3-21-458/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-458

Haldusasi

AS Pärnu Sadam kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021

korralduste nr 78 ja 74 (ehitusload) tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: AS Pärnu Sadam, esindaja vandeadvokaat Villy

Lopman

Vastustaja: Pärnu linn, esindaja Katrin Karu

Kolmas isik: OÜ SP1, esindaja vandeadvokaat Helmeri

Indela

Asja läbivaatamise vorm

Istungil 05.11.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja ja kolmanda isiku taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.

4. Mõista välja AS-lt Pärnu Sadam OÜ SP1 kasuks menetluskulu 7718,40 eurot.

5. Tühistada esialgne õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

2(14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 19.04.2007 otsusega nr 37 on kehtestatud Ringi tn 56a, 58, 60 ja Lootsi

tn 10 kinnistute ning sellega külgneva jõeäärse maa-ala detailplaneering, OÜ Archimedium töö

(edaspidi DP). DP ala hõlmab ka Lootsi tn 10 kinnistut. DP kohaselt muudeti Ringi tn 60 ja 56a

korruselamute maaks ning Lootsi tn 10 jäi riigikaitsemaaks. Planeeritaval alal asus

Piirivalveametile kuulunud endine vetelpäästejaam ning planeeringu seletuskirjas peeti sinna

sadama läheduse tõttu sobivaks rajada piirivalvehoone. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001

määrusega nr 26 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi ÜP) järgi oli tegemist riigikaitsemaaga.1

2. OÜ SP1 omandas Riigi Kinnisvara AS-lt Lootsi tn 10 asuva kinnistu (omanik alates

26.07.2018) ning taotles 02.04.2018 detailplaneeringu algatamist korterelamu-ärihoone

ehitusõiguse saamiseks ning kehtivas DP-s määratud maa sihtotstarbe muutmist. OÜ SP1 võttis

23.01.2019 DP algatamise taotluse tagasi (vt Pärnu Linnavalitsuse 06.02.2019 vastus

V.Lopmani teabenõudele), millega menetlus lõppes.

3. Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2019 korralduse nr 109 „Nõusoleku andmine kinnisasja Lootsi

6/8 koormamiseks reaalservituudiga juurdepääsu tagamiseks kinnisasjale Lootsi 10“ alusel on

Lootsi 10 kinnistu omanikul õigus servituudi ala kasutada juurdepääsuks kinnisasjale

(jalakäijatele, sõitmiseks jalgratastega, mootorsõidukitega (sh kerghaagistega), mopeedidega).

Reaalservituudi seadmise leping on sõlmitud 21.02.2019. Lootsi tn 6//8 kinnistule avalikult

kasutatava sõidutee (juurdepääsutee kinnisasjale Lootsi tn 10) väljaehitamiseks on sõlmitud OÜ

SP1 ja Pärnu Linnavalitsuse vahel haldusleping nr 3-13.11/1.

AS Pärnu Sadam vaidlustas nimetatud korralduse ja lepingu haldusasjas nr 3-19-478, kuid

kaebus tagastati.

4. OÜ SP1 esitas 25.05.2020 Lootsi tn 10 kinnistule Vabatahtlike Päästjate Maja püstitamiseks

ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga (K.Tõra, OÜ ROK-Projekt). Lootsi tn 10 asuva kinnistu

(62510:009:0011) maakasutuse sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa.

Projekti seletuskirja kohaselt on eelprojekt koostatud hoone rajamiseks riigikaitse

sihtotstarbega kinnistule, mis antakse päästeteenistust ja korrakaitset tagava ning toetavate

vabatahtlike organisatsioonide kasutusse. Hoone kasutuslahenduse järgi peab hoone olema

aastaringselt kasutatav õppekogunemisteks (I korrusel on treeningsaalid; hoonealune parkla on

ristkasutuses, sh päästetööde harjutamiseks; IV korrusel on koosoleku ja loenguruumid; III

korrusel on apartementtüüpi majutusruumid majutamiseks koos peredega).

5. Ehitusloa menetlusse kaasati naaberkinnisasjade Lootsi 6//8, Seedri 6 ja Ringi 60 omanikud

MTÜ Pärnu Jahtklubi, AS Sanatoorium Tervis, Ringi tn 60 Korteriühistu ning AS Pärnu Sadam.

AS Pärnu Sadam esitas 17.08.2020 oma seisukoha ehitusprojekti kohta. AS Pärnu Sadam leidis

haldusmenetluses kokkuvõtvalt, et tegemist on varjatud kujul riigikaitse maale äri- või

elukondlike korterite rajamise projektiga. Ehitusprojekti eesmärk on ehitusloa saamine, hoone

rajamine ja siis kasutusloa saamine ning seejärel hoone kasutusotstarbe ümber vormistamine,

ehitades siseruumid ümber kas elukondlikeks korteriteks või välja üüritavateks korteriteks.

Mõlemad arengud on kehtiva detailplaneeringu järgi mittelubatavad tegevused ja vastuolus

kehtiva üldplaneeringuga. Üheselt on tegemist kortermaja välimuse ja olemusega hoonega.

Pärnu linnas on turismisektoril väga suur osakaal. Päästjatele ja nende peredele saaks majutust

pakkuda teistes Pärnu linna majutusasutustes. Pigem soovib arendaja pakkuda hoones

1 Uue 20.05.2021 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 21 kehtestatud üldplaneeringu järgi on Lootsi tn 10 kinnistu

äri- ja elamumaa segahoonestusalas.

3(14)

vabatahtlikust tegevusest sõltumatut majutusteenust või hoopis rajada sinna elukondlikud

korterid eesmärgiga need hiljem võõrandada (elukondlik korterelamu 31 korteriga).

Vabatahtlikud päästjad ei vaja oma tööks ärihoonet, mille kolmes küljes on rõdud koos rõduuste

ja akendega. Hoones ega selle ümbruses pole ka piisavalt parkimiskohti. Lisaks puudub

krundini pääs avalikult sõiduteelt. Parkimise viimine avalikele teedele hakkaks takistama

päästeoperatsioone jõel, mis täna toimivad Lootsi 10 kinnistust vahetult jõe poole paikneva

olemasolev slipi kaudu, kus toimub paatide vette laskmine ja välja tõmbamine. Sadama

majandustegevuse eripäradest tulenevalt kaasneb sadama tegevusega paratamatult müra.

Sadama tegevusest tulenevate keskkonnahäiringute mõjualasse uute elamute arendamine on

üksnes kitsastes ärihuvides ja selges vastuolus Pärnu linna ning väga paljude Pärnu sadama

kaudu kaupu eksportivate ettevõtjate pikaajaliste huvidega.

6. Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2020 korraldusega nr 78 anti ehitusluba Vabatahtlike Päästjate

Maja püstitamiseks ehitusseadustiku (EhS) § 40, 2007.a DP ja OÜ ROK-Projekt töö alusel.

Korralduses selgitatakse, et eelprojekt on esitatud detailsuses ja ulatuses mis võimaldab selle

järgi ehitusluba väljastada ja vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97

(edaspidi määrus nr 97) sätestatud nõuetele.

Haldusorgan on haldusaktis vastuväidetele vastanud ja leidnud, et naabrite hinnangud nagu

nähtuks projektist mingisugused muud kavatsused ehitise kasutamisel on meelevaldsed ja

põhjendamata. Otsustaja saab lähtuda üksnes esitatud ehitusprojektist ja selles toodud

selgitustest. Päästjatele majutuse pakkumine võib aidata päästjate koolitustegevusele kaasa

ning sellise võimaluse pakkumist ei saa taotlejale ette heita. Lisaks õppe- ja treeningkohana on

võimalik hoonet kasutada ka merepääste olukorras (inimeste kiireks paigutamiseks soojadesse

ruumidesse nö piirkondliku turvapunktina). Arvamuse avaldajate subjektiivsete õiguste riivet

ei nähtu. Riigikaitsemaa määratluse osas viidatakse maakatastriseadusele (MaaKatS § 18¹).

Märgitakse, et kinnistu sihtotstarve pole seotud selle omandivormiga ning detailplaneeringu

ettenähtud maakasutust on võimalik realiseerida päästeseaduse § 2 lg 5 või politsei ja piirivalve

seaduse § 108¹ lg 1 p 1 kohaste tsiviilõiguslike lepingute kaudu või leitakse selleks mõni muu

viis (nt võlaõiguslike kasutuslepingute sõlmimise teel). DP-s ettenähtud kasutust tuleb hoone

kasutamisel järgida. Siseturvalisusega tegelevad ametkonnad on projektile esitanud märkusi,

millega on projektis arvestatud.

7. Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldusega nr 74 anti luba Lootsi tn 6//8 kinnistule

Lootsi tn 10 kinnistut teenindava tee ehitamiseks (Lootsi tänava pikendus), ehitusprojekti OÜ

Adetex töö nr 19-04-01 alusel ning viidates Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2019 korraldusele nr

109 ja reaalservituudi seadmise lepingule.

8. Pärnu Sadam AS esitas 03.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõlemad

ehitusload tühistada. Kaebaja esitas 23.03.2021 ka esialgse õiguskaitse taotluse.

9. Halduskohus võttis kaebuse 10.03.2021 menetlusse ja kaasas OÜ SP1 kolmanda isikuna ning

peatas 24.03.2021 kaevatavate haldusaktide kehtivuse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse määruse tee ehitusloa osas, muus osas jättis

määruse muutmata. Kolmanda isiku 05.10.2021 esitatud taotluse asja liitmiseks haldusasjaga

3-21-471 jättis kohus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 23.03.2021, 14.10.2021) on kokkuvõtlikult

järgmised:

4(14)

1) AS Pärnu Sadam on sadamaettevõte, kes osutab laevade lastimise ja lossimise teenust ning

pakub võimalust ladustada sadama alal kaupu. Kaebaja majandustegevuse eripäradest

tulenevalt kaasneb kaebaja tegevusega paratamatult müra.

2) DP näeb ette Lootsi tn 10 kinnistule piirivalve hoone rajamise. Pärnu linna üldplaneeringu

maakasutuse plaani kohaselt asub kinnisasi riigikaitsemaal. Üldplaneeringu seletuskirjas on

kinnisasja kohta märgitud: „Vetelpäästekeskus asub Pärnu sadamapiirkonnas (Lootsi tn 10).

Asukoht on rahuldav sadama ja Pärnu lahe akvatooriumide vetelpääste-operatsioonide jaoks.“

3) OÜ SP1 taotles DP algatamist Lootsi tn 10 kinnisasjal, et muuta kinnisasja sihtotstarvet ja

ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille I korrusel oleks võimalik

avalikule kasutusele suunatud funktsioon, kuid võttis taotluse tagasi. 25.05.2020 esitas OÜ SP

1 ehitusloa taotluse Vabatahtlike Päästjate Maja püstitamiseks. 09.09.2020 andis Päästeamet

ehitusprojektile oma kooskõlastuse täpsustades, et ehitusprojekt vastab tuleohutusnõuetele.

Päästeamet lisas juurde, et kuna hoone kavandatavat kasutusotstarvet ei ole nendega

kooskõlastatud, ei saa nad hinnata projektlahenduse sobivust päästja väljaõppe läbiviimiseks

või päästetegevuseks. Päästeametile teadaolevalt ei ole hoone kasutusvajadust üles näidanud

ükski vabatahtlik organisatsioon, kellega Päästeamet on lepingulises suhtes. Päästeamet ei näe

hoone vajadust riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks. Sama on avalikult kinnitanud ka Politsei-

ja Piirivalveamet (PPA).

4) Vastustaja on Lootsi tn 10 kinnistule ehitusloa andmisel põhjendamatult tuginenud üksnes

arendaja poolt ehitusprojekti seletuskirjas esitatud selgitustele, et kavandatav hoone on

mõeldud vabatahtlike päästjate väljaõppeks ja päästetegevuseks. Vastustaja ei ole otsuse

tegemisel arvesse võtnud naaberkinnistu omanike arvamusi. Seejuures on vastustaja

tähelepanuta jätnud ka Päästeameti märkuse, et kavandatav hoone pole sellisel kujul

riigikaitseks vajalik. Vastustaja pole hinnanud projekti joonisel toodud lahendust sisuliselt,

selle realistlikkust, otstarbekust, ehitise võimalikke alternatiivseid kasutuseesmärke. Vastustaja

on uurimisprintsiibi täitmata jätmise ja diskretsiooni kasutamata jätmise tõttu andnud ehitusloa

Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu tüüpi hoone ehitamiseks, mis on vastuolus kehtiva DP,

kinnistu sihtotstarbe ning avaliku huviga. Korterelamu ehitamine Lootsi tn 10 kinnistule riivab

ebaproportsionaalselt ka kaebaja õigusi (ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust).

5) AS Pärnu Sadama tavapärase majandustegevusega müra kaasnemist kinnitab

detailplaneeringu menetluse juurde koostatud 24.04.2018 KSH eelhinnang. Selles on märgitud

järgmist: „Piirkonna peamine müraallikas on üle jõe asuv sadam. Sadama müra levimist

hoonesse on võimalik takistada ehituslike meetmetega.“ „Hinnatava piirkonna peamiseks müra,

vibratsiooni ja õhusaaste allikaks on üle jõe asuv sadam.“ „Meetmed keskkonnamõju

vähendamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajalik eraldi käsitleda järgnevaid

teemasid: müra – kirjeldada siseruumides normatiivse mürataseme tagamise võimalusi“.

Seejuures avaldas vastustaja ametnik DP menetluse ajal arvamust, et linn soovib kinnistule enne

korruselamu ehitamist lubava planeeringu kehtestamist seada müraservituudi, et vältida

pretensioone sadamast kostva müra pärast. Elamu või majutushoone ehitamisel tekib konflikt

elanike ja sadama õiguste vahel. Üheltpoolt on elanikel ja ööbijatel õigus nõuda, et nende

kinnistuni ei kostuks müra ning teisalt on kaebajal tegevusloa, planeeringute ning

keskkonnakompleksloa alusel tekkinud õigustatud ootus, et ta saab jätkata oma

majandustegevust senises mahus.

6) Pärnu linn on otsustanud anda loa Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu tüüpi hoone

ehitamiseks. Otsus on tehtud õigusvastaselt ilma detailplaneeringu menetlust läbi viimata.

7) Vastustaja on jätnud ehitusloa andmise otsustamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata,

ehitusluba on vastuolus planeeringutega, ehitusluba rikub kaebaja õigusi, ehitusloa andmisel on

jäetud välja selgitamata KMH läbiviimise vajalikkus.

5(14)

8) Riigikohus on selgitanud, et kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan ei või ehitusloa

väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga. Ehitusloa

taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamise

üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh

kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat

uurimisprintsiipi. (RKHK 13.06.2003, 3-3-1-42- 03, p 37). Seejuures on Riigikohus selgitanud,

et KOV-il on kohustus hinnata ehitusloa menetluses ka seda, kas kavandatavat ehitist on

üleüldse võimalik hiljem reaalselt kasutada. (RKHK 20.10.2005, 3-3-1-33-05, p 9-11).

9) Kui on teada, et Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu ehitamisel tekiks konflikt Lootsi tn 10

elanike ning AS Pärnu Sadama vahel, ei tohiks korterelamu ehitamist võimaldada. Vastustaja

saaks võimalikku konflikti kerge vaevaga ennetada, tehes ettepanekuid ehitusprojekti joonise

muutmiseks selliselt, et kaotada sealt osa üksnes korterelamule omaseid elemente. Selleks oleks

vastustaja pidanud aga kaebaja, teiste kaasatud isikute ning Päästeameti seisukohti sisuliselt

arvestama, ehitusprojektis kavandatu otstarbekust hindama ning analüüsima ka ehitusprojekti

seletuskirjas arendaja poolt esitatud selgituste elulist usutavust. Vastustaja seda teinud ei ole.

Kaebaja on esitanud kahe asjatundja arvamused projekti kohta.

10) Hea haldusega ei ole kooskõlas lahendus, kus vastustaja annab arendajale õiguse ehitada

Lootsi tn 10 kinnisasjale väliselt ja olemuselt korterelamule vastav hoone ning sekkub alles siis,

kui hoonet hakatakse reaalselt elamiseks või majutusteenuse osutamiseks kasutama.

Järelevalvemenetlusse kinnisasja naabreid ei kaasata. Nende jaoks, sh kaebaja jaoks, on

ehitusloa andmise menetlus ainus koht, kus ennetavalt ja sihipäraselt oma õigusi kaitsta.

Vastustaja saaks ära hoida nende isikute õiguste riive, kes hiljem Lootsi tn 10 kinnistule korteri

ostaks või sinna ööbima läheks.

11) Vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest EhS § 44 p 1 alusel, kuna ehitis on

vastuolus planeeringutega. DP ja ÜP näevad Lootsi tn 10 kinnistule ette ainult riigikaitseliste

ehitiste rajamise. Kuigi ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab nimetuselt Lootsi tn 10

suhtes kehtivale DP-le, ei vasta sellele ehitusprojekti sisu. Ehitusprojekti detailid ja olemus

viitavad sellele, et selle projekti puhul ei ole tegemist vabatahtlike päästjate ega Päästeameti

kasutusse antava hoonega. Arvestades nii ehitusprojekti lahendust, kui ka OÜ SP1 poolt

varasemalt korduvalt ning avalikult väljendatud soovi ehitada Lootsi tn 10 kinnistule

korruselamu, saab järeldada, et OÜ SP 1 tegelik eesmärk on ehitada kinnistule korruselamu

vähemalt 31 korteriga.

Vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest EhS § 44 p 4 alusel, kuna ehitamine

riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi.

Kaasaegne haldustegevus ja planeerimine peab vältima ning lahendama erinevate huvide vahel

tekkivaid konflikte. Päästeameti hinnangu kohaselt pole vaja mitte ühelgi vabatahtlikul

organisatsioonil, kellega Päästeamet on lepingulises suhtes. Samuti ei nähtu, et OÜ SP1 oleks

enne ehitusprojekti koostamist üldse suhelnud ühegi vabatahtlike päästjate organisatsiooniga,

et selgitada välja nende vajadused ning valmidus hoonet kasutada. Kui hoonet ei hakka edaspidi

kasutama vabatahtlikud päästjad, siis on suur tõenäosus, et hoone võetakse kasutusse elamu või

majutusasutusena.

Üldplaneering ning detailplaneering ongi mõeldud seda konflikti ära hoidma. Kaebaja

hinnangul ei kaalu OÜ SP1 huvid ehitusprojektis kirjeldatud hoone ehitamiseks üles kaebaja ja

teiste isikute õigustele kaasnevat riivet. Kannatajateks on eelkõige Lootsi tn 10 kinnistule

heauskselt korteri ostnud isikud või seal ööbivad inimesed ning kaebaja, kelle äritegevus on

seotud tema olemasoleva asukohaga, mitte OÜ SP1. Ehitusloa taotleja ärihuvide tagamine

kolmandate isikute tervise arvelt ei ole põhjendatud.

6(14)

12) Vastustaja on rikkunud EhS § 42 lg-s 2 sätestatud kohustust selgitada välja keskkonnamõju

hindamise vajalikkus. EhS § 44 p 10 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui

kohaselt ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt

vältida ega leevendada. Korraldusest nr 78 ei nähtu, et vastustaja oleks ehitusloa menetluses

hinnanud keskkonnamõju hindamise vajalikkust.

Lootsi tn 10 kinnistu piirneb vahetult Pärnu jõega, mis kuulub loodusalana üle-Euroopalisse

kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000. Antud juhul oleks vastustaja pidanud viima läbi

KMH eelhindamise ja kaaluma KMH algatamise vajadust. Vastustaja ise on varasemalt

pidanud vajalikuks Natura eelhindamine läbi viia. Natura eelhindamisel jõuti järeldusele, et

Lootsi tn 10 kinnistule korruselamu ehitamisel vajalike meetmete rakendamisel ei kaasne

vajalike meetmete rakendamisel olulisi mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale. Samas toodi

välja, et vajalik on täiendavalt välja selgitada, millised mõjud on kinnisasja hoonestamisel nõlva

püsivusele ning millised meetmed on vajalikud kasutusele võtta nõlva stabiilsuse tagamiseks.

Käesoleval juhul ei ole vastustaja KMH algatamise vajalikust üleüldse kaalunud ega kogunud

juurde vajalikku teavet. Seega, kuigi vastustajal oli teave, et kinnisasjal ehitamine võib ohustada

nõlva püsivust ja seega Pärnu jõe kui elupaiga füüsilist struktuuri, jättis vastustaja KMH

eelhindamise vahele ega pakkunud ehitusloas välja ka mitte ühtegi leevendusmeedet Natura ala

kaitsmiseks. Lisaks oleks vastustaja pidanud kaaluma KMH algatamise vajalikust ka seetõttu,

et ehitusluba on oma sisult üldplaneeringut muutev.

13) Asjaolud, mis toovad kaasa Lootsi tn 10 ehitusloa õigusvastasuse, toovad kaasa ka Lootsi

tn 6//8 tee ehitusloa õigusvastasuse, kuna ehitusload on omavahel lahutamatult seotud. Lootsi

tn 6//8 tee ehitusluba soodustab arendaja plaani ehitada Lootsi tn 10 kinnistule korruselamu ja

selle teenindamiseks vajalik taristu. Seega soodustab Lootsi tn 6//8 tee ehitusluba

detailplaneeringu, üldplaneeringu ning kolmandate isikute, sh kaebaja õigustega vastuolus

olevat ehitustegevust.

11. Vastustaja leiab (15.04.2021 vastus), et kaebus tuleb määrusega tagastada kaebeõiguse

puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 2 alusel või

alternatiivselt jätta kohtuotsusega rahuldamata. Menetluskulud tuleks jätta kaebaja kanda.

1) Vastustaja hinnangul puudub käesolevas vaidluses kaebaja isiklik puutumus vaidlustatud

haldusaktidega, samuti ei nähtu kaebusest vaidlustatud haldusaktidest tulenevat kaebaja

subjektiivsete õiguste riivet. Kaebus tugineb üksnes hüpoteetilistele oletustele Lootsi tn 10

kinnistule kavandatava ehitise projekti meelevaldsel tõlgendusel ning kaebus sisaldab

hulgaliselt põhjendusi, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega. Ehitusloale ei ole

võimalik esitada populaarkaebust. Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju argumenti ei

saa esitada kaebaja, kes pole keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) mõttes. Vastustaja juhib siiski tähelepanu asjaolule, et ehitisregistris on koos muude

ehitusloa menetlusdokumentidega kättesaadav Mait Metsa hinnang „Lootsi 10 rajatava hoone

mõju Pärnu jõe kalda püsivusele“, mille kohaselt kinnistul Lootsi tn 10 on nõlva püsivus tagatud

hoone rajamisel vaiadele ja arvestades ka ligipääsutee ning parkla kaalu.

2) Kaebaja seisukohad, et projektis toodud lahendused on ebatavalised ja ebatüüpilised,

võimaldavad muid lahendusi või ei ole vajalikud, ei ole kuidagi puutumuses kaebaja õigustega,

veel vähem nende rikkumisega. Hoone on kavandatud kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud

hoonestusalasse ja vastab planeeringu tingimustele. Kaebaja lähtub läbinisti eeldusest, et tema

arvates kavatseb kolmas isik Lootsi tn 10 kinnistule tegelikult püstitada korterelamu või

majutushoone. Samas ei nähtu kaebaja õiguste ülemäärast riivet isegi sellisest eeldusest

lähtudes. Õiguste riivet põhjendab kaebaja asjaoluga, et pealiskaudselt läbiviidud ehitusloa

menetlus on muutnud planeeringud sisutuks ning paneb kaebaja olukorda, kus ta on sunnitud

7(14)

oma majandustegevust ümber korraldama või piirama Lootsi tn 10 võimalike elanike huvides.

Kaebaja loogikast lähtudes ei tohiks tema tegevusest tulenevalt Pärnu linnas kaebaja tegevuse

mõjuulatusse enam ühtegi hoonet püstitada. Selline lähenemine ei ole linnakeskkonnas aga

mingil viisil teostatav ega võimalik.

3) Vastustaja hinnangul on vaidlustatud haldusaktid kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Ei

ole vaidlust selles, et kui kolmas isik soovib edaspidi kasutada Lootsi tn 10 kinnistut kehtivast

detailplaneeringust erineval otstarbel, saab seda teha vaid läbi uue detailplaneeringu

koostamise. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ vastuväidete ärakuulamise

protokollist nähtub Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli kinnitus,

et uues üldplaneeringus on Lootsi tn 10 juhtotstarbeks määratud segahoonestusala ning

üldplaneeringusse on seatud tingimus, et riigikaitsemaa sihtotstarbe muutmiseks tuleb koostada

detailplaneering. Seda DP-d on kaebajal õigus vaidlustada. Ettevõtlusvabadusest ei saa tuletada

säärast kõikehõlmavat tõrjeõigust enda naabruses toimuva võimaliku planeerimistegevuse

vastu – naabrite ja avaliku võimu õigused ja kohustused omandiga seoses põrkuvate huvide

osas on sätestatud planeerimisseaduses ning teistes ehitamist ja planeerimist sätestavates

õigusnormides.

12. Kolmas isik leiab (15.04.2021 vastus; 14.10.2021 täiendav arvamus), et kaebus tuleb jätta

läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1) või täies ulatuses rahuldamata. Kolmas isik palub oma

menetluskulud välja mõista kaebajalt.

1) Kaebus on rajatud kaebaja paljasõnalistele ning subjektiivsetele oletustele, mille kohaselt

plaanitakse Lootsi tn 10 kinnistule vabatahtlike päästjate maja asemel varjatult rajada hoopis

korterelamu. See on valeväide. Kaebuses tuginetakse hüpoteetilisele ja oletuslikule

mõttekäigule, mille kohaselt juhul, kui Lootsi tn 10 kinnistule rajatakse hoopis korterelamu

ning korteriomandid müüakse, siis uutel elanikel on õigus nõuda, et Lootsi tn 10 kinnistule ei

kostuks müra, mida tekitab kaebaja. See omakorda väidetavalt riivab kaebaja õigustatud ootust

jätkata oma majandustegevust senises mahus.

Kuigi Pärnu Sadamast lähtuv müra ei ole kaebeõiguse aluseks ega saagi seda olla, sisaldab

kaebaja menetluslik positsioon koguni 4-kordset spekulatiivset laadi oletust: Lootsi tn 10

kinnistule ehitatakse kortermaja, kortermajale väljastatakse kasutusluba, korteriomandid

müüakse, korteriomanikel on õigus nõuda, et Lootsi tn 10 kinnistule ei kostuks müra.

Kaebaja väidetest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja faktiliselt Lootsi tn 10 hoone ehitamist, vaid

selle hilisemat kasutamist või kasutamise otstarvet, kuigi hoonele ei ole kasutusluba väljastatud.

Hoone kasutamise otstarbe määratleb üksnes hoonele väljastatav kasutusluba. EhS § 50 lg 3

sätestab, et kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda.

Seejuures tuleb arvestada, et praktiliselt kõiki hooneid on võimalik kasutada erinevatel

eesmärkidel (nt kortermaja hotellina ja vastupidi; hotelli haiglana jne).

Seega hoone ehitamine kui ehitustegevus ei riku ega saagi rikkuda kaebajate õigusi, seda enam,

Vabatahtlike Päästjate Majale ei kehtesta seadus mistahes spetsiifilisi kohustuslikke ehituslikke

nõudeid. Selliselt on kaebus täielikult perspektiivitu, kuna kaebajate väited on tegelikkuses

läbivalt suunatud kasutuslubade vaidlustamisele, milliseid pole väljastatudki.

Ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid (EhS § 44) ei esinenud.

Isegi kui kaebaja oletus korterelamu ehitamisest realiseeruks, pole konflikti tekkimine erinevate

huvide vahel vältimatu ning kaebaja pole tõendanud ülenormatiivse müra tekkimist. Samuti

pole tõendatud, et normtasemele vastav müra tekitaks kaebaja õigusi rikkuvaid konflikte.

Kaebus sisaldab ka kaebaja subjektiivsete õigustega mitteseonduvaid väiteid.

8(14)

2) Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kolmas isik ja linn ei teeks Lootsi tn 10

kinnisasjaga seoses mistahes toiminguid, kuna need võivad soodustada tulevikus hüpoteetiliselt

planeeritava korterelamu rajamist, mis kaebaja väidete kohaselt hakkaks halvendama tema

ärikeskkonda. Ettevõtlusvabadusest ei saa tuletada säärast kõikehõlmavat tõrjeõigust enda

naabruses toimuva võimaliku planeerimistegevuse vastu – naabrite ja avaliku võimu õigused ja

kohustused omandiga seoses põrkuvate huvide osas on sätestatud planeerimisseaduses ning

teistes ehitamist ja planeerimist sätestavates õigusnormides. Kaebaja saab oma huve kaitsta siis,

kui aktualiseerub Lootsi tn 10 detailplaneeringu muutmine. Seda on ringkonnakohus kaebuse

tagastamisel asjas 3-19-478 selgitanud.

3) OÜ SP1 juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja ei ole tõendanud, et väidetav Lootsi tn 10

kinnistule leviv müra ei vastaks müra normtasemetele või oleks üldse mingilgi viisil häiriv.

Müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi määrus nr 71), mille § 1 sätestab, et määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel

puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad

töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Ei ole vaidlust, et kaebaja asub tiheasustusalal.

Kui kaebaja tegevus ei ületa määrusega sätestatud müra piirnorme, ei ole kaebajal põhjust karta

ka õigusvaidluste tekkimist. Veelgi enam, kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Lootsi tn 10

kinnistule müra levimist ei ole ehitusprojektiga leevendatud. Kaebaja viidatud KSH

eelhinnangus on selgitatud, et sadama müra levimist hoonesse on võimalik takistada ehituslike

meetmetega. KSH eelhinnangust ei tulene, et leevendusmeetmed peaks kasutusele võtma

kaebaja. Asjaolu, et kaebaja tekitatud müra on väidetavalt Lootsi tn 10 kinnistul peamine

müraallikas, ei tähenda, et leviv müra ei vastaks normtasemetele ning vajaks vähendamist.

Üle jõe asub kaebajale mitu kinnistut palju lähemal, kui Lootsi tn 10 kinnistu. Sh asuvad

kaebaja kinnistust üle jõe kaebajale lähemal mh majutusasutused, korterelamud jne. Kui keegi

soovib omandada korteriomandi kaebaja vahetuslähedusse, siis ilmselgelt peab isik arvesse

võtma ka asukoha eripärasid, sh võimalikku müra, mis samas peab jääma kehtestatud normide

piiresse.

4) Tee ehitusluba annab OÜ-le SP1 õiguse rajada Lootsi tn 10 kinnistule viiva tee. Kaebajast

samuti ca 500 meetri kaugusele tee ehitamine ei saa mitte kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi

rikkuda. Tee ehitusloa eesmärk on pääseda Lootsi tn 10 kinnistule ja slipini, mis on Pärnu linna

poolt rajatud ja avaliku kasutusega. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas see tema õigusi rikub.

5) Kaebaja esitatud asjatundja arvamuse allkirjastanud Kaur Lass ei oma Kutsekoja

kutseregistrist nähtuvalt mistahes kutsetunnistus, sh ruumilise keskkonna planeerija,

diplomeeritud teedeinsenseri, volitatud arhitekti, volitatud ehitusinseneri ega ka diplomeeritud

kütte-, ventilatsiooni- ega jahutusinseneri kutsetunnistust. Seevastu Lootsi tn 10 kinnistule

rajatava hoone eelprojekti koostaja ja allkirjastaja, volitatud arhitekt Karmo Tõra, omab

kutsetunnistust. Järelikult K. Lassi puhul puudub mistahes alus väita, et tegemist on üldse

asjatundjaga. Tema arvamust ei saa võtta tõsiselt. Pole ka välja toodud, millistele materjalidele

asjatundja arvamuse koostamisel on põhinetud, milliseid analüüsitud. K. Lass ei ole isegi sellest

aru saanud, et seadus ei sätesta vabatahtlike päästjate majale mistahes spetsiifilisi ehituslikke

nõudeid, mistõttu on K. Lass meelevaldselt hinnanud, nt kas paakauto mahub hoonesse või

mitte jne. OÜ SP1 esitas K. Tõra vastuväited K. Lassi arvamusele. Nt K. Tõra on

kommenteerinud K. Lassi arvamust märkides, et hõljukiga hoonesse sisse sõita ja hoonest välja

sõita ei ole vastavalt antud lähteülesandele vajalik. Hõljuki teisaldamine hoonesse ja sealt välja

saab toimuda vastava käru peal. Hõljuki paiknemine I korruse kõrguses on seletuskirjas

selgitatud. Detailplaneeringu seletuskirjas toodud viide hoiuruumi kohta on lahendatud hõljuki

paiknemisega hoonemahus. Detailplaneeringu seletuskirja järgi sedavõrd spetsiifiliselt hoone

ruumiprogrammi lahendada, ei saa olla omaette eesmärk ega ole tavapärane. K.Tõra on ka

9(14)

selgitanud, et tellija lähteülesandes ei olnud ette nähtud raskeveokitega hoonesse pääs, siis oli

võimalik projekt ligipääsuservituudi õiguse mahus lahendada. OÜ SP1 ei ole väitnud, et ta

ehitab tuletõrjedepoo. Praegune projekt vastab OÜ SP1 lähteülesandele ja kaardistatud

koostööpartnerite vajadustele. Kavandatav hoone ei hakka kuidagi takistama juurdepääsu

avalikule veeskamiskohale ning ka tee ehitusprojekti on Päästeamet kooskõlastanud. Seejuures

möönab K.Lass, et põhimõtteliselt saaksid hoones tegutseda vabatahtliku päästmisega

tegelevad organisatsioonid. K. Tõra on vastanud ka muudele K.Lassi etteheidetele.

OÜ SP1 toob välja, et K.Lass on võltsinud projektijooniseid, tehes neile ise täiendusi.

Lootsi tn 10 hoones korteritega lisakorruse hõlpsalt juurde tekitamise väite osas on kolmas isik

esitanud diplomeeritud ehitusinsener T.Aava arvamuse, kes peab seda väidet asjatundmatuks.

6) Maa sihtotstarve võimaldab ehitada vabatahtlike päästjate maja, kuna nende tegevus on

avalikes huvides ja seotud siseturvalisuse tagamisega. DP seletuskirja selgitus piirivalvehoone

kohta ei tähenda, et DP võimaldaks üksnes sellist hoonet. Ka päästeotstarbel kasutatav maa on

riigikaitsemaa.

Mõistet

piirivalvehoone

maakatastriseaduses

ei

sisaldu.

Ehitise

kasutusotstarbele saab anda hinnangu kasutusloa menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 44 lg 1 võimaldab kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

13.1 Kaebuse tagastamine on kohtu kaalutlusotsus ning selle eelduseks on kaebeõiguse

ilmselge puudumine (HKMS § 121 lg 2 p 1). Praeguses asjas pole halduskohus ega

ringkonnakohus esialgse õiguskaitse üle toimunud vaidluses leidnud, et kaebeõiguse

puudumine oleks ilmselge, kuna vastasel juhul poleks saanud esialgset õiguskaitset kohaldada.

Halduskohus

vaatas

05.11.2021

kohtuistungil

kaebuse

läbi

sisuliselt.

Riigikohtu

väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb

kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus

rahuldamata (RKHK määrus asjas 3-3-1-12-16; 3-3-1-86-14; 3-17-981 jt).

13.2 Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajal puudub isiklik puutumus kaevatavate

haldusaktidega, kuna vastasel juhul poleks ka haldusorgan pidanud kaebajat ehituslubade

menetlusse kaasama ning küsima seisukohta ehitusprojekti kohta. AS Pärnu Sadam oli

haldusmenetlusse kaasatud. Haldusmenetlusse kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema

tõendatud, piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (RKHK asjas 3-3-1-15-16).

Kaebaja kaasamine oli põhjendatud vähemalt HMS § 11 lg 2 alusel (muu isik, kelle huve

haldusakt võib puudutada). Ka EhS § 42 lg 7 p 2 seob arvamuse küsimise ehitusloa eelnõu

kohta isiku õiguste või huvidega puutumusega.

13.3 Kohus ei nõustu kaebaja vastaspoole väidetega nagu välistaks kaebeõiguse asjaolu, et

kaebaja kinnistu ei külgne Lootsi tn 10 kinnistuga ja kinnistuid eraldab ligi 500 m laiune Pärnu

jõgi. Kohtusse pöördumiseks piisab kaebaja huvide ja õiguste kahjustamise võimalikkusest,

seejuures ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne (RKHK asjas 3-17-1930).

Kaitstav õigus võib muu hulgas võrsuda ka isiku huve kaitsvast planeeringust (RKHK asjas 3-

3-1-87-16).

13.4 Samuti ei saa nõustuda kaebaja vastaspoole seisukohaga, et ehitusluba andes ei tuleks

arvestada ehitise kasutamisega kaasnevate mõjudega. Ehitusloa andmisel tuleb arvestada

kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid mõjutusi tervikuna (RKHK asjas 3-14-

52416). Haldusorgan ei saa ehitusluba andes piirduda üksnes ehitise ehitustehnilise

väljaehitamise võimalikkuse hindamisega, vaid peab hindama ka selle kasutusse võtmise

võimalikkust, sh õiguslikku (RKHK asjas 3-3-1-33-05). Kuigi ehitusloaga otsustatakse ehitise

10(14)

püstitamise üle, ei ole ühegi ehitise püstitamine eesmärk omaette, vaid seda peab olema

võimalik ka kasutada.

EhS § 44 p 4 kohaselt ei saa haldusorgan anda ehitusluba, mis toob kaasa ebaproportsionaalsed,

püsivad ja leevendamatud negatiivsed mõjud, sh ehitise mõjualas olevatele isikutele. Ehitusluba

peab järgima ruumilise planeerimisega paika pandut (EhS § 44 p 1), mille eesmärk on vältida

huvikonflikte, mis võivad tekkida kokkusobimatute objektide tõttu. EhS § 44 p 1 ei anna

populaarkaebuse esitamise õigust.

13.5 Kohus leiab, et asjakohatu on ka kaebaja vastaspoole viide kaebeõiguse puudumise

põhistamisel haldusasjas 3-19-478 tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustele, mis

puudutasid AS Pärnu Sadam kaebuse tagastamist. Selles asjas oli kaebuse esemeks Pärnu

Linnavalitsuse 11.02.2019 korraldus, millega anti nõusolek reaalservituudi seadmiseks

(juurdepääsuks) Lootsi tn 10 kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kolmas isik leiab, et kuna

kohus märkis seal, et kaebaja saab kaevata üksnes juhul kui Lootsi tn 10 suhtes kehtivat DP-d

muudetakse ja lubatakse korruselamu ehitamist, siis järelikult ei peaks kaebaja saama ka

käesolevas asjas kohtusse pöörduda. Ringkonnakohus leidis 27.05.2019 määruse punktis 7, et

miski ei viita, et vaidlusalune reaalservituut oleks seatud korterelamu rajamise eesmärgil ning

tegemist on liialt hüpoteetilise väitega. Praeguses haldusasjas on kaebaja põhistanud kaebust

sellega, et ehitusloa aluseks olevast eelprojektist saab kaebaja arvates koos eelnevat kolmanda

isiku äriplaani (mille realiseerimiseks algatati ka DP) arvestades järeldada, et ehitusluba on

formaalselt taotletud küll päästjate maja ehitamiseks, kuid tegelikkuses soovitakse ehitada

korterelamut ilma, et selleks oleks eelnevalt taotletud DP muutmist (koos ÜP muutmisega).

Seega, kuna vastustaja väljastas ehitusloa hoone ehitamiseks, mis kaebaja arvates vastab enam

korterelamule, kui riigikaitselisele hoonele, pole praeguses asjas alust väita, et kaebus oleks

liialt hüpoteetiline ning see tulnuks menetlusse võtmata tagastada. Ringkonnakohus on asjas 3-

19-478 ka märkinud, et servituudi seadmise õigus tulenes DP-st, mida kaebaja polnud

vaidlustanud.

13.6 Õige on kaebaja vastaspoole seisukoht, et ehituslube ei saa vaidlustada avalikes huvides

ehk teisisõnu populaarkaebusega. Kaebajale pole antud ka õigust pöörduda kohtusse teiste

isikute (Lootsi tn 10 väidetavad tulevased korteriostjad või majutusvõimaluse kasutajad)

õiguste kaitseks. Kaebaja pole viidanud vastavale kaebeõiguse alusele. Kui kaebus esitatakse

põhjusel, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib

kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise

motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust

õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. (RKHK asjas 3-3-1-15-16)

13.7 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotluse jätta

kaebus määrusega (HKMS § 151 lg 2 p 1) läbi vaatamata.

Kohus hindab järgnevalt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise väidet, jättes käsitlemata

need kaebuse argumendid, mis kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ei seondu (nt Natura

2000 ala kaitse; Pärnu linna ja riigi huvid; väidetavate tulevaste korteriostjate huvid).

14. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja pole tõendanud, et vaidlustatud

ehitusload tooksid kaasa tema subjektiivsete õiguste rikkumise.

14.1 Kaebusega on vaidlustatud kaks ehitusluba - Lootsi tn 6//8 kinnistule Lootsi tn 10 kinnistut

teenindava tee ehitamiseks (korraldus nr 74) ning Vabatahtlike Päästjate Maja püstitamiseks

(korraldus nr 78).

11(14)

14.2 Kaebajal on õigus selles, et ehitusloa andmisel on haldusorganil kaalutlusõigus ning

kaalumisel tuleb arvestada asjassepuutuvate õiguste ja huvidega. EhS § 44 p 4 annab pädevale

asutusele õiguse keelduda ehitusloa andmisest kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja

omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas

olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik

piisavalt vähendada ega leevendada. Samuti tuleks kaebaja õiguste rikkumise kontekstis

ehitusloa andmisest keelduda, kui kehtivast planeeringust tulenevad piirangud, mis on seatud

mh kaebaja õiguste või huvide kaitseks ning ehitusluba läheb planeeringuga vastuollu (EhS §

44 p 1).

14.3 Kaebaja väidab, et kehtiv DP ning ehituslubade ajal kehtinud ÜP võimaldavad üksnes

riigikaitselise ehitise ehitamist, milleks pole ka vabatahtlike päästjate maja, isegi kui eeldada,

et see tõepoolest ehitatakse. Samuti viitab kaebaja (05.11.2021 teesid) kõrgema astme

planeeringutele (Pärnu maakonnaplaneering, üleriigiline planeering Eesti 2030+), kus on

määratletud, et igasuguse ehitustegevuse kavandamisel ja lubamisel AS Pärnu Sadama vahetus

läheduses tuleb alati arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ning eelkõige tuleb

vältida müratundlike hoonete arendamist sadama vahetus naabruses. Kohtuistungil täpsustas

kaebaja esindaja, et vabatahtlike päästjate maja ehitamise korral poleks kohtusse pöördutud

ning kaebaja näeb oma õiguste rikkumise tekkimist olukorras, kus ehitatakse elukondlik hoone

(korterelamu; püsivalt majutust pakkuv hoone; külaliskorterid vms), millest tingituna võivad

kaasneda kaebaja ettevõtlusele täiendavad piirangud ning ta võib olla sunnitud oma

majandustegevust ümber korraldama, piirama või osaliselt lõpetama Lootsi tn 10 tulevaste

elanike või ööbijate huvides (nt et müratase vastaks elamumaal kehtivatele müra

normtasemetele lähtudes sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42). Kaebaja viitab, et

omandiõigust rikkuv võib Riigikohtu praktika kohaselt olla ka normtaseme piiresse jääv müra

(RKHK asjad 3-3-1-88-15, 3-3-1-15-16). Kaebaja leiab, et tal on tegevusloa, planeeringute ning

keskkonnakompleksloa alusel tekkinud õigustatud ootus, et ta saab jätkata oma

majandustegevust senises mahus.

14.4 Kohus möönab, et tulevikus väidetavalt aset leidvaid sündmusi (nt mürakonflikti tõttu

sadama tegevuse piiramist) on keeruline tõendada. Samuti lähtuvad kaebaja väited eeldusest, et

ehitusloa alusel ei ehitata nn vabatahtlike päästjate maja. Seda eeldust on kaebaja püüdnud

põhistada mh K.Lassi ja T.Paaveri arvamustega (mis on käsitatavad dokumentaalse tõendi,

mitte eksperdi arvamusena TsKMS § 293 mõttes). Samas K.Lass ei väida oma arvamuses, et

vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatavat hoonet poleks võimalik kasutada vabatahtlike päästjate

majana ehk siseturvalisusele kaasaaitavate vabatahtlike kasutuses oleva hoonena. Kohus saab

kaebaja subjektiivsete õiguste kahjustamise väiteid siiski hinnata kaebuses toodud ja kaebaja

esindaja kohtuistungil esitatud selgituste põhjal, hinnates nende tõenäosust ja elulist usutavust.

Kohus ei pea usutavaks kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandiõigusele Lootsi tn 10 hoone

püstitamisest (isegi kui selle kasutusfunktsioon saaks olema osaliselt või täielikult korterelamu)

selliste riivete tekkimist, mis õigustaks ehitusloa tühistamist.

Pärnu sadam piirneb juba Vana-Pärnu asumi poolt elamutega (milles vaidlus puudub) ning

mille osas on tervise kaitseks seatud nõuete järgimise ja ülenormatiivsete keskkonnahäiringute

vältimise kohustus. Samal kaldal, võrreldaval kaugusel vaidlusaluse objektiga asuvad juba

kortermajad ja majutusasutus (vt 2018 KSH eelhinnangu p 2 – mõjutatava keskkonna kirjeldus),

mille suhtes tuleb samuti kehtivast õigusest tulenevaid nõudeid müra jm häiringute osas järgida.

Kaebaja pole kohtumenetluses ära näidanud, millised spetsiifilised probleemid saaksid tuleneda

Lootsi tn 10 hoonest (nt projektis müra leevendavate ehitustehniliste meetmete puudumine

vms), mis tooksid kaebajale kaasa täiendavate meetmete võtmise kohustuse lisaks sadama poolt

juba võetud meetmetele ümbruskonda kanduvate keskkonnahäiringute (müra, tolm,

12(14)

vibratsioon) leevendamisel. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et AS Pärnu Sadama tavapärase

majandustegevusega kaasneb müra ning kaebaja viitab detailplaneeringu (korterelamu

kavandamiseks Lootsi tn 10) menetluses koostatud 24.04.2018 KSH eelhinnangule. Selles on

märgitud, et piirkonna peamine müraallikas on üle jõe asuv sadam ning sadama müra levimist

hoonesse on võimalik takistada ehituslike meetmetega. Ehituslikud meetmed tuleb tarvitusele

võtta kavandatava ehitise projektis, mitte Pärnu sadama ehitiste ja rajatiste juures. Seega ka

korterelamu kavandamiseks koostatud mõjuhinnang (eelhinnang) ei sedastanud, et sadamast

ligi 500 m kaugusele üle jõe elukondliku hoone ehitamine sadamast lähtuvate mõjude tõttu

võimalik ei ole. Tiheasustuse elukeskkonna vastavus õigusaktides reguleeritud mõõdetavate

häiringute piirmääradele (avalik huvi) tuleb tagada sõltumata sellest, kas nende häiringute

mõjualas on üks või mitu elamut, kortermaja või majutusasutust. Antud juhul on tegemist juba

mitmete olemasolevate mõjualas olevate objektidega. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et

ainuüksi müra vm häiringute pärast potentsiaalsete kaebajate hulga suurenemisest saaks

järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, mis peaks kaasa tooma ehitusloa

tühistamise. Uue ehitise püstitamisel sadama lähedusse (antud juhul 500 m kaugusele) tuleb

keskkonnahäiringutega arvestada ning normatiive ületavate häiringute korral ehitusluba anda

ei saaks. Praeguses asjas sellist asjaolu tuvastatud pole. Normatiive mitteületavad, kuid

subjektiivselt tunnetatavad häiringud võivad küll saada sadama tegevuse peale pretensioonide

esitamise põhjuseks, kuid pretensioonide arvu oletatav võimalik suurenemine pole EhS § 44 p

4 mõttes ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. Samuti on praegu tegemist pelgalt oletusel

põhineva väitega. Kaebaja esindaja vastas kohtuistungil, et pretensioone sadama tegevusele on

Vana-Pärnu elanike poolt esitatud (eelkõige müraga seonduvalt) ning kinnitas, et müra on olnud

normi piires ja mingeid õiguslikke meetmeid (nt ettekirjutusi) AS Pärnu Sadam suhtes

rakendatud pole. Vana-Pärnu elamute ja sadama territooriumi vahel pole sellisel määral

(kõrg)haljastust, mis annaks alust väita, et üle jõe ligi 500 m kaugusel asuv Lootsi tn 10 hoone

oleks müra vm sadamast lähtuvate häiringute suhtes märkimisväärselt erinevas olukorras.

Olukorra erinevust ei saa mõistlikult eeldada ka samal jõepoolel asuvate elukondlike hoonetega

võrreldes. Kaebaja viide Riigikohtu lahenditele asjades 3-3-1-88-15 ja 3-3-1-15-16 pole

kohane, kuna tegemist oli tuulegeneraatorite püstitamise vaidlustega, kus ülenormatiivne müra

oli tõenäoline (rajatavast objektist lähtuv). Seega kaebaja oletus, et tema ettevõtlusvabadust

piiratakse tulenevalt konkreetselt Lootsi tn 10 hoone ehitamisest ja selle hilisemast

kasutuselevõtust, pole põhjendatud ega eluliselt usutav. Ka juhul, kui tervisekaitseks ja

elukeskkonnale seatavad nõuded muutuvad rangemaks ja sellest tulenevad sadama tegevusele

piirangud, poleks see seotud ainuüksi Lootsi tn 10 hoone kasutamisega, kuna sadama ümbrus

on juba varasemalt elukondlike hoonetega hoonestatud, seejuures mõlemal pool jõge. Seega

pole

alust

järeldada,

et

kaebaja

väidetav

tegevusloast,

planeeringutest

ning

keskkonnakompleksloast tulenev õigustatud ootus jätkata oma majandustegevust senises

mahus, saaks kahjustatud Lootsi tn 10 kinnistule ehitise püstitamisest.

14.5 Avalikult kasutatava tee ehitusloa osas ei sisalda esialgne kaebus (p 3.5) eraldiseisvaid

subjektiivsete õiguste rikkumise väiteid ning selle õigusvastasus on tuletatud seotusest hoone

ehitusloaga. Kaebaja väidab, et kõnealune ehitusluba poleks korterelamu ehitamise korral

eesmärgipärane.

Ka kohtuistungil ei toonud kaebaja selles osas välja kohaseid ja veenvaid põhjendusi. Kaebaja

selgitas kohtuistungil, et kergliiklustee Pärnu jõe ääres, mis möödub Lootsi tn 10 kinnistust on

avalikus ruumis. Kui selle kasutamine muutub takistatuks või katkeb, siis võib arvata, et tekib

surve rajada see tee Pärnu sadama territooriumile, millist küsimust on kunagi ka arutatud.

Ruumikasutus selles piirkonnas on niigi pingeline ja intensiivne ning uute konfliktide

tekitamine pole põhjendatud. Kaebaja väidet võimalikust plaanist rajada kergliiklustee Pärnu

sadama territooriumile vastustaja esindaja kohtuistungil ei kinnitanud. Kolmanda isiku nõustaja

13(14)

selgitas istungil tee ehitusloaga seonduvalt, et Lootsi tn 10 juures on avalikus kasutuses slipp

(kaldpind veesõidukite vette laskmiseks ja välja tõmbamiseks), mida kasutati omaaegse

kergliiklustee kaudu. Tee ehitusprojekt näeb ette avaliku kasutusega juurdepääsutee ja

kergliiklustee (st see säilib, kuid teeprojekti kohaselt nihutatakse veidi), millega muutub

juurdepääs avalikult kasutatavale slipile paremaks. Lootsi tn 10 juurdepääsutee üldine lahendus

ei tulene vaidlustatud tee ehitusloast, vaid kehtivatest detailplaneeringutest (2006 DP; sama

2007 DP ja 2010 Lootsi tn 6/8 2010 DP), kus on juurdepääsutee määratud, millisele väitele

kaebaja kohtuistungil vastu ei vaielnud. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et tee ehitusloa

aluseks oleva projekti teelahendust, mis tuleneb kehtivatest detailplaneeringutest ei saa seetõttu

vaidlustada.

Kaebaja väitis ka, et liiklusprobleemid Lootsi tn 10 ümbruses, juurdepääsu- ja kergliiklustee

kasutamise intensiivsus toovad kaasa selle, et slipile juurdepääs halveneb ning see mõjutab

sadama ohuhinnangut. Kaebaja väited on paljasõnalised ja oletuslikud. Avaliku tee

liikluskorralduslikud küsimused tuleb lahendada liikluskorraldusvahenditega. Lootsi tn 10

parkimine on lahendatud omal kinnistul. See, kas hõljukiga pääseb Lootsi tn 10 hoonest otse

jõele või kus täpselt seda sõidukit kinnistul hoitakse ning kas sellele on ette nähtud hoiuruum,

ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi.

Tee ehitusloa vaidlustamine populaarkaebusega võimalik ei ole. Kaebaja väited tee ehitusloaga

tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta on selgelt põhjendamatud.

14.6 Kohus märgib lisaks, et ei jaga kaebaja arvamust, et kohalik omavalitsus saaks sekkuda

ehitusprojektile mittevastava ehitamise korral alles siis, kui tullakse taotlema kasutusluba, mis

ei ole kooskõlas ehitusloaga, selle aluseks oleva ehitusprojektiga, DP-ga või ÜP-ga. Kohaliku

omavalitsuse ülesandeks on ka ehitusalase riikliku järelevalve teostamine (EhS § 130 lg 2) ja

sekkumine, mh kui ilmneb, et ehitatakse ehitusprojektile või DP-le mittevastavalt. Haldusorgan

pole väitnud seda, et eelnimetatud haldusaktidest tulenevale tegelikule kasutusotstarbele

vastavust ei saaks ehitustegevuse käigus kontrollida, vaid kinnitas ka kohtuistungil, et

tulenevalt suurest avalikust huvist kõnealuse objekti vastu saab ka kohaliku omavalitsuse

kontroll olema tavapärasest aktiivsem. Ehitusprojektile nõudeid sätestava määruse nr 97

kohaselt peab projekti iga järgnev staadium olema eelnevaga kooskõlas (§ 5 lg 3).

Haldusorganil on eelprojekti detailsuse määramisel piisavalt diskretsiooniruumi (määrus nr 97

§ 4 lg 1, § 8, § 14 lg 1 ja 2), kuid sõltumata selle kasutamise määrast ei saa ehitamise tulemuseks

olla hoone, mis deklareeritud kasutuseesmärgile (Vabatahtlike Päästjate Maja, mida on

aastaringselt võimalik kasutada päästetegevust ja korrakaitset tagavate ja toetavate vabatahtlike

organisatsioonide poolt) ei vasta. Kui kaebaja soovib muuta kinnistu sihtotstarvet ja saada muul

otstarbel hoone kasutamise õigust, tuleb algatada vastav detailplaneering. Õige on ka kolmanda

isiku seisukoht, et kavandatavale hoonele pole õigusaktidega kehtestatud spetsiaalseid nõudeid.

14.7 Kohus leiab, et kuna kaebaja pole kummagi vaidlustatud ehitusloa puhul suutnud tõendada

subjektiivsete õiguste rikkumist, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kui subjektiivsete õiguste

rikkumine puudub, ei ole kohtul alust käsitleda haldusaktide objektiivset õigusvastasust ning

ülejäänud menetlusosaliste väiteid.

15. Menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja

võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

14(14)

HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele.

Kolmas isik palub mõista kaebajalt välja õigusabikulud: 676,80 eurot (sh käibemaks)

kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamisega seotud kulu; 7041,60 eurot (sh

käibemaks) kohtuasjaga seotud õigusabikulu. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja kaebaja poolt esitatud väidete rohkust, sh ehituslubade

aluseks olevate projektide analüüsi puudutavate, millele tuli (oli õigus) kolmandal isikul vastata

ning arvestades võrdlevalt kaebaja õigusabikulude suurust, pole alust kolmanda isiku

õigusabikulude nõude vähendamiseks HKMS § 109 lg 6 alusel. Menetluskulud summas

7718,40 (sisaldab käibemaksu) tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

16. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos

kohtuotsusega. (HKMS § 253 lg 3)

(allkirjastatud digitaalselt)