4-21-3202/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. novembril 2021, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3202 Kohtunik

Kohtujurist

Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov

Christina Jõesaar

Kaie Kaseorg

Väärteoasi

Menetlusosalised

G.V kaebus PPA Lõuna prefektuuri 20.07.2021 otsusele väärteoasjas nr 2610,21,002354

Kohtuvälise menetleja esindaja: PPA Lõuna Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaimar Karm

Väärteoasja arutamine Kaebuse esitanud isik: G.V, isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx

Kirjalikus menetluses

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna prefektuuri Kagu G.V

politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Kaimar Karmi 20.07.2021 1,002354 muutmata. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,2

Edastada käesolev kohtuotsus ning PPA Lõuna G.V-le prefektuurile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu teatada 7 päeva jooksul Maakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

20.07.2021 koostas PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemväärteomenetleja üldmenetluse otsuse selle kohta, et G.V juhtis 18.06.2021 kella 17.58 ajal xxx külas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l

+/- 0,05 mg/l. Mõõtmist teostati mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0075, taatlustunnistus nr TTRC-21-00079. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik oli läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, mõõteprotseduuri ning mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud LS

§ 224 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja määras G.V-le LS § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks.

G.V esitas Tartu Maakohtule 08.08.2021 kaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu eelviidatud otsusega. G.V soovib vaidlustada kohtuvälise menetleja otsuse talle mõistetud karistuse osas ning määrata karistuseks rahatrahv ja on nõus palub . Kaebuse esita

tegema ka üldkasulikku tööd. Kokkuvõtlikult leiab kaebuse esitaja, et väärteoasjas on koostatud kaks väärteoprotokolli, kuid talle ei ole selgitatud, kumb mõõtetulem on õige ega ole antud infot esimese protokolli tühistamise osas. Samuti ei ole kaebaja hinnangul menetleja kaalunud kergendavaid asjaolusid, milleks on kaebuse esitaja arvamuse kohaselt süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus, süüteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt ning igakülgne kaasaaitamine menetluse käigule. Kaebuse esitaja tunnistab oma viga selles osas, et ei kontrollinud enne sõitma asumist oma võimalikku joovet ning kahetseb seda. Rooli istumise ajal oli isiku enesetunne hea ja selge. Kaebuses on välja toodud, et kaebuse esitaja ei ole varasemalt olnud ko

- ega ka kriminaalkorras karistatud. Menetleja rdagi väärteo ei ole piisavalt analüüsinud, mida toob kaebuse esitajale kaasa juhilubade äravõtmine 5 kuuks. G.V elab koos abikaasaga maal ning lähim bussipeatus asub 2,7 kilomeetri kaugusel ning bussiliiklus on peaaegu olematu. Toidupood ja apteek asuvad vähemalt 11,8 ja perearst

13 kilomeetri kaugusel. Kaebuses on viidatud asjaolule, et kaebaja abikaasa peab käima kord kolme kuu tagant perearsti juures, arvesse ei ole võetud kaebaja eakust ega analüüsitud, kuidas mõjub juhtimisõiguse äravõtmine kaebajale ja tema abikaasale. Kaebuse esitaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja nõustus 12.08.2021 esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega ning leiab, et otsus väärteoasjas 2610,21,002354 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon ning järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on põhjendanud uue väärteoprotokolli koostamist asjaoluga, et esimeses väärteoprotokollis esinesid mõned puudused ja vead, mistõttu oli vajalik protokolli korrigeerida. Kuna väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § st 2 ja § 69 lg

68 lg- -st 3 tuleneb

võimalus protokolli täiendada ja muuta, siis koostati uus väärteoprotokoll, mis tehti menetlusalusele isikule VTMS § 70 järgi teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega, kuna G.V süü mootorsõiduki juhtimises on keskmisest suurem. Riigikohus on lahendis

3-1-1-122-13 p-s 11 asunud seisukohale, et ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt juhtimisõiguse äravõtmine, küll aga peaksid sellisel puhul esinema kas isiku süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud, mis muudavad võimalikuks, et isik võib toime panna uue rikkumise. Sellisteks asjaoludeks on kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusaluse isiku joove, mis jäi napilt alla kriminaalvastutuse piiri ning teisalt G.V poolt toimepandud rikkumiste kogum. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-75-16 p-s 10 leidnud, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal G.V eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks.

juhtis mootorsõidukit piirmäära tugevalt ületavas seisundis ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, tagurdades otsa teisele autole. Kohtuvälise menetleja hinnangul on karistuse määramisel arvestatud teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke ning karistuse määramisel on arvestatud neid olulisi asjaolusid, mida menetlusalune isik on kaebuses kirjeldanud. Kohtuväline menetleja taotleb jätta tehtud lahend muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust.

Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

2 kohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS § s 133 sätestatud - küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

Kohus

, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

24.06.2021 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 3, kuna juhtis 18.06.2021 kella 17.58 ajal mootorsõidukit Chevrolet

Aveo (reg nr xxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +/- 0,05 mg/l. Seega pani G.V toime LS § s 2 sätestatud väärteo

224 lg- (kt lk 13-14).

Kaebuses on G.V märkinud, et väärteo raames on tehtud 2 protokolli, millest esimeses on märgitud alkomeetri mõõtetulemiks 0,66 mg/l (+/- 0,05 mg/l) ja teises 0,71 mg/l

(+/-0,05 mg/l), kuid kaebuse esitajale on jäänud arusaamatuks, kumb mõõtetulem on olnud õige ning kas esimene protokoll on tühistatud või mitte. Nagu kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas on leidnud, siis on VTMS § 68 lg s 2 ja § 69 lg s 3 nähtud ette võimalus - - väärteoprotokolli täiendada ja muuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-23-

17 punktis 12 selgitanud, et ei ole alusel väärteomenetluses välistatud VTMS § 68 lg 2 väärteoprotokollis sisalduva tõendusteabe täiendamise või kvalifikatsiooni muutmise asemel ka uue väärteoprotokolli koostamine. Väärteoprotokolli ülesanne on sarnaselt süüdistusaktiga teavitada isikut talle esitatavast süüdistusest. Kui enne väärteoasjas otsuse koostamist (näiteks vastulause esitamise järel) leiab menetleja, et süüdistuse sisu vajab täiendamist või muutmist, koostab ta uue väärteoprotokolli, mis peab vastama kõigile VTMS § 69 nõuetele. Sellisel juhul tuleb isikule tutvustada uut protokolli VTMS § 70 ettenähtud korras ja järgnev menetlus lähtubki sellest väärteoprotokollist.

Vastavalt Riigikohtu eelmainitud seisukohale on käesolevalt kohtuvälises menetluses ka toimitud. Pärast väärteoprotokolli AB1584752 koostamist ilmnes, et seda tuleb täiendada ja parandada, sest protokollis olid märkimata jäänud selle koostaja elektronpost ja ametitelefon, menetlusaluse isiku sünniaeg ning rikkumise teokirjelduses esines vigu, mida oli vaja korrigeerida. Seetõttu koostati 24.06.2021 uus väärteoprotokoll AB1584753. Vaidlust ei ole asjaolus, et G.V-le tutvustati uut väärteoprotokolli. Sellele on kaebuse esitaja ka kaebuses viidanud, selgitades, et ametnikud käisid tema juures 24.06.2021 ning vormistati uus protokoll.

Kohtu hinnangul on ohaselt. 24.06.2021 koostatud väärteomaterjalid vormistatud nõuetek väärteoprotokollist selgub, et G.V-le on selgitatud menetlusaluse isiku VTMS §-s 19 sätestatud õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud allkirja. Samuti on isik kinnitanud allkirjaga, et on protokolliga tutvunud ning kinnitanud protokollis märgitud isikuandmete õigsust. Seega oli G.V-le VTMS § 70 kohaselt

väärteoprotokoll allkirja vastu kätte antud, isikul oli võimalus esitada vastulause ning samuti puudub vaidlus selle üle, et isikule oli selgitatud võimalust tutvuda kohtuvälise menetleja lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Seega pidi G.V olema 24.06.2021 koostatud väärteoprotokolli sisuga tutvunud ja selle sisust teadlik. Tunnistaja K. L. 18.06.2021 kella 17.45 ülekuulamise protokollist selgub, et tunnistaja jõudis paiku xxx, kuhu sõitis oma autoga. Xxx talu poole pöörates sõitis ees Chevrolet xxx. Auto sõitis aeglaselt ning autos oli juht üksinda. Järsku jäi Chevrolet seisma ja hakkas tagurdama. Tunnistaja lasi signaali, kuid auto tagurdas ikka tema autole otsa. Tunnistaja tuli autost välja ja jutuajamise käigus mõistis, et sõidukijuht ei olnud adekvaatne ning helistas Häirekeskusesse.

Kuna menetlusaluse isiku auto oli keset teed, siis palus tunnistaja selle eest ära ajada, et saaks minna järele oma tütrele. Tunnistaja sõitis tütrele järele ja tagasiteel jäi abi ootama. Kohale tulnud politseipatrull tuvastas menetlusalusel isikul alkoholijoobe. Tunnistaja sõiduki esiosa sai kahjustusi (kt lk 18). Patrullpolitseinik Kaili Malleusi rinnakaamera salvestiselt selgub, et G.V tunnistas ka ise peale väärteo toimepanemist, et oli enne sõitma asumist tarvitanud koos naabrimehega kahepeale pudeli viina. Kui menetlusalune isik naabri juurest ära sõitma hakkas, oli naaber veel autole järele kõndinud ning seetõttu pidas G.V auto kinni ning oli enda sõnul tahtnud hakata tagurdama. Jõudis vaid tagurpidi käigu sisse panna, kui kuulis mütsatust. G.V ütluste kohaselt sõitis teine auto talle tagant sisse. Rinnakaamera salvestisel tunnistab G.V , et oli tarvitanud alkoholi ning on purjus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi õle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Vastava otsuse on G.V kätte saanud ning on selle allkirjastanud (kt lk 20).

G.V alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostati mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0075 18.06.2021 kell 18.29-18.35, taatlustunnistus nr TTRC-21-00079. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et mõõtetulemus oli 0,71 mg/l +/- 0,05 mg/l (kt lk 17). Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik oli läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning tõenduslik alkomeeter oli taadeldud ning omas taatlustunnistust. Seoses joobe tuvastamisega kõrvaldati G.V mootorsõiduki juhtimiselt.

Kohtul puudub alus kahelda mõõtmistulemuse jälgitavuses ning sellekohast kahtlust ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17- 5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses.

Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja K. L. ja menetlusaluse isiku ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et G.V juhtis 18.06.2021 kella 17.58 ajal xxx Xxx külas talu suunas mootorsõidukit Chevrolet Aveo registreerimismärgiga isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus xxx mitte väiksem kui 0,66 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l

- 0,05 mg/l). +/ Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti LS § 224 lg 2 järgi.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et G.V pani teo toime otsese tahtlusega. Isik ei ole käesolevalt eitanudki, et tarvitas enne sõidukirooli istumist alkoholi. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited selle kohta, et ta tundis end hästi ja kainena, ei ole eluliselt usutavad. Tegemist ei olnud väikese joobega, mille puhul väita taolist ekslikku arvamust, vaid kriminaalsele joobele lähedase tulemusega, mille mittetajumine ei ole kuidagi usutav. Isikul tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus viitab asjaolule, et ta pidi olema teadlik alkoholi tarvitamise mõjust oma organi – tundma alkoholi mõju oma smile sellise joobe puhul pidi isik tajufunktsioonidele ning mõistma, et ei tohiks taolises seisundis autot juhtida. Sellele vaatamata asus G.V teadlikult

sõidukit juhtima ja vähemalt möönas seda, et juhib mootorsõidukit seisundis, kus tema organismis on alkoholisisaldus üle seaduses lubatud määra.

Eelnevaga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo. - KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb on süüdi väärteo toimepanemises LS § asuda seisukohale, et menetlusalune isik

224 lg 2 järgi ning toimepandud väärteo eest karistada. teda tuleb

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

LS § 224 lg 2 näeb toimepandud väärteo eest võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja on G.V karistanud LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada G.V poolt toimepandud rikkumise asjaolusid. Menetlusalune isik oli teadlikult enne autorooli asumist tarvitanud alkoholi ning tunnistas pärast väärteo toimepanemist ka ise, et on purjus. Seejuures oli isikul tuvastatud joove lähedane kriminaalsele joobele. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust, seega jäi menetlusalusel isikul kriminaalsest joobest puudu vaid 0,09 mg/l. Lisaks sellele, et isik juhtis mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületades, põhjustas ta ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse, tagurdades otsa teisele autole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.10.2016. a otsuses nr 3-1-1-75-16 punktis 10 leidnud, et kui isik juhib mootorsõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Kohtu hinnangul on seega isiku süü suurus keskmisest suurem. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku G.V kahetsust, mis kaebuses ka selgelt väljendub.

Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld ja eripreventiivset eesmärki ning - õiguskorra kaitsmise huve. Kuigi kaebuses on G.V viidanud sellele, et teda ei ole varem kordagi kriminaalei ole piisavalt ega väärteokorras karistatud ning väärteootsuses analüüsitud, mida toob endaga kaasa temalt juhtimisõiguse viieks kuuks äravõtmine, ei too need asjaolud kohtu hinnangul kaasa karistuse muutmist. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, mille puhul seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad.

Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse 3-1-1-122-13 punkti 11, kus Riigikohus asus seisukohale, et ka esmakordse rikkumise le toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Tuleb tõdeda, et

Riigikohus käsitles nimetatud lahendis olukorda, kus oli küsimuse all lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Seda enam, et praegusel juhul on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena, tuleb nentida, et see ei ole meede, mida saaks kohaldada vaid erandlikel puhkudel. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-6-17 punktist 17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole võimalikest enim piiranguid kaasa toov karistusliik, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et tal on vaja juhtimisõigust nii poes kui ka apteegis käimiseks ning abikaasa perearsti juurde viimiseks, siis ei välista see juhtimisõiguse äravõtmist. Nagu kohtuväline menetleja on õigustatult märkinud, siis karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab seadma piiranguid ning avaldama mõju isiku seaduskuulekusele, mõjutades isikut samalaadseid süütegusid enam mitte toime panema. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevaelus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel pidama liiklusseaduse nõuetest kinni piinliku täpsusega. Juhtides sõidukit alkoholi tarvitanuna, pidi isik arvestama võimalusega, et ta võib seaduses ettenähtud ajaks juhtimisõiguse kaotada.

G.V on pannud tahtlikult toime raske liiklusrikkumise ning asjaolu, et sel korral ei lõppenud sõit tema enda ega kaasliiklejate jaoks traagiliste tagajärgedega, ei vähenda rikkumise raskusastet. Seejuures tuleb arvesse võtta, et lisaks mootorsõiduki juhtimisele alkoholi tarvitanuna põhjustas isik ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse, tagurdades otsa teisele autole. Asjaolu, et G.V tunnistas ka ise, et oli enne sõitma asumist tarvitanud alkoholi ning oli purjus, näitab, et isik teadvusta liiklusreeglite järgimise vajadust ning ei kujutab sellise käitumise ja suhtumisega reaalset ohtu kaasliiklejatele, mistõttu on põhjendatud tema mootorsõiduki juhina liikluses osalemisest eemaldamine.

Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, G.V süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul -

põhjendatud isikule määratud põhikaristus – juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks.

Karistuse vähendamisel ei oleks täidetud karistuse määramise eesmärgid. Karistamise eesmärgiks on, et ei korrataks enam samalaadseid rikkumisi ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi. Kohus on seisukohal, et teiste karistusliikide (rahatrahv, arest) kohaldamine ega

isiku olukorra karistusõiguslik kergendamine käesoleval juhul seda teha ei suuda.

Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja G.V karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik