3-21-2443/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-2443 Määruse kuupäev

16. november 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Siim Grossbergi (Grossberg) kaebus Tartu Vangla 6. oktoobri 2021. a otsuse ja 19. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 1-11/301 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks asja uueks otsustamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg esitas 26. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et tahab tegeleda ettevõtlusega, mistõttu vajab ta selleks ID-kaarti. Ettevõtlusega tahab kaebaja tegeleda põhjusel, et maksta lapsele 200 eurot kuus alimente. Dokumendi tegemine ei saa olla keelatud ainult põhjusel, et kaebaja on vahialune. Kaebaja peab Tartu Vangla vastust nr 1-11/301-2 ja otsust nr 6-44/104-2 ebaseaduslikuks ning palub välja mõista hüvitis moraalse kahju tekitamise eest, jättes kahjusumma kohtu määrata. Ettevõtlusega tegelemine on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev põhiõigus. Koos kaebusega esitas S. Grossberg menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Vastusena kohtunõuetele esitas Tartu Vangla 28. oktoobril ja 5. novembril 2021 kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas.

3. Tartu Halduskohus jättis 10. novembri 2021. a määrusega S. Grossbergi kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

4. S. Grossberg esitas 14. novembril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et nõustub määruse p-s 7 väljatooduga ning edasist menetlust võib käsitleda tühistamisja kohustamisnõude menetlusena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kohtu hinnangul tuleb S. Grossbergi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

7. S. Grossberg on praeguses asjas esitanud kaebuse Tartu Vangla 6. oktoobri 2021. a otsuse nr 6-44/104-2 ja 19. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 1-11/301 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks asja uueks otsustamiseks. Tartu Vangla 6. oktoobri 2021. a otsusega nr 6-44/104-2 jäeti kaebaja taotlus lühiajaliseks väljaviimiseks rahuldamata ja Tartu Vangla

19. oktoobri 2021. a vaideotsusega nr 1-11/301-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

8. Kaebaja eesmärk on saada luba lühiajaliseks väljaviimiseks. Kuna kaebaja puhul on tegemist vahistatuga, reguleerib lühiajalist väljaviimist vangistusseaduse (VangS) § 99.

9. VangS § 99 lg 1 esimese lause kohaselt võib olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, uurija või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses, anda loa vahistatu väljaviimiseks järelevalve all kuni üheks päevaks.

10. Riigikohtu halduskolleegium on 13. detsembri 2006. a kohtuotsuses nr 3-3-1-73-06 selgitanud, et VangS § 99 lg-st 1 tulenevalt on vahistatu lühiajalise väljaviimise otsustajaks uurija või kohus. Uurijale või kohtule on antud õigus kaaluda väljaviimist tingiva asjaolu tähtsust, samuti väljaviimisega kaasnevaid riske ning otsustada, kas vahistatut lühiajaliselt välja lubada või mitte. VangS § 99 lg-st 1 ei tulene lühiajalise väljaviimise korraldajale, s.t vanglale, õigust olukorras, kus luba väljaviimiseks on uurija või kohtu poolt juba antud, hakata täiendavalt kaaluma, kas vahistatu lühiajaliselt välja viia või mitte. Vastupidise seisukoha korral peaks selline vangla täiendav kaalumisõigus olema VangS §-s 99 selgesõnaliselt sätestatud. VangS § 99 praegu kehtiv sõnastus vanglale täiendavat kaalumisõigust ei võimalda, sest juhul, kui vanglal oleks õigus kaaluda loa täitmist või mittetäitmist, muutuks uurija või kohtu poolt loa andmise instituut sisutuks.

11. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja lühiajalise väljaviimise taotlust esitanud uurijale või kohtule, kes on VangS § 99 lg 1 järgi lühiajalise väljaviimise otsustajaks, vaid hoopis vanglale, kellel puudub VangS § 99 lg-st 1 tulenevalt õigus kaaluda, kas vahistatut lühiajaliselt välja lubada või mitte, ei saavuta kaebaja praeguses asjas Tartu Vangla vastu esitatud tühistamisja kohustamisnõudega oma eesmärki. Kaebaja peab oma eesmärgi saavutamiseks esitama taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks vangla asemel hoopis uurijale või kohtule, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

12. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt ei ole sõltumata Tartu Vangla vastu esitatud kaebuse rahuldamisest võimalik Tartu Vanglal lubada kaebajat lühiajalisele väljaviimisele, tuleb

S. Grossbergi kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik