2-20-5011/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5011

Kohtuasi

Osaühingu Pöide AG saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tulundusühistu FARM IN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Osaühing Pöide AG (registrikood 10295574),

seaduslik esindaja KK

Võlausaldaja tulundusühistu FARM IN (registrikood

12141757), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Klen

Laus ja Siim Maripuu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tulundusühistu FARM IN 18. septembril 2020 ja Osaühingu Pöide AG

9. oktoobril 2020 esitatud täiendavad tõendid vastu võtmata.

2. Jätta tulundusühistu FARM IN määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tulundusühistu FARM IN

kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-20-5011

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Pöide AG (avaldaja) esitas 1. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule avalduse, milles

palus algatada enda saneerimismenetluse ja määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi

Marko Kaevando.

2. Maakohus algatas 13. aprilli 2020. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse. Maakohus

nimetas saneerimisnõustajaks M. Kaevando (saneerimisnõustaja), määras saneerimiskava

vastuvõtmise tähtpäevaks 5. juuni 2020 ja selle kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks

12. juuni 2020, peatas avaldaja suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning kohustas avaldajat

tasuma saneerimisnõustaja tasu ja esialgsete kulude katteks kohtu deposiitkontole 6000 eurot.

3. Avaldaja esitas 12. juunil 2020 maakohtule kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõetud

saneerimiskava. Kavaga on hõlmatud 14 võlausaldajat, kellel oli kokku 1 007 747 häält. Kava

ei näe ette võlausaldajate rühmitamist, kuivõrd nad on sarnaste õigustega, s.o pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajad, kelle nõuded rahuldatakse ühesuguste põhimõtete kohaselt. Kava

vastuvõtmise poolt hääletas kaheksa võlausaldajat 673 299 häälega (66,81% häältest). Vastu

hääletas viis võlausaldajat 315 909 häälega (31,35% häältest). Hääletamata jättis üks

võlausaldaja, kellel oli 18 539 häält (1,84% häältest). Kava suhtes esitasid eriarvamuse Navesti

Agro OÜ, tulundusühistu FARM IN ja Agromix OÜ.

Saneerimiskava kohaselt on avaldaja tegutsenud üle 22 aasta. Alates 2003. a-st on avaldaja

tegutsenud põllumajandusettevõtjana ning tema põhitegevusala on piimakarja- ja

taimekasvatus. Avaldaja peamised kulud on mitmesugused looma- ja taimekasvatusega seotud

kulud, sh väetised, söödad, kütus, maarent, samuti seadmete ja masinate kapitalirendi kulud

ning nende remondi- ja hoolduskulud. Märkimisväärse osa kuludest moodustavad ka

tööjõukulud. Aasta läbi töötab avaldaja juures keskmiselt 23 inimest ning alates 2016. a-st on

mindud üle peamiselt renditööjõu kasutamisele. Avaldaja on võtnud investeeringute tegemiseks

ja majandustegevusega seotud kulude katmiseks laenu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt

(MES) ja oma enamusosanikult Saaremaa Lihatööstus AS-ilt. Avaldaja on saanud kulude

katmiseks ka erinevaid sihtotstarbelisi toetusi.

Avaldajal oli 31. märtsi 2020. a seisuga koostatud bilansi järgi vara kokku 2 484 146 euro

väärtuses, sh põhivara 966 153 eurot ja käibevara 1 517 993 eurot. Suurema osa põhivarast

moodustavad masinad ja seadmed, mis on soetatud peamiselt kapitalirendi tingimustel.

Ülejäänud osa põhivaradest moodustavad loomad ja 11 kinnisasja. Valdava osa käibevarast

moodustavad nõuded ostjate vastu. Avaldaja vallasvara on koormatud 300 000 euro suuruse

kommertspandiga MES-i kasuks.

Avaldajal oli 31. märtsi 2020. a bilansi järgi kohustusi kokku 1 685 622 euro ulatuses,

sh lühiajalisi kohustusi 1 322 508 euro ja pikaajalisi kohustusi 363 114 euro ulatuses.

Lühiajalistest kohustustest enam kui poole moodustavad võlad tarnijate ees. Valdava osa

ülejäänud kohustustest moodustavad kapitalirendilepingutest tulenevad kohustused ja

laenukohustused.

Avaldaja majandusnäitajad ja majanduslik seisund hakkasid halvenema pärast edukat 2017. a-

t. Majandusnäitajate halvenemise üheks põhjuseks oli 2018. a põuast tingitud söödanappus ja

selle kallinemine, mis mõjutas nii 2018. kui ka 2019. a majandusnäitajaid. Lisaks langes 2018.

a-l 10% võrra toorpiima kokkuostuhind. Avaldaja majandusraskuste põhjuseks saab pidada ka

avaldaja klientide makseraskusi, mis kajastub avaldaja nõuete märkimisväärses suurenemises.

Avaldaja nõuded ja ettemaksed olid 31. detsembri 2019. a seisuga 1 280 461 eurot, mis on ligi

2-20-5011

80% käibevaradest ja ligi pool kõigist varadest. Need näitajad olid sisuliselt samad ka 31. märtsi

2020. a bilansi järgi. Kuigi avaldaja käibevara ületab endiselt lühiajalisi kohustusi, sõltub

lühiajaliste kohustuste teenindamise võimekus sellest, millises ulatuses ja mis aja jooksul

õnnestub sisse nõuda ostjate võlad.

Kava näeb saneerimisabinõudena ette avaldaja majandustegevuse korraldamise, sh ülemineku

piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise ja

avaldaja osanikele dividendi maksmise keelu saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul.

Piimakarjakasvatuse jätkamine ei ole erinevatel põhjustel, sh toorpiima kokkuostuhinna ja

kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu mõistlik. Läbirääkimiste käigus avaldaja suuremate

võlgnikega on selgunud, et avaldaja nõuded saaks kõige kiiremini rahuldada, kui osta võlgnikelt

lihaveiseid ja tasaarvestada tasumisele kuuluvad summad avaldaja nõuetega võlgnike vastu.

Selliselt saab lihaveisekasvatust alustada olulisi lisainvesteeringuid tegemata. Avaldaja

kavandab piimakarja loomade müügi alustamist 2020. a juulis ja selle lõpuleviimist hiljemalt

2020. a detsembriks. Avaldaja kavatseb piimakarja müügist saadavate rahaliste vahendite ja

piimakarjakasvatajatele ettenähtud toetuste arvel teha ka esimesed väljamaksed kavaga

hõlmatud võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks. Paralleelselt alustab avaldaja lihaveiste

soetamist, millest peaks eelduslikult müügitulu tekkima alates 2021. a sügisest ja mille arvelt

saab kavaga hõlmatud võlausaldajatele teha edasised väljamaksed. Avaldaja juhatus on kindel,

et üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele võimaldab avaldaja majanduslikku

seisundit oluliselt parandada.

Kava hõlmab nõudeid, mis on tekkinud saneerimismenetluse algatamise ajaks. Kava ei hõlma

pandiga tagatud nõudeid, s.o kommertspandiga tagatud MES-i nõudeid. Samuti ei hõlma kava

kapitalirendilepingutest tulenevaid liisinguandjate nõudeid. Avaldaja on nende alusel saanud

enda kasutusse majandustegevuse jätkamiseks hädavajalikud masinad ja seadmed, lepingud on

kehtivad ja neist tulenevad nõudeid ei ole suuremas osas sissenõutavaks muutunud. Kava ei

hõlma ka nõudeid, mis olid saneerimismenetluse algatamise seisuga väiksemad kui 10 000

eurot. Alla selle jäävate nõuetega võlausaldajaid oli 51 ja nende nõuete kogumaht

kõrvalnõueteta oli 78 044 eurot. Kava hõlmab seega 14 võlausaldaja nõuded kokku 1 115 177

eurot 66 senti, sh põhinõuded 1 007 748 eurot 10 senti ja kõrvalnõuded 107 429 eurot 56 senti.

Kuna kõik kavaga hõlmatud nõuded on pandiga tagamata ja kava näeb ette nende rahuldamise

võrdsetel alustel, ei ole ette nähtud rühmade moodustamist.

Kõik kavaga hõlmatud nõuded rahuldatakse täies ulatuses 78 kuu (6,5 aasta) jooksul alates kava

kinnitamisest osamaksetena. Esimene osamakse tehakse kuue kuu jooksul pärast kava

kinnitamist ja järgmised osamaksed hiljemalt iga järgneva 12 kuu jooksul. Põhinõuded

rahuldatakse täies ulatuses 66 kuu (5,5 aasta) jooksul ja viimasesse aastasse jääb kõrvalnõuete

rahuldamine. Kava täitmise tähtaeg on optimaalne ja mõistlik. Selle määramisel on arvestatud

rahavoogude prognoosiga, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise ja ajatamisega ning

vajadusega kanda ka pärast saneerimismenetluse algatamist tekkinud kulud ja kohustused.

Avaldaja ja tema osanikud võtavad kava kinnitamisel kohustuse mitte maksta kava kehtivuse

tähtaja jooksul osanikele dividende.

Avaldajat saab vähemalt Saaremaa valla piires pidada oluliseks tööandjaks SanS § 27 lg 2 p 3

tähenduses. Avaldajal on 23 töötajat, kuigi enamik neist on renditööjõud. Avaldaja

majandustegevuse

jätkumisel

oleks

võimalik

säilitada

umbes

pooled

töökohad.

Saneerimismenetluse ebaõnnestumisel ei ole avaldajal tõenäoliselt võimalik majandustegevust

jätkata ja avaldaja pankrotistuks. Sellega kaotaksid töötajad oma töökoha ja sissetuleku.

2-20-5011

Kavas ettenähtud saneerimisabinõude rakendamisel suudab avaldaja täita võlausaldajate

nõuded kavas määratud tingimustel ja tähtajal, samuti säilitada Saaremaa vallas umbes

15 töökohta. Prognooside kohaselt on avaldaja pärast saneerimise lõppu jätkusuutlik ja tugeva

omakapitali baasiga. Avaldaja suudab saneerimiskava täitmise tähtaja lõpuks kasvatada

lihaveiste müügist saadavat tulu 800 000 euroni ja kogu müügitulu 1 050 000 euroni. See tagab

avaldajale piisava ärikasumi ja rahavood nii majandustegevuse jätkamisel tekkivate kulude ja

kohustuste katmiseks kui ka kavaga hõlmatud nõuete täitmiseks.

Avaldaja pankroti väljakuulutamisel tema majandustegevus tõenäoliselt lõpetatakse ja vara

müüakse. Arvatavasti ei saa avaldaja vara müüa tervikuna (ettevõttena), kuivõrd avaldaja

maksejõuetuse korral saavad liisinguandjad ja avaldajale maad rentivad maaomanikud

avaldajaga sõlmitud liisingu- ja maarendilepingud võlgnevuste tõttu üles öelda. Nendest

lepingutest tulenevad kasutusõigused oleksid seega avaldaja pankroti korral väärtusetud.

Avaldaja pankroti korral saaks võlausaldajate nõuded rahuldada eelkõige avaldajale kuuluvate

kinnisasjade, vallasvara (loomad, toodang, tooraine) ja nõuete arvel. Hinnanguliselt võiks

avaldaja pankrotivarasse laekuda 818 000 eurot, mille arvelt tuleb enne võlausaldajate nõuete

rahuldamist katta ka pankrotimenetluse kulud, mis on umbes 10% pankrotivara väärtusest

Avaldaja võlausaldajate nõuded, mis tuleks rahuldada pankrotivara arvel, on kokku umbes

1 369 100 eurot. Loomade ja muu vallasvara müügist laekuva raha arvel tuleks esmajoones

rahuldada kommertspandi pidaja MES-i nõue, mille suurus oli saneerimismenetluse algatamise

hetkel 175 880 eurot. Pandiga tagamata võlausaldajate nõuete suurus oleks avaldaja pankroti

korral vähemalt 1 193 220 eurot ning nende rahuldamiseks oleks vara mitte rohkem kui

736 200 eurot. Pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid saaks seega pankrotimenetluses

rahuldada umbes 60% ulatuses, mitte täies ulatuses, nagu näeb ette saneerimiskava.

4. Tulundusühistu FARM IN, Agromix OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts

(võlausaldajad I, II ja III) esitasid avalduse, milles palusid jätta saneerimiskava kinnitamata ja

lõpetada saneerimismenetluse ennetähtaegselt.

Saneerimiskava on koostatud pealiskaudselt, sisaldab vastuolusid ning pankrotihinnang on

sisult ebaõige. Kava eesmärkide saavutamine on seotud põhjendamatult positiivsete

prognoosidega, mis tõenäoliselt ei realiseeru ja mistõttu ei ole kava võimalik täita. Eelnevat

kinnitab riiklikult tunnustatud eksperdi Urmas Võimre arvamus kava kohta. Avaldaja

võlgnikud on temaga seotud äriühingud, mistõttu ei kajasta kava nõuete sissenõudmise

võimalusi ega avaldaja majanduslikku olukorda adekvaatselt.

Võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kava kaitseb üksnes avaldaja lähikondsete

võlausaldajate huve, keda on kokku seitse. Avaldajast sõltumatud võlausaldajad ei saanud kava

sisu ja vastuvõtmist mõjutada. Saneerimise eesmärkidega on vastuolus olukord, kus

saneerimiskava võtavad vastu üksnes ettevõtja lähikondseteks olevad isikud, kelle nõuete

suurust ja olemasolu ei saa saneerimismenetluses sisuliselt kontrollida. Avaldaja ei ole

võlausaldajate I–III esindaja päringutele seotud isikute nõuete tekkimise ja aluste kohta

reageerinud ning saneerimisnõustaja keeldus päringule vastamast. Kuigi saneerimise puhul on

tavaline, et ettevõtjaga seotud võlausaldajad loobuvad kõrvalnõuetest, ei ole avaldajaga seotud

võlausaldajad seda teinud. Lisaks on avaldaja võlausaldajatele I–III teadaolevalt tasunud

saneerimismenetluse ajal DA Estonian Machinery AS-i nõude.

Kuigi kavas on märgitud, et see hõlmab saneerimismenetluse algatamise ehk 13. aprilli 2020. a

seisuga sissenõutavaks muutunud nõudeid, on sinna hõlmatud ka nõuded, mis ei olnud

sissenõutavad. Kavaga soovitakse ümber kujundada võlausaldaja I 102 058 euro 35 sendi

suurust nõuet avaldaja vastu, kuigi 13. aprilli 2020. a seisuga oli võlausaldaja I sissenõutav

2-20-5011

nõue 22 556 eurot 86 senti ning 79 287 euro 60 sendi suurune nõue muutus sissenõutavaks alles

4. mail 2020. Võlausaldaja I saneerimismenetluse ajal sissenõutavaks muutunud nõude

ümberkujundamine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kava täitmise tähtaeg on põhjendamatult pikk. Selle määramisel tuleb arvestada võlausaldajate

huvi saada oma nõue võimalikult lühikese aja jooksul rahuldatud. Erinevate Euroopa riikide

seadustes on saneerimise tähtajad kaks kuni kolm aastat. Praegu ei tohiks kava täitmise tähtaeg

olla pikem kui kolm aastat.

Võlausaldajate huvid oleksid avaldaja pankrotimenetluses paremini kaitstud, mida kinnitab ka

U. Võimre arvamus. Pankrotimenetluses saab kontrollida kõigi võlausaldajate nõuete tekkimise

aluseid ja põhjendatust. Pankrotimenetlus annaks selge ülevaate avaldaja varadest ja

kohustustest. Pankrot ei välista ettevõtte tegevuse jätkamist.

Saneerimise vajalikkus ei ole selge. Kavas ei ole selgitatud piimakarjakasvatuse lõpetamisel

tekkivate tulude kasutamist ega põhjendatud, miks ei tasuta laekunud tuludest võlausaldajate

nõudeid. Avaldajal on kolm suuremat võlgnikku: OÜ Folia Agro, OÜ Vet Agro ja OÜ Ibex.

Avaldaja ei ole võlausaldajate I–III esindaja päringutele kohustuste tekkimise ja aluste kohta

vastanud ning saneerimisnõustaja keeldus päringule vastamast. Kava järgi on nende nõuete

rahuldamise perspektiiv väike, kuid seda ei ole põhjendatud. OÜ Folia Agro, OÜ Vet Agro ja

OÜ Ibex on avaldaja lähikondsed ja avaldaja ei pruugi olla huvitatud nende vastu suunatud

nõuete rahuldamisest.

Avaldaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, mis annab alust saneerimismenetluse

ennetähtaegselt lõpetada. Avaldaja ega saneerimisnõustaja ei ole vastanud võlausaldaja I

päringutele avaldaja majandusliku seisundi ja saneerimismenetluse oluliste asjaolude kohta.

5. Saneerimisnõustaja arvamuse järgi on saneerimismenetlus efektiivseim viis avaldaja ja tema

võlausaldajate huvide kaitsmiseks. Saneerimismenetlus ja -kava võimaldab avaldajal oma

majandustegevuse ümber korraldada, ületada ajutised makseraskused ja jätkata tegevust

kasumlikult, säilitades pooled töökohad. Saneerimisnõustaja hindas kõigi kavaga

ümberkujundatavate nõuete õiguspärasust ja tõendatust, tutvudes mh kõigi avaldajaga seotud

võlausaldajate nõuete aluseks olevate dokumentidega. Saneerimisnõustaja ei tuvastanud

midagi, mis annaks alust kahelda nende nõuete kohta avaldaja raamatupidamises kajastatud

andmete õigsuses. Kava täitmise tähtaeg on optimaalne, arvestades nii kavaga hõlmatud nõuete

mahtu kui ka majandustegevuse ümberkorraldamist ja prognoositavaid majandustulemusi.

Rakendatavad saneerimisabinõud ei ole võlausaldajaid ebamõistlikult kahjustavad ega piiravad.

Kõik kavaga hõlmatud nõuded rahuldatakse täies ulatuses ja seega suuremas ulatuses, kui neid

oleks võimalik rahuldada pankrotimenetluses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus kinnitas 1. septembri 2020. a määrusega saneerimiskava ja määras, et kava

täitmise üle teostab järelevalvet saneerimisnõustaja M. Kaevando. Maakohus kohustas

saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal

poolaastal aruande ning määras, et esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. märtsil 2021.

Samuti kohustas maakohus avaldaja juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale

järelevalve

tegemiseks

vajalikku

teavet

ja

osutama

saneerimisnõustajale

abi

järelevalvekohustuste täitmisel. Maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu alates

saneerimismenetluse algatamisest kuni kava kinnitamiseni ning alates kava kinnitamisest kuni

2-20-5011

saneerimismenetluse lõppemiseni. Maakohus jättis saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavad

kulud avaldaja kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus võlausaldajate vastuvõetud

saneerimiskava kinnitamiseks rahuldada. Kava vastuvõtmisel on järgitud seaduse nõudeid ega

ole rikutud võlausaldajate õigusi. Kava alusel on avaldaja likviidsuse taastamine ja jätkusuutlik

majandamine tõenäolised. Võlausaldajate vastuväited ei anna alust jätta kava kinnitamata.

Täidetud on SanS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud saneerimiskava kinnitamise eeldused. Kava esitati

kohtule kinnitamiseks tähtaegselt ja sellele on lisatud hääletusprotokoll koos lisadega. Samuti

esitati võlausaldajatele nõuetekohaselt saneerimisteade, kava projekt ja üleskutse seisukoha

esitamiseks. Kava poolt hääletasid enam kui pooled võlausaldajad, kellele kuulus üle kahe

kolmandiku kõigist häältest. Hääletamisel ei rikutud võlausaldajate õigusi ja kava tuleb lugeda

võlausaldajate poolt nõuetekohaselt vastu võetuks. Kava vastab ka SanS §-s 21 sätestatud

nõuetele. Selles on piisavalt analüüsitud ja põhjendatud, miks ja kuidas on avaldaja üleminek

piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele põhjendatud ja eesmärgipärane. Võlausaldajate

väited ei anna alust pidada avaldaja majandustegevuse edukat ümberkorraldamist kavas

esitatud kujul ebatõenäoliseks. Nõuete ümberkujundamine kavas ettenähtud viisil on

saneerimisabinõuna õiguspärane ja saneerimise eesmärkidega kooskõlas.

Võimalik eksimus rahavoogude prognoosimisel ei anna põhjust pidada saneerimist

ebatõenäoliseks. Eksperdi U. Võimre arvamusest ei nähtu, miks ei ole avaldaja rahavoogude

prognoosarvutus korrektne ja miks on korrektne tema arvutus. Saneerimisnõustaja on andnud

kavale positiivse hinnangu ning seda on teinud ka võlausaldajate enamus kava vastuvõtmise

poolt hääletades. Kava on prognoos ja alati on võimalus, et prognoos ei täitu ja saneerimine

ebaõnnestub. Kui jooksvate kohustuste katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

vajalike rahavoogude planeerimisel on oluliselt eksitud, ilmneb see kava täitmisel eelduslikult

kiiresti, ja kui ettevõtja ei suuda sellele kohaselt reageerida, siis kava tühistatakse ja

saneerimismenetlus lõpetatakse. Võlausaldajate kahtlus kava täidetavuse osas ei ole veenvalt

põhistatud ega anna alust järeldada, et avaldaja prognoos taastada lihaveisekasvatusele ümber

orienteerudes kasumlikkus ja rahuldada võlausaldajate nõuded oleks eos perspektiivitu.

Kohus saab jätta saneerimiskava kinnitamata, kui selle alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, mitte siis, kui see võetakse vastu ettevõtjaga seotud

isikute häältega. Ükski kavale vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole oma õiguste rikkumist

põhjendanud. Avaldaja lähikondsetest võlausaldajatel on saneerimismenetluses samad õigused

kui ülejäänud võlausaldajatel.

Võlausaldajat I ei ole kavas võrreldes teiste võlausaldajatega ebavõrdselt koheldud.

Võlausaldaja I nõude suuruse ja põhjendatuse üle ei olnud vaidlust kava koostamise ajal ega

ole ka praegu. Kui nõude suuruse osas oli saneerimismenetluse algatamise seisuga erimeelsusi,

tulnuks vaidlus suunata SanS § 13 protseduuri järgides kohtule. Kava kinnitamise üle

otsustamise etapis ei hinda kohus kavaga ümberkujundatavat nõuet sisuliselt. Vaidlust ei ole

selles, et kava hõlmab saneerimismenetluse algatamise ajaks tekkinud nõudeid, mis ei pidanud

olema sissenõutavaks muutunud. Võlausaldaja I ei ole toonud välja asjaolusid ega esitanud

tõendeid, mille põhjal saaks järeldada, et tema nõue oleks kavas mingis osas põhjendamatult

ümber kujundatud nõudena, mida ei olnud saneerimismenetluse algatamise seisuga veel

tekkinud.

2-20-5011

Avaldaja vastusest kohtunõudele ja saneerimisnõustaja esitatud DA Estonian Machinery AS

kinnitusest nähtub, et avaldaja ei ole DA Estonian Machinery AS nõuet tasunud, mistõttu on

võlausaldajate I–III kahtlus ebavõrdsest kohtlemisest alusetu.

Ei ole alust arvata, et pankrotimenetluses koheldaks võlausaldajaid paremini ja nad saaksid oma

nõuded pankrotimenetluses võrreldes saneerimiskava täitmisega suuremas ulatuses rahuldatud.

Kavas on küll saneerimis- ja pankrotistsenaariumite võrdlemisel jäetud raha väärtuse

vähenemine põhjendamatult arvestamata. Samas ei erine saneerimisega eelduslikult saavutatav

nõuete rahuldamine nüüdisväärtuses 61,5% ulatuses pankrotimenetluse kaudu eelduslikult

saavutatavast rahuldamisest 60% ulatuses. Paljasõnaline on vastuväide, et teatud varade

väärtused on kavas alahinnatud. Kavas toodud prognoosid võimaliku pankrotivara suuruse ja

selle arvelt menetluskulude katmise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuste osas on

piisavalt

põhjendatud

ja

usutavad.

Saneerimine

ei

pea

andma

võlausaldajatele

pankrotimenetlusest paremat tulemust, vaid saneerimise tulem ei tohi olla võlausaldaja jaoks

oluliselt halvem kui pankrotimenetluse tulem. Asjaolu, et pankrotimenetluses saaks kontrollida

võlausaldajate nõuete alust ja põhjendatust ning välistada varade peitmine ja põhjendamatud

kohustused,

ei

anna

alust

eelistada

pankrotimenetlust

muidu

põhjendatud

saneerimismenetlusele. Saneerimismenetluses on seadusega ette nähtud eelduslikult

objektiivne ja usaldusväärne protseduur võlausaldajate nõuete suuruse ja tõendatuse

kontrollimiseks saneerimisnõustaja poolt. Ei ole andmeid, mis võiksid seada kahtluse alla

saneerimisnõustaja kohustuste korrektse täitmise võlausaldajate nõuete kontrollimisel.

Kava täitmise tähtaeg on põhjendatud ega riku võlausaldajate õigusi. Kavast ja sellele lisatud

rahavoogude prognoosist ei nähtu, et avaldaja kavandaks kava täitmise tähtaja jooksul selgelt

põhjendamatuid kulutusi või märkimisväärset raha ülejääki, mis võiks võimaldada

ümberkujundatud nõuete täitmist oluliselt suuremas summas ja seega ajatamist lühema perioodi

peale. Kava täitmise tähtaeg ei ole ebamõistlikult pikk ega erine tavapärasest praktikast. Kavaga

hõlmatud nõuded täidetakse põhiosas 5,5 aasta jooksul ja viimasesse aastasse jääb kõrvalnõuete

tasumine. Võlausaldajad I–III saavad seega oma nõuded rahuldatud sisuliselt 5,5 aastaga.

Võlausaldajad I–III on küll välja toonud, et neile ei ole saneerimise vajalikkus kava põhjal

selge, kuid kohtule ei nähtu, kuidas rikub võimalik ebaselgus võlausaldajate I–III õigusi ja

annab alust SanS §-st 26 tulenevaks vastuväiteks.

Võlausaldajate I–III väited kaasaaitamiskohustuse rikkumise kohta ei anna alust

saneerimismenetluse lõpetamiseks. Saneerimismenetluse saab lõpetada, kui ettevõtja ei täida

kaasaaitamiskohustust. Ettevõtja peab andma teavet kohtule ja saneerimisnõustajale, mitte

võlausaldajatele. Ettevõtja kaasaaitamiskohustuse rikkumist ei saa põhjendada saneerimis-

nõustaja tegevuse või tegevusetusega. Saneerimisnõustaja peab küll andma võlausaldajatele

teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta, kuid minetus

saneerimisnõustaja tegevuses ei too kaasa saneerimismenetluse lõpetamist. Seetõttu ei ole ka

põhjust hinnata saneerimisnõustaja suunal esitatud etteheidete põhjendatust.

6.2. Saneerimisnõustaja tasu ja kulud jäävad avaldaja kanda ning muud menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus.

2-20-5011

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus mitmeid võlausaldajate vastuväiteid sisuliselt

hinnanud ega võtnud seisukohta mitmete eksperdi U. Võimre etteheidete kohta ning see on

viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus ei ole hinnanud võlausaldajate väiteid, et kohus

peab kontrollima avaldaja esitatud andmete õigsust ja andma selle pinnalt hinnangu avaldaja

kasumlikkuse taastamisele, kava pankrotihinnang on sisult ebaõige, kavast ei nähtu saneerimise

vajalikkust, saneerimisnõustaja pidas kava koostamise käigus läbirääkimisi ainult avaldaja

lähikondsetega ja selle tulemusel kaitseb kava üksnes avaldajaga seotud võlausaldajate huve

ning kava täitmise tähtaeg on ebamõistlikult pikk. Maakohus ei hinnanud U. Võimre etteheiteid,

et avaldaja ei ole oluline tööandja, kavas toodud väited ei ole objektiivsed, nõuete

ümberkujundamine suuruse alusel ei ole õiguslikult lubatav, kava elluviimise realistlikkus ja

majandusseis ei ole objektiivselt hinnatav ning kõrvalnõuded on jäänud põhjendamatult

tühistamata.

Maakohtu määrus on vastuoluline, mis kinnitab, et maakohus on rikkunud oluliselt

menetlusnorme. See on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on leidnud nii seda, et kava

on tõene ja täidetav, kui ka seda, et kavas võivad esineda eksimused rahavoogude prognoosimisel,

mille tõttu ei pruugi kava täidetav olla. Maakohus on leidnud, et võlausaldaja I oli 13. aprilli

2020. a seisuga avaldajale tarnitud kaupade eest väljastanud arveid 48 991 euro 12 sendi ulatuses,

kuid lähtunud siiski sellest, et sama kuupäeva seisuga oli võlausaldaja I nõue avaldaja vastu

102 058 eurot 35 senti. Võlausaldajal I ei saanud avaldaja vastu 13. aprilli 2020. a seisuga sellises

suuruses nõuet olla, kuna suur osa nõude aluseks olevatest tarnetest tehti avaldajale pärast

saneerimismenetluse algatamist. Saneerimismenetluses saab ümber kujundada üksnes

saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõuded. Maakohus on

möönnud, et võlausaldajad I–III on avaldanud kahtlust avaldaja lähikondsetest võlausaldajate

nõuete kohta ja saneerimisnõustaja ega avaldaja ei ole võlausaldajate I–III päringutele vastanud,

kuid on siiski leidnud, et ei ole andmeid, mis võiks seada kahtluse alla saneerimisnõustaja

kohustuste korrektse täitmise võlausaldajate nõuete põhjendatuse kontrollimisel. Saneerimise

eesmärkidega ei ole kooskõlas olukord, kus kava poolt hääletavad ja selle võtavad vastu üksnes

ettevõtja lähikondseteks olevad isikud, kelle nõuete suuruse ja olemasolu üle ei ole kontrolli.

Maakohus ei ole selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid ja on sellega rikkunud

uurimiskohustust. Kuivõrd avaldaja ega saneerimisnõustaja ei vastanud võlausaldajate I–III

päringutele avaldajaga seotud võlausaldajate nõuete aluse ja sisu kohta, on alust arvata, et kava

on vastu võetud alusetute ja kunstlikult tekitatud nõuetega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kava poolt

hääletas üksnes 57% võlausaldajatest ning poolthääli oli 0,14% rohkem, kui on vaja kava

vastuvõtmiseks. Võlausaldajad I–III lasid kava hinnata U. Võimrel, kes on üks kolmest riiklikult

tunnustatud eksperdist, kellel on pädevus saneerimiskavasid hinnata. U. Võimre juhtis arvamuses

tähelepanu erinevatele kava puudustele. Maakohtul pidi kavaga tutvumisel ja võlausaldajate I–III

avalduse saamisel tekkima põhjendatud kahtlus kava vastavuse kohta SanS § 28 lg 2 tingimustele.

Asjaolude väljaselgitamise kohustus on maakohtul olenemata võlausaldajate vastuväidetest.

Kava ei vasta SanS § 21 lg 1 p-le 4, kuivõrd see ei sisalda võlausaldajate nõuete

ümberkujundamise põhjendusi. Kavas tulnuks kirjeldada, kuidas iga konkreetne abinõu eesmärgi

saavutamisele kaasa aitab.

Maakohus oleks pidanud jätma kava SanS § 28 lg 5 p 3 alusel kinnitamata ja saneerimismenetluse

SanS § 40 lg 2 alusel lõpetama. Võlausaldaja I ei ole jätkuvalt veendunud, et avaldaja jätkusuutlik

majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik ja avaldaja maksejõuetus on ajutine.

Maakohus ei otsustanud kava kinnitamist 30 päeva jooksul kava vastuvõtmisest, rikkudes sellega

SanS § 28 lg-t 2 ning menetlusosaliste õigust kiirele ja õiglasele menetlusele.

2-20-5011

8. Avaldaja ja saneerimisnõustaja vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad jätta selle

rahuldamata.

Maakohus hindas põhjalikult võlausaldajate I–III väidet, et kava kohtleb avaldajaga mitteseotud

võlausaldajaid halvemini. Avaldaja ja saneerimisnõustaja nõustuvad maakohtu põhjendustega.

Seadus ei erista ettevõtja lähikondsetest võlausaldajaid teistest võlausaldajatest. Kava kohtleb

kõiki võlausaldajaid võrdselt, kuivõrd nende nõuded kujundatakse ümber samadel alustel ja

viisil ning neid täidetakse samadel põhimõtetel. Asjakohatu ja põhjendamatu on väide, et

avaldajaga mitteseotud võlausaldajaid koheldi võrreldes teiste võlausaldajatega halvemini,

kuna avaldaja ega saneerimisnõustaja ei edastanud võlausaldajale I tema nõutud teavet. Teabe

andmine või sellest keeldumine ei seondu võlausaldajate nõuete rahuldamisega kava alusel.

Lisaks ei anna SanS võlausaldajale õigust nõuda ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt teavet

teiste võlausaldajate nõuete kujunemise ja nende aluseks olevate asjaolude kohta. Selleks ei ole

ka vajadust, kuna saneerimismenetluses ei ole erinevalt pankrotimenetlusest võlausaldajate

vahelised vaidlused nõuete olemasolu ja suuruse üle võimalikud.

Maakohus hindas määruses võlausaldaja I väiteid avaldaja maksejõuetuse ja saneerimise

ebatõenäosuse kohta ning avaldaja ja saneerimisnõustaja nõustuvad maakohtu põhjendustega.

Ei ole mingit alust väita, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Ekspert U. Võimre on arvamuse

andmisel tegelenud ka õigusküsimustega, mis ei ole tema pädevuses. Õigust kohaldab kohus ja

maakohus ei pidanud vastama eksperdi õiguslikele käsitlustele.

Kava ei hõlma nõudeid, mis ei olnud saneerimismenetluse algatamise ajaks tekkinud. Avaldajal

tekkis võlausaldaja I tarnitud kauba eest tasumise kohustus kauba vastuvõtmise hetkest.

Võlausaldaja I on määruskaebuses üllatuslikult väitnud, et tema kavaga hõlmatud nõue tuleneb

osaliselt sellise kauba müügist, mis tarniti pärast saneerimismenetluse algatamist, kuid ei ole

oma väidet tõendanud. Võlausaldaja I vastav väide on ka vastuolus tema 5. mai 2020. a teatega

saneerimisnõustajale, milles ta avaldas, et oli saneerimismenetluse algatamise seisuga tarninud

avaldajale kaupa 101 928 euro 46 sendi ulatuses ja tema nõude suurus oli 102 058 eurot 35

senti. Võlausaldaja I ei saa seega enam tugineda asjaolule, et tema nõue tekkis osaliselt hiljem

ja seda ei võinud kavaga hõlmata. Saneerimismenetluses saab ümber kujundada ka nõudeid,

mis on selle algatamise ajaks tekkinud, kuid ei ole veel sissenõutavaks muutunud.

Võlausaldaja I nõue tekkis kauba tarnimisest, mitte kauba eest arve esitamisest.

Paljasõnaline on võlausaldaja I väide, et kava on vastu võetud alusetute ja kunstlikult tekitatud

nõuetega. Võlausaldaja I on vastavat väidet põhjendanud üksnes sellega, et talle ei esitatud

andmeid avaldajaga seotud võlausaldajate nõuete kujunemise ja nende aluseks olevate

asjaolude kohta. Võlausaldajal I ei olnud alust neid andmeid avaldajalt ega saneerimisnõustajalt

nõuda. Seejuures esitas saneerimisnõustaja need andmed kohtule 12. juuni 2020. a arvamuses.

Asjaolu, et avaldajal on kohustusi seotud isikute ees, on kajastatud ka avaldaja poolt äriregistrile

esitatud majandusaasta aruannetes.

Kava sisaldab arusaadavat ja piisavat põhjendust võlausaldajate nõuete ümberkujundamise

kohta.

Maakohus hindas kava täitmise tähtaja pikkust sisuliselt. Kava täitmise tähtaeg ei ole

ebamõistlikult pikk ning on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.

SanS § 28 lg-s 2 sätestatud kava kinnitamise tähtaja ületamine ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks ega kava kinnitamata jätmiseks.

2-20-5011

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

11. Võlausaldaja I esitas määruskaebusega arvete saatelehed ja nõuete ülevaate, millega ta

soovib tõendada, et tema nõue avaldaja vastu ei saanud 13. aprilli 2020. a seisuga olla

102 058 eurot 35 senti, kuna ta tegi avaldajale suure osa nõude aluseks olevatest tarnetest pärast

16. aprilli 2020. Avaldaja esitas vastusega määruskaebusele enda 2018. a majandusaasta

aruande, millega ta soovib tõendada, et tema lähikondsete võlausaldajate nõuded ei ole alusetud

ega kunstlikult tekitatud. Kolleegium jätab uued tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata,

kuna neil ei ole asjas tähtsust (vt ka määruse p-d 13.2.2 ja 13.2.4).

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud SanS §-s 28 sätestatud vastuvõetud

saneerimiskava kinnitamise eelduste kontrollimisel, sh on maakohus andnud kooskõlas

SanS § 28 lg-ga 3 hinnangu võlausaldajate I–III avaldusele kava kinnitamata jätmiseks. Samuti

ei ole maakohus kolleegiumi arvates rikkunud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel

menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1. Maakohus on hinnanud SanS § 28 lg 3 p-st 3 lähtudes piisava põhjalikkusega avaldaja

saneerimise tõenäolisust (maakohtu määruse p 11) ja võtnud Riigikohtu praktikast juhindudes

seisukoha saneerimiskavas sisalduva pankrotihinnangu kohta (maakohtu määruse p 13),

seejuures on maakohus arvestanud ka võlausaldajate I–III esitatud eksperdi U. Võimre

arvamust kava kohta. Asjaolu, et võlausaldaja I maakohtu põhjendustega ei nõustu, ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks. Võlausaldaja I ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid

ega esitanud tõendeid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et avaldaja saneerimine ei ole

tõenäoline ja võlausaldaja I nõuet õnnestuks pankrotimenetluses rahuldada oluliselt suuremas

ulatuses.

13.1.1. Maakohus märkis õigesti, et kohus ei teosta kava kinnitamise üle otsustades põhjalikku

majanduslikku analüüsi. Seda kinnitab Riigikohtu praktika, mille järgi piisab üldisest

hinnangust tõenäosuse alusel (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11,

p 37). Asjaolust, et maakohus nentis, et kava on prognoos ja alati on võimalus, et prognoos ei

pruugi täituda, ei saa teha järeldust, et maakohtu arvates esineb rahavoogude prognoosimisel

eksimusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna U. Võimre arvamusest ei nähtu, millele

tuginedes on korrektne just tema kasutatud rahavoogude prognoosimise meetod (nt ei sisaldu

selles viiteid finantsaruandluse standarditele jms), ei ole alust asuda seisukohale, et kavas

kasutatud rahavoogude prognoosimise meetod ja seega ka prognoos on vale. Kolleegiumil ei

ole alust arvata, et avaldaja saneerimine oleks ebatõenäoline ja seda ei ole arvanud ka

võlausaldajate enamus, hääletades kava vastuvõtmise poolt.

13.1.2. Kolleegium ei nõustu võlausaldajaga I, et ebaõige lahendi tegemiseni on viinud see, et

maakohus ei võtnud seisukohta kõigi U. Võimre arvamuses sisalduvate väidete kohta. Kuna

2-20-5011

õigust kohaldab kohus, ei pidanud maakohus võtma seisukohta võlausaldajate I–III avalduses

viidatud U. Võimre arvamuses sisalduvate õiguslikku laadi väidete kohta. Kolleegium märgib

siiski järgmist.

Kuna kohus ei pea vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel hindama, kas saneeritav ettevõtja

on oluline tööandja, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kavas hinnatakse avaldaja olulisust

tööandjana üle või mitte. Tööandja olulisuse analüüs omab tähtsust üksnes siis, kui kohus

otsustab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üle (vt SanS § 30 lg 1 p 5 ja SanS eelnõu

seletuskiri, lk 30).

Põhjendatud ei ole U. Võimre väide, et nõuete ümberkujundamine suuruse alusel ei ole

õiguslikult lubatav. Saneerimise saab läbi viia ka piiratud ringi võlausaldajatega, mh saab kavas

ette näha, et väikesi rahalisi nõudeid ümber ei kujundata, kuid sellisel juhul tuleb seda kavas

põhjendada (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk-d 32 ja 33; Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 48). Praegu on väikeste rahaliste nõuete (alla 10 000 euro) ümber

kujundamata jätmist kavas põhjendatud (vt kava p 3.2.1 neljas lõik) ning võlausaldaja I ei ole

SanS § 26 alusel esitatud avalduses ega määruskaebuses tuginenud sellele, et väikeste rahaliste

nõuete ümber kujundamata jätmine rikuks oluliselt tema õigusi.

Saneerimisseadusest ega Riigikohtu praktikast ei tulene, et saneeritava ettevõtte lähikondsete

võlausaldajate kõrvalnõuded tuleks tühistada (vähendada nullini). Küll aga on Riigikohus

leidnud, et ei ole mõistlikku õigustust kohelda kõrvalnõudeid halvemini kui põhinõudeid

(Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 54). Lisaks tuleb märkida, et

seotud isikute kõrvalnõuete vähendamata jätmine mõjutab võlausaldajat I minimaalselt,

kuivõrd kava järgi toimub kõigi kõrvalnõuete tasumine kava kehtimise viimasel aastal ja

võlausaldaja I kõrvalnõude suurus on vaid 129 eurot 89 senti.

Kuigi U. Võimre arvates oleks kava elluviimise realistlikkust ja avaldaja majandusseisu kava

elluviimise jooksul parem hinnata, kui kava sisaldaks ka kava täitmise vahepealsete aastate

bilansiprognoose, ei too see kaasa võlausaldajate vastuvõetud kava kinnitamata jätmist.

SanS § 21 lg 1 p 2 kohaselt peab saneerimiskava sisaldama ettevõtte prognoositavat

majanduslikku seisundit pärast saneerimist ning vaidlusalune kava seda ka sisaldab.

Ülejäänud määruskaebuses viidatud U. Võimre arvamuses sisalduvaid väiteid on maakohus

hinnanud ja kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega.

13.1.3. Maakohus nõustus võlausaldajate I–III etteheitega, et kavas jäeti saneerimis- ja

pankrotistsenaariumite võrdlemisel põhjendamatult arvestamata raha väärtuse vähenemisega,

ning korrigeeris pankrotihinnangut vastavalt eksperdi U. Võimre arvamusele. Seejuures leidis

maakohus õigesti, et saneerimine ei pea andma võlausaldajatele pankrotimenetlusest tingimata

paremat tulemust, vaid saneerimise tulem ei tohi olla võlausaldajate jaoks pankrotimenetlusega

võrreldes oluliselt halvem. Praegusel juhul saaksid võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses

tõenäoliselt rahuldatud enam-vähem samas ulatuses kui saneerimismenetluses.

13.1.4. Maakohus hindas vaidlustatud määruse p-s 15 ka võlausaldajate I–III väidet, et neile ei

ole kava põhjal selge saneerimise vajalikkus, ja leidis põhjendatult, et see ei anna kohtule alust

jätta võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldaja I ei ole ka

määruskaebuses välja toonud, mis normi alusel saab kohus jätta võlausaldajate vastuvõetud

kava kinnitamata, kui saneerimise vajalikkus ei ole talle arusaadav. Seetõttu ei anna

võlausaldaja I vastav väide alust maakohtu määruse muutmiseks. Kolleegium märgib

sellegipoolest, et kava sisaldab kooskõlas SanS § 21 lg 1 p-ga 1 avaldaja majandusliku seisundi

2-20-5011

kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga ja selles on analüüsitud põhjuseid, mis on

kaasa toonud avaldaja saneerimise vajaduse.

13.2. Kolleegium ei jaga võlausaldaja I arvamust, et kava alusel koheldakse teda oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega ja maakohus on rikkunud uurimiskohustust.

Maakohus on andnud põhjaliku hinnangu võlausaldajate I–III väidetele nende ebavõrdse

kohtlemise kohta (maakohtu määruse p 12 ja selle alapunktid). Kolleegium nõustub maakohtu

määruse põhjendustega, kuid lisab järgmist.

13.2.1. Saneerimismenetluses on ümberkujundatavate nõuete õiguspärasuse kontrollimine

SanS § 16 lg 3 p 6 järgi saneerimisnõustaja ülesanne. Saneerimisnõustaja edastab SanS § 12

lg 1 alusel võlausaldajatele saneerimisteate, milles peab SanS § 12 lg 2 p 3 järgi mh sisalduma

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus ettevõtja raamatupidamise alusel saneerimis-

menetluse algatamise seisuga. Samuti peab saneerimisteates SanS § 12 lg 2 p 4 järgi sisalduma

tähtaeg, mille jooksul võlausaldaja peab nõudega mittenõustumisest saneerimisnõustajat

teavitama, ja teavitamata jätmise tagajärjed. Kui võlausaldaja saneerimisteates nimetatud nõude

suurusega ei nõustu, peab ta SanS § 13 lg 1 järgi esitama saneerimisnõustajale avalduse, milles

märgib, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitama selle kohta tõendid. Kui võlausaldaja

saneerimisnõustaja määratud tähtajaks vastavat avaldust ei esita, loetakse ta SanS § 13 lg 1 II

lause alusel nõude suurusega nõustunuks. Nõude suurusega nõustumine tähendab, et

võlausaldaja nõue ongi nii suur, nagu teates nimetatud (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk 18).

SanS-i seletuskirjas on mööndud, et selliselt ei võimalda SanS § 13 ammendavalt lahendada

olukorda, kus ettevõtja ja võlausaldaja n-ö kokku mängivad. Samas on seletuskirjas leitud, et

saneerimisnõustaja on siiski SanS § 16 lg 3 p-st 6 tulenevalt kohustatud kontrollima kõigi

ümberkujundatavate nõuete õiguspärasust ning sellise kontrolli käigus peaks tulema välja

võlausaldaja ja ettevõtja õigusvastasest kokkuleppest tulenev nõue. Mõne sellise nõude

tuvastamisel või kahtluse tekkimisel saab saneerimisnõustaja taotleda kohtult SanS § 43 alusel

menetluse lõpetamist. Seejuures on märgitud, et kuna SanS § 43 ei piira isikute ringi, kes võivad

nõude ebaselgusele tugineda, võivad seda teha ka võlausaldajad, kes on vastavast asjaolust

teada saanud. Küll aga tuleb avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks nõude ebaselguse tõttu

esitada kohtule enne kava kohtulikku kinnitamist (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk-d 20 ja 42).

13.2.2. Vaidlust ei ole selle üle, et ükski avaldaja lähikondsetest võlausaldajatest ei esitanud

saneerimisnõustajale SanS § 13 lg 1 kohast avaldust. Seetõttu tuli nad lugeda saneerimisteates

märgitud nõude suurusega nõustunuks. Kui võlausaldaja I arvates olid avaldaja lähikondsete

võlausaldajate nõuded ebaselged, pidanuks ta enne saneerimiskava kohtulikku kinnitamist

esitama kohtule avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks SanS § 43 alusel, milles ta

vähemalt põhistab, miks ei ole tema arvates avaldaja lähikondsetel võlausaldajatel avaldaja

vastu nõudeid või miks on nende suurus ebaselge. Võlausaldaja I seda ei teinud ning esitas

SanS § 26 alusel esitatud avalduses üksnes üldise väite, et saneerimismenetluses ei ole ettevõtja

lähikondsete võlausaldajate nõuete olemasolu ja suuruse üle kontrolli, mistõttu on võimalik

enne saneerimist koondada üle poole nõuetest lähikondsete kätte ja viia saneerimismenetlus

läbi sõltumatuid võlausaldajaid kaasamata. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei saanud

sellises olukorras lähikondsete võlausaldajate nõudeid sisuliselt kontrollida, arvestades ka

asjaolu, et saneerimisnõustaja kinnitas 12. juuni 2020. a arvamuses, et on arvestanud kõigi

avaldajaga seotud võlausaldajate nõuete aluseks olevate dokumentidega ega tuvastanud midagi,

mis annaks alust kahelda nõuete kohta avaldaja raamatupidamises kajastatud andmete õigsuses.

13.2.3. SanS ei kohusta ettevõtjat ja saneerimisnõustajat pidama kava koostamisel kõigi

võlausaldajatega eraldi läbirääkimisi ja kuulama neid ära. Saneerimiskava koostab SanS § 20

2-20-5011

lg 1 järgi ettevõtja nimel saneerimisnõustaja ja võlausaldaja ei saa selle sisu mõjutada

(vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10124, p 18.2). Seetõttu on

asjakohatud võlausaldaja I väited, et saneerimisnõustaja pidas kava koostamise käigus

läbirääkimisi ainult avaldaja lähikondsete võlausaldajatega ega kaasanud ja kuulanud ära

võlausaldajat I. Saneerimiskava vastuvõtmine eelkõige avaldaja lähikondsete võlausaldajate

häältega (antud juhul oli ainus kava poolt hääletanud mittelähikondne võlausaldaja

DA Estonian Machinery AS) ei tähenda iseenesest võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.

Riigikohus on selgitanud, et saneerimisseadus ei erista ettevõtja lähikondseid võlausaldajaid ja

teisi võlausaldajaid (vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09,

p 18). Seega ei pea ettevõtja lähikondsed võlausaldajad hääletama kava üle eraldi rühmas ja

kava saab vastu võtta ka nende häältega. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, milles seisneb

võlausaldaja I oluliselt halvem kohtlemine võrreldes avaldaja lähikondsete võlausaldajatega.

Kõik kavaga hõlmatud nõuded kujundatakse ümber samadel alustel ja viisil ning neid täidetakse

samadel põhimõtetel.

13.2.4. Olukorras, kus võlausaldaja I kinnitas vastuses saneerimisteatele, et tema nõue avaldaja

vastu on 13. aprilli 2020. a seisuga 101 948 eurot 73 senti ja kõrvalnõuded 129 eurot 89 senti,

ei saa ta hiljem tugineda sellele, et tegelikult ei olnud kogu nõue selle seisuga veel sissenõutav.

Nõude suuruse kinnitamine tähendab seda, et võlausaldaja nõue on nii suur, nagu ta on välja

toonud (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk-d 18 ja 19).

13.3. Võlausaldaja I tugineb määruskaebuses esimest korda sellele, et saneerimiskava ei vasta

SanS § 21 lg 1 p-le 4, kuivõrd see ei sisalda võlausaldajate nõuete ümberkujundamise

põhjendusi. Kolleegiumi arvates ei saa võlausaldaja esitada määruskaebuses saneerimiskava

kinnitava määrusele vastuväiteid, mida ta ei esitanud SanS § 26 alusel esitatud avalduses.

Võlausaldaja I ei ole ka põhjendanud, et SanS § 21 lg 1 p 4 väidetav rikkumine andnuks alust

jätta kava mõnel SanS § 28 lg 5 p-des 1–4 loetletud alusel kinnitamata. Igal juhul ei nõustu

kolleegium võlausaldaja I väitega, et kava ei sisalda nõuete ümberkujundamise põhjendusi.

Need on piisava põhjalikkusega esitatud kava p-s 3 ja selle alapunktides.

13.4. Võlausaldaja I väited selle kohta, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja maakohus

pidanuks seega saneerimismenetluse lõpetama, seonduvad tema hinnanguga, et avaldaja

saneerimine on ebatõenäoline. Kolleegium võttis avaldaja saneerimise tõenäolisuse kohta

seisukoha määruse p-des 13.1 ja 13.1.1 ning ei hakka vastavaid põhjendusi kordama.

Võlausaldaja I on viidanud ka Riigikohtu praktikale, mis näeb ette, millal saab ettevõtjat pidada

maksejõuetuks (Riigikohtu 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13, p 22; vastavas

määruses ei ole p-i 37), kuid ei ole seda kokku viinud siinsete asjaoludega. Nagu avaldaja on

vastuses määruskaebusele märkinud, ei ole tema netovara negatiivne.

13.5. Maakohus hindas vaidlustatud määruse p-s 14 kava täitmise tähtaja pikkust ning

kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seejuures diskretsiooni piire ületanud. Kava osalised

on vabad otsustama, kui pika tähtaja jooksul saneerimine toimub (vt SanS eelnõu seletuskiri,

lk 28; Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20 ja 9. mai 2011.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 55). Kohtul ei ole võlausaldajate vastuvõetud kava puhul

alust kava täitmise tähtaja pikkusesse üldjuhul sekkuda. Seejuures on Riigikohtu praktikas

peetud võimalikuks ka nt kümne aasta pikkust saneerimiskava täitmise tähtaega (Riigikohtu

18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20 teine lõik).

13.6. Kolleegium möönab, et maakohus ei kinnitanud kava SanS § 28 lg 2 I lauses sätestatud

tähtaja jooksul. Samas ei ole see asja sisulist tulemust mõjutanud ja ei too seega kaasa maakohtu

määruse tühistamist (vt analoogselt ka Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas

2-20-5011

nr 2-18-4482, p 23). Kohtu poolt kava kinnitamiseks ette nähtud tähtaja järgimata jätmise

tagajärg ei saa olla nõuetekohase kava kinnitamata jätmine.

13.7. Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja I kanda. Kuivõrd avaldaja ja saneerimisnõustaja vastasid

määruskaebusele isiklikult, ei ole neil hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik