 150 lg 1 ja 4 alusel.

17. Avaldaja kulud õigusabile on avalduse kohaselt 3,5 tundi, tunnihinnaga 150 euro/tund (käibemaksuta), kokku summas 630 eurot (käibemaksuga), millele avaldaja palub liita istungil osalemise kulu. Istung kestis 20 minutit. Kohus leiab, et ajakulu 3,5 tundi + 20 minutit, kokku 3 tundi 50 minutit, saab lugeda põhjendatuks. Tunnitasu määra osas kohus leiab, et vaidlus pole õiguslikult nii keerukas ja mahukas, et põhistaks 150 euro suurust tunnitasu (koos käibemaksuga

8

180 eurot/tund). Kohus hindab õiglaseks tunnitasumääraks 120 eurot (käibemaksuta) ehk koos käibemaksuga 144 eurot. Seega on õigusabikulud põhjendatud ümardatult summas 552 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab avaldaja taotluse.

19. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu 17. novembri 2021 määrus.

17.11.2021 kohtumäärus 2-21-109186 jõustus osaliselt 25. veebruaril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent