3-21-2299/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-2299

Haldusasi

T.M. kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri

2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks,

kohustava

ettekirjutuse

tegemiseks

–

esitada

kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805

lõpetamiseks ja 8. septembri 2021. a sunniraha

rakendamise õigusvastasuse ja sunniraha rakendamist

välistava asjaolu tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. oktoobri

2021. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja T.M.

Esindajad vandeadvokaat Siret Siilbek ja advokaat

Kati Tamm

Vastustaja Kohtla-Järve linn

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2021. a määruse resolutsiooni p 3.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p 2,

rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Kohtla-Järve

Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 kehtivus kuni

kohtumenetluse lõpuni.

4. Jätta Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata,

kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale kuulub Kohtla-Järve linnas Xxx kinnistu, millel asub umbes 1928. a ehitatud

kuur. 2005. aastal ehitati kuurile uued seinad ja katus. Kuuri asukoht pole muutunud.

2. Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi 31. oktoobril 2019 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 2-

5.5/786-3, millega kohustas kaebajat esitama linnale ehitusprojekt ja ehitusseadustiku (EhS)

lisas 1 märgitud taotluse kuni 1. märtsini 2020. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse

täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha summas 500 eurot.

3. Kaebaja taotluse alusel pikendas Kohtla-Järve Linnavalitsus 31. oktoobri 2019. a

ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtaega kuni 30. märtsini 2020.

4. Kaebaja esitas 3. märtsil 2020 Kohtla-Järve Linnavalitsusele kuuri ümberehitamise

projekti ja hiljem selle parandused ning ehitisteatise, mida Kohtla-Järve linn ei kooskõlastanud.

5. Kohtla-Järve linn rakendas 8. septembril 2021 kaebaja suhtes 31. oktoobri 2019. a

ettekirjutuses märgitud sunnivahendit ja esitas kohtutäiturile täitemenetluse alustamise

avalduse.

Samal päeval, 8. septembril 2021 koostas Kohtla-Järve linn kaebajale uue ettekirjutus-

hoiatuse nr 15-4/32, millega kohustas kaebajat esitama hiljemalt 1. novembril 2021 kaebaja

kinnistul kuuri ehitusprojekti ja EhS lisas 1 märgitud taotluse.

6. 13. septembril 2021 alustas kohtutäitur Kohtla-Järve linna avalduse alusel täitemenetlust

täiteasjas nr 158/2021/805 ja teatas kaebajale, et nõude summas 500 eurot vabatahtlikuks

täitmise tähtajaks on 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Sellele summale

lisanduvad kohtutäituri tasud.

7. Kaebaja esitas 9. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve

Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 tühistamiseks, kohustava

ettekirjutuse tegemiseks – esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse nr 158/2921/805

lõpetamiseks ja 8. septembri 2021. a sunniraha rakendamise õigusvastasuse ja sunniraha

rakendamist välistava asjaolu tuvastamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult esialgse

õiguskaitse korras täitemenetluse 158/2021/805 peatamist ja 8. septembri 2021. a ettekirjutuse

nr 15-4/32 kehtivuse peatamist.

8. Tartu Halduskohus jättis 18. oktoobri 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

täitmismenetluse nr 158/2021/805 peatamiseks ja 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse

nr 15-4/32 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust täitemenetluse peatamise osas taotlusena kohustada

vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus vastavalt täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p-le 1. Halduskohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotluses

esitatud nõuded lubatavad ja asjakohased selle eesmärgi saavutamiseks.

Tekkinud võla vabatahtlikuks kustutamiseks oli kaebajal aega kuni 14. oktoobrini 2021, mis

hetkel on möödunud. Eeldatavasti on kohtutäitur alustanud sundtäitmist ja käesoleva aja

seisuga on kaebaja pangakonto arestitud talle määratud sunniraha ulatuses. Vastustaja

kohustamine esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks, ei ole enam

eesmärgipärane. Kaebajal on võimalik nõuda sunniraha tagastamist, kui haldusorgan rakendas

seda õigusvastaselt. Kui kaebaja kandis ka kahju (täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri

tasu), tuleks kaebajal esitada hüvitamiskaebus. Kaebaja ei ole põhjendanud kohtule, et

täitmisteates nimetatud summade sissenõudmine oleks pannud teda raskesse majanduslikku

olukorda või sellega kaasneks muu pöördumatult negatiivne tagajärg, mis ei oleks hiljem

kõrvaldatav hüvitamisnõude rahuldamisega. Kaebaja õiguste kaitse ei osutu kohtuotsusega

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlus täitemenetluse peatamiseks

jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.

Ettekirjutus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Hetkel ei ole selge, kas vastustaja rakendab

kaebaja suhtes 8. septembri 2021. a ettekirjutuses nimetatud kohustuste 1. novembriks 2021

täitmata jätmise eest sunniraha ja kui rakendab, siis millises ulatuses. Ettekirjutusest selgub,

millised kohustused peab kaebaja täitma, kohustuseks ei ole pandud tulemüüri ehitamist.

Järelikult on 8. septembri 2021. a ettekirjutuses pandud kohustused objektiivselt täidetavad.

Vajadusel võib kaebaja taotleda vastustajalt ettekirjutuses määratud kohustuse täitmise tähtaja

pikendamist ja täiendavate selgituste esitamist.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja on

31. oktoobri 2019. a ettekirjutus nr 2-5.5/786-3 sätestatud kohustusi täitnud. 8. septembri

2021. a ettekirjutuse vaidlustamise osas kohus kaebuse perspektiivi ei näe. Kaebaja jättis

ärakuulamiskohustuse rikkumisega seonduvalt põhjendamata, mida täiendavalt on ta soovinud

vastustajale teatada enne ettekirjutuse langetamist ja kuidas selline teave võiks mõjutada

lõplikult ettekirjutust. Kaebaja väited tulemüüri ehitamise kohta on asjakohased

ehitisteatise/ehitusloa menetluses. Kuna vastustajal puudub diskretsioon, kas teha kaebajale

ettekirjutus, ei ole asjakohased kaebaja väited kaalutlusreeglite rikkumise kohta. Ebaõige on

kaebaja väide, et talle ei ole arusaadav, millist taotlust on vastustaja silmas pidanud viidates

ehitusseadustiku (EhS) lisale 1. Kaebaja on juba esitanud vastustajale ehitisteatise, kuid see jäi

kooskõlastamata ja menetlus on nähtuvalt kaebaja esitatud dokumentidest lõpetatud. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud kohtus ehitisteatise kooskõlastamata

jätmist. Seega oli vastustaja õigustatud tegema kaebajale uue ettekirjutuse. Esialgse õiguskaitse

taotlus seonduvalt 8. septembri 2021. a ettekirjutus-hoiatuse kehtivuse peatamise nõudega jääb

rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse ja kaebuse perspektiivi puudumise tõttu.

9. T.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 18. oktoobri 2021. a

määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

Määruskaebuses leitakse, et kohus oleks pidanud lahendama kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse hiljemalt 13. oktoobril 2021, sest sunniraha vabatahtlikult tasumise tähtpäev oli

14. oktoobril 2021. Kaebaja esitas kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohtule

9. oktoobril 2021, kohus lahendas taotluse alles 18. oktoobril 2021. Kohus ei lahendanud

taotlust viivitamata.

Halduskohus ei rakendanud uurimispõhimõtet ega kogunud infot pangakonto arestimise kohta.

Kuna kohtutäitur sundtäitis kaebaja nõude alles 22. oktoobril 2021, ei saanud halduskohus jätta

esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise nõuet selle abinõu eesmärgipäratuse tõttu

rahuldamata.

Asjakohatu on halduskohtu viide hüvitamis- ja tuvastamiskaebuse esitamise õigusele, kuna

kaebaja püüdiski esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega vältida uute nõuete esitamist. Isegi

kui vastustaja kannab kaebajale tagasi alusetult sisse nõutud sunniraha, on kaebaja tasunud

täitemenetluse kulud. Seadus ei seo esialgse õiguskaitse kohaldamist isiku majandusliku

olukorraga. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, justkui oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine

põhjendatud üksnes pöördumatu negatiivse tagajärje esinemisel. Kaebaja rahaliste vahendite

käsutamine sundtäitmise raames on negatiivne tagajärg, kujutades omandiõiguse riivet.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ka kaebaja õiguste kaitsmise raskendamise

ärahoidmiseks. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus seisnes efektiivses õiguste kaitses –

täiendavate (kohtu)menetluste ärahoidmises ja sellega kaasnevate täiendavate kulutuste

vältimises.

Arvestades kaebaja esitatud nõudeid, oli täitemenetluse osas esitatud esialgse õiguskaitse

taotluse eesmärgiks, et kaebaja ei peaks kohtumenetluse ajal sunniraha tasuma. Kui kohus

leidis, et vabatahtliku täitmise tähtaja saabumise tõttu ei ole täitemenetluse peatamine enam

eesmärgipärane, oleks halduskohus alusetu sunniraha sissenõudmise takistamiseks pidanud

sunniraha sissenõudmise keelama, arvestades asjaoluga, et vastustaja on juba sunniraha

rakendanud ning selle rakendamise aluseks olevas ettekirjutuses sisaldus hoiatus sunniraha

korduvaks määramiseks.

8. septembri 2021. a ettekirjutuse osas ei võta esialgse õiguskaitse vajadust ära asjaolu, et pole

teada, kas ja millises ulatuses sunniraha rakendatakse. Ettekirjutuse alusel täitemenetluse

algatamise risk on suur, kuna vastustaja on juba ühe samasuguse ettekirjutuse täitmiseks

sunniraha rakendanud ja seega on tõenäoline, et vastustaja rakendab sunniraha ja alustab

kaebaja suhtes uut täitemenetlust. Arvestades vastustaja eelnevat käitumist, esineb oht, et

vastustaja alustab 8. septembri 2021. a ettekirjutuse täitmiseks sunniraha sissenõudmist ilma

eelneva teavitamiseta. Isegi juhul, kui 8. septembri 2021. a ettekirjutuses sisalduvad kohustused

on objektiivselt täidetavad, millega kaebaja ei nõustu, ei tähenda see, et kaebajal puudub

esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks on põhjendamatu pöörduda haldusorgani poole selgituste

saamiseks poolelioleva kohtumenetluse kestel, kui kaebaja on haldusakti kehtivuse

vaidlustanud ja palunud esialgset õiguskaitset.

Halduskohus ei hinnanud kaebuse perspektiivikust, vaid lahendas sisuliselt ja ebaõigesti

tühistamisnõude. Kaebus on perspektiivne ja 8. septembri 2021. a ettekirjutuse tühistamisnõue

põhjendatud. Vastustaja ei taganud ärakuulamiskohustust ning vastupidised tõendid puuduvad.

Ettekirjutuse resolutsioonis viidatud dokumenti (EhS lisa 1 nimetatud taotlus) ei eksisteeri.

Kaebaja ei väida, et kuur püstitati ebaseaduslikult, pigem vastupidi. Kaebaja esitas vastustajale

kuuri projekti, kuid vastustaja ei ole andnud projekti mittevastavuse osas ühtegi haldusakti.

Haldusakt peab olema täidetav ning arusaadav selle adressaadile ka ilma esindajata.

8. septembri 2021. a ettekirjutus ei ole selge, kuna sellest ei selgu, miks on haldusorgan andnud

uue haldusakti olukorras, kus sama sisuga haldusakt on juba antud ja kaebaja poolt täidetud.

Kaebaja esitab uue tõendina T.M. pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et 19. oktoobri 2021.

a seisuga ei olnud nõuet sundtäidetud, s.t pangakontot ei olnud arestitud. Halduskohtu

seisukoht, et täitemenetluse peatamise nõue ei ole seetõttu eesmärgipärane, oli ebaõige ja

vastuolus uurimisprintsiibiga. Tõendi varasemalt esitamine ei olnud võimalik.

10. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja leiab, et kohtu poolt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 esimeses lauses sätestatu võimalik rikkumine ei tähenda esialgse

õiguskaitse taotlust lahendava määruse sisulist ebaõigsust. Viivitus taotluse lahendamisel ei

anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Uurimisprintsiibi järgimine kohtu poolt nõuab

aega, mistõttu ei olegi võimalik taotlust lahendada kiiresti. Määruskaebuses ei ole viiteid selle

kohta, et halduskohus oleks teostanud kaalutlusõigust ekslikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus peatas määruskaebuse lahendamise ajaks 2. novembri 2021. a määrusega

esialgse õiguskaitse korras Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri 2021. a ettekirjutus-

hoiatuse nr 15-4/32 kehtivuse kuni 16. novembrini 2021 (k.a). Kuna käesoleva määrusega

ringkonnakohus lahendab kaebaja määruskaebuse, tühistab ringkonnakohus enda 2. novembri

2021. a määruse resolutsiooni p-i 3.

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p 2 ning jätab sama

määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

13. Kaebaja taotles halduskohtult esialgse õiguskaitse korras peatada Kohtla-Järve

Linnavalitsuse täitmisavalduse alusel kaebaja suhtes 13. septembril 2021. a algatatud

täitemenetlus nr 158/2021/805 kuni kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Halduskohus

tõlgendas kaebaja taotlust selliselt, et kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile

täitemenetluse peatamise avaldus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p-le 1.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HKMS § 251 lg-s 1 loetud esialgse õiguskaitse

abinõud ei võimalda halduskohtul kohustada kohtutäiturit peatama vastustaja avalduse alusel

algatatud täitemenetlust. Täitemenetluse peatamine on reguleeritud TMS 3. peatüki 5. jaos.

TMS § 46 lg 1 p 2 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle

kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. TMS § 11 lg 1 p 5 kohaselt on maakohtu

pädevuses täitemenetlusega seotud hagide lahendamine.

HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel on aga halduskohtul õigus esialgse õiguskaitse korras kohustada

haldusorganit mingit toimingut tegema. Kuigi esialgse õiguskaitse taotlus Kohtla-Järve linna

kohustamiseks esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus on lubatav, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud täitemenetluses seoses esitatud esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamine.

15. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.

Seega kohus kontrollib esmalt, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks

taotlejale kahjulike tagajärgede saabumine või nende saabumise oht ehk kas taotlejal esineb

esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja suhtes täitemenetluse algatamine sunniraha

sissenõudmiseks ja sunniraha vabatahtlikult mittetasumise järgselt pangakonto arestimine võib

põhjustada kaebajale ebamugavusi ning kitsendab tema vabadusi, mistõttu saab jaatada esialgse

õiguskaitse vajaduse olemasolu.

16. Olenemata kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolust, ei ole asjas seoses

täitemenetluse peatamisega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Asja materjalidest ei

nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud vastustaja 31. oktoobri 2019. a ettekirjutust, mille alusel

täitemenetlus kaebaja suhtes alustati. Kaebaja väitel on ta nimetatud ettekirjutuse täitnud.

Lisaks ei ole kaebaja kohtule usutavalt põhjendanud, et sunniraha sissenõudmisega seoses

tekiks tal keeruline majanduslik olukord ning tal ei oleks piisavalt vahendeid igapäevaseks

eluks vajalike toimingute tegemiseks. Kaebaja ei ole viidanud, et kohtutäituri poolt tema

pangakonto arestimine 22. oktoobril 2021 sunniraha 500 eurot sissenõudmiseks paneks ta

olukorda, milles ta ei suuda tagada enda tavapäraseks eluks vajalike vahendite piisavust.

Olukorras, kus täitemenetluse käigus on kaebaja pangakonto arestitud ning ringkonnakohtule

ei ole täpselt teada, millisesse olukorda kaebaja praegusel hetkel täitemenetluse peatamise

korral võidakse asetada ning arvestades eelpool toodud asjaolusid, ei ole praegusel hetkel

põhjendatud kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus.

17. Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras Kohtla-Järve linna 8. septembri 2021. a

ettekirjutus-hoiatuse kehtivuse peatamiseks on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

rahuldada. Ettekirjutusega on pandud kaebajale teistkordselt kohustus seadustada hävinud

ehituse kohale omavoliliselt ehitatav hoone (esitada kohalikule omavalitsusele ehitusprojekt ja

EhS lisas 1 märgitud taotlus). Vastustaja on teinud kaebajale korduva ettekirjutuse, mis sisaldab

hoiatust, et kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata, määrab vastustaja sunniraha

500 eurot. Vastustaja esitas sunniraha hoiatust sisaldanud esimese ettekirjutuse kohtutäiturile

täitemenetluse alustamiseks. Kui vastustaja esitab ka teise, s.o 8. septembri 2021. a ettekirjutuse

kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks ja sunniraha sissenõudmiseks, suurendab see kaebaja

õiguste riivet ja ühtlasi ohtu, et kaebaja jaoks saabub kohtumenetluse ajal tagajärg, mis

raskendab tema õiguste kaitset. Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas ja milliseid

toiminguid peab kaebaja vaidlusaluse ehitise seadustamiseks veel tegema oleks eesmärgipäratu

sundida kaebajat ettekirjutust täitma sunniraha rakendamise kaudu. Seejuures on ettekirjutuse

alusel võimalik rakendada sunniraha korduvalt. Kuivõrd kaebaja on enda sõnul esimese

ettekirjutuse täitnud ja 8. septembri 2021. a ettekirjutuse õiguspärasuse kohtus vaidlustanud, on

kohtumenetluse lõppemiseni põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset 8. septembri 2021. a

ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks. Vaidluse asjaolude pinnalt ja tekkinud kohtuvaidluse

valguses, ei ole põhjendatud kaebajalt nõuda kehtiva ettekirjutuse täitmist kohtumenetluse

toimumisega samaaegselt.

18. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus arvamusel, et kaebaja suhtes korduva ettekirjutuse

tegemine, kohustusega viia sama hoone seadusega kooskõlla ja ettekirjutuse täitmata jätmisel

sunniraha sissenõudmine võib põhjustada kaebajale hiljem raskeski kõrvaldatavaid tagajärgi.

Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus 8. septembri 2021. a ettekirjutuse kehtivuse

peatamiseks kuni käeoleva kohtumenetluse lõpuni. Tulenevalt eelnevast ringkonnakohus

tühistab Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määruse resolutsiooni p-i 2 ja rahuldab kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohus peatab Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. septembri

2021. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-4/32 kehtivuse kuni käesoleva kohtumenetluse lõppemiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)