2-19-7444/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021. a , Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7444

Kohtuasi

C

avaldus

F-ga

ja

W-ga

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q ja C määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: F (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II: W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isikutele

I-II

määratud

esindaja:

vandeadvokaat Veljo Viilol

Puudutatud isik III: Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q 14.05.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

14.05.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid (vanemate kirjavahetus) vastu.

2. Jätta tähelepanuta C 03.11.2021 menetlusdokument osas, milles see ei käsitle

vastuväiteid teiste menetlusosaliste menetluskuludele.

3. Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus osas, milles maakohus rahuldas

avalduse ja määras kindlaks suhtlemise korra ning jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta C

avaldus suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ja menetluskulud (v.a

lastele määratud riigi õigusabi kulud) C kanda.

4. Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis riigi

õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3 esimene lause).

5. Q määruskaebus rahuldada.

2-19-7444

6. C määruskaebus jätta rahuldamata.

7. Määruskaebemenetluses jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda ning

muud menetluskulud jätta C kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C (laste isa) esitas 16.05.2019 Harju Maakohtule avalduse laste F-ga ja W-ga suhtlemise

korra kindlaks määramiseks.

2. F ja W vanemad on C ja Q. Vanemad ei suuda leppida kokku laste ja isa vahelises suhtlemise

korras. Varasemalt on toiminud vanematel võrdne suhtlus lastega. Hetkel toimiva suhtlemise

korra järgi saab laste isa veeta lastega koos ühes kuus 5 päeva (iga teine nädalavahetus reedest

pühapäevani) ning ema saab nendega koos olla 25 päeva. See on tasakaalust väljas. Laste isa

on soovinud lastega koos olla pikemalt, kuid laste ema pole sellega nõus. Vanemad käisid

perelepitaja juures, kuid tulemusteta. Laste isal on lastega läbisaamine hea. Hetkel on laste

toomine ja viimine laste isa ülesandeks.

3. Täiendatud ja täpsustatud avalduses palub isa määrata tema ja laste vaheline suhtlemise kord

järgmiselt:

-

Esmaspäevast kuni pühapäevani kahe nädala kaupa veedavad lapsed kord ühe ja kord

teise vanema juures. Kirjeldatud graafik hakkab toimima alates 03.05.2021 selliselt, et

nimetatud kuupäeval algava perioodi veedavad lapsed isaga ning järgneva perioodi

emaga ja niisamuti vaheldumisi edaspidi;

-

Pühad ja tähtpäevad veedavad lapsed kordamööda ühe, siis teise vanemaga. Jõulud ja

aastavahetuse veedavad lapsed samal kalendriaastal erinevate vanematega. Kirjeldatud

graafik hakkab toimima 2021. aastast alates selliselt, et 2021. aasta jõulupühad vedavad

lapsed emaga ja aastavahetuse isaga ning järgneval aastal jõulupühad isaga ja

aastavahetuse emaga ja niisamuti vaheldumisi edaspidi;

-

Üleandev vanem annab koos lastega üle ka vajalikud riided, õppevahendid ja muud

tarvilikud asjad;

-

Üleandev vanem annab laste üleandmisel vastuvõtvale vanemale lapsi puutuva ülevaate

möödunud kahenädalase perioodi kohta ning ka lapsi puutuva tarviliku informatsiooni

järgnevaks kahenädalaseks perioodiks;

2-19-7444

-

Üleandev vanem toimetab kahenädalase perioodi lõpus lapsed koos vajalike asjadega

vastuvõtva vanema elukohta;

-

Koolivaheaegade ja laste sünnipäevade suhtlemiskorra lastega lepivad vanemad kokku

eraldi ja see peab lähtuma vanemate võrdsest õigusest sel ajal lastega aega veeta;

-

Vanemate ja nende lähedaste perekondlike ja muude sarnaste tähtpäevade

suhtlemiskorra lastega lepivad vanemad kokku eraldi ja see peab arvestama vanema

õigust, teisele vanemale mõistliku etteteatamise korral, tähistada tähtpäeva koos lastega;

-

Kohtulahendi jõustumisest kuni 30.04.2021 veedavad lapsed isaga kalendrikuus ühe

täisnädala esmaspäevast pühapäevani ja ühe nädalavahetuse reedest pühapäevani;

-

Vanemad võivad muuta toodud suhtlemiskorda omavahelise kokkuleppe alusel;

-

Alternatiivselt punktis 1 tooduga määrata suhtlemise kord selliselt, et esmaspäevast kuni

pühapäevani ühe nädala kaupa veedavad lapsed kord ühe ja kord teise vanema juures

(vastavalt lugeda ühenädalaseks periood ka muudes punktides). Kirjeldatud graafik

hakkab toimima alates 03.05.2021 ja nimetatud kuupäeval algava perioodi veedavad

lapsed isaga ning järgneva perioodi emaga ja niisamuti vaheldumisi edaspidi.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Laste ema ei ole avaldusega nõus. Laste isa ja laste suhtlemine on toiminud selliselt, et nad

on isa juures üle nädala reedest kuni pühapäevani. See on toiminud pikka aega. Lapsed soovivad

isaga suhelda, kuid vanem laps käib koolis ja pikemaajalisemal viibimisel isa juures peab sinna

kaasa võtma oma kooliasjad, mis on talle koormav. Lapsed soovivad alaliselt elada ema juures.

Vanematel oli kokku lepitud ajutine suhtlemise kord 2019. a augustist kuni aasta lõpuni, kuid

see ei sobinud lastele. Laste ema oleks nõus isa poolt pakutud nädal+nädal variandiga või

sellega, et lapsed on isa juures 10 päeva järjest, kuid ta ei taha laste soovidega vastuollu minna.

Lapsed ei taha sellist suhtlemise korra muutust. Laste ema ei ole kunagi takistanud laste isal

lastega suhelda, kuid leiab, et laste huvides oleks parem jätkata senise suhtlemise korraldusega.

Koolivaheaegadel oleks ema nõus sellega, et lapsed on isa juures 50% ajast. Kompromissi

korras oleks ema nõus ka sellega, et lapsed on ühes kuus kolmel nädalavahetusel isa juures.

5. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta laste isa avaldust ja leiab, et lastele

tekitab pingeid kahe alalise elukoha jagamine ning see ei ole laste huvides. Lastel on vaja

stabiilset elukorraldust.

6. Puudutatud isik I avaldas 01.03.2021 ärakuulamisel, et talle meeldib isaga koos olla ja

erinevaid asju teha, kuid kohtumised võiks samaks jääda (üle nädala nädalalõpp), kuna siis ei

pea ta kooliasju kaasa tassima.

7. Tallinna linn ei toeta oma 19.08.2019 arvamuses laste isa avaldust. Lapsed võiksid isa juures

rohkem viibida kui seni, kuid 50/50 korraldus saaks toimida üksnes kokkuleppel. Vanem laps

avaldas suhtlemisel lastekaitsetöötajaga, et talle meeldib isaga koos olla, kuid 50% ajast isa

juures viibimine oleks talle kurnav. Sobiv oleks senise suhtlemise korra jätkamine.

Lastekaitsetöötaja vestles kodukülastuse käigus ka noorema lapsega, kes selgitas, et talle

meeldib isaga väga koos aega veeta ning ta võiks edaspidiselt seda rohkem teha, kuid magada

igapäevaselt tahaks ta oma praeguses s.o ema kodus. 03.03.2020 arvamuses asus Tallinna linn

laste isa avaldust toetavale seisukohale, kuna suhtlemise korra loomisel tuleb arvesse võtta

asjaolu, et lapsed võivadki reageerida muutustele emotsionaalselt ning harjumine uue

2-19-7444

elukorraldusega võib olla aeganõudev. 21.01.2021 toimunud ärakuulamisel avaldas Tallinna

linna esindaja, et leida tuleks selline variant, kus lapsed saaksid isaga rohkem koos olla ning

võiks kaaluda varianti reedest kuni järgmise pühapäevani. 19.03.2021 avaldas Tallinna linn, et

laste isa poolt esitatud kujul nad avaldusega ei nõustu, kuna see ei vasta laste huvidele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas laste isa avalduse osaliselt ja määras kindlaks lastega suhtlemise

korra järgmiselt:

-

Alates tsiviilasja nr 2-19-7444 09.04.2021 määruse jõustumisest suhtlevad lapsed

kummagi vanemaga nädala kaupa pühapäeva õhtust kuni järgmise pühapäeva õhtuni

nii, et lapsi toimetab ühest elukohast teise isa. Vanemad lepivad järgmise konkreetse

üleandmise kellaaja kokku hiljemalt neljapäeval kell 20.00 e-posti teel. Kui vanemad

seda ei tee, siis toimub üleandmine kell 17.00;

-

Paaritu aasta jõulud veedavad lapsed emaga ja aastavahetuse isaga ning paaris aasta

jõulud veedavad lapsed isaga ja aastavahetuse isaga;

-

Koolivaheaegade ja laste sünnipäevade suhtlemiskorra, samuti vanemate ja nende

lähedaste perekondlike jm tähtpäevade suhtluskorra lepivad vanemad kokku e-kirja teel

hiljemalt kaks nädalat enne vastavaid sündmusi;

-

Lapsi üleandev vanem annab koos lastega üle ka vajalikud riided, õppevahendid jm

tarviliku ning teavitab teist vanemat möödunud nädalast ja ees ootavast nädalast;

-

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt

mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.

9. Kohus nõustus laste huve kaitsvate isikutega, et asja tuleb lahendada laste huvidest lähtuvalt,

kuid selleks ei saa olla vaid laste enda soov. Puudutatud isik I möönis ärakuulamisel, et

praegune suhtlemise kord (kaks korda kuus nädala lõppudel) on talle mugav, kuna ei pea

kooliasju kaasa tassima. Rohkem põhjendusi puudutatud isik I esile ei toonud. Suhtlemise korda

ei saa määrata vaid mugavuse argumendile tuginedes. Samas kinnitas puudutatud isik I, et

vanemate kodude vahel ta ei liikle jalgsi, vaid isa sõidutab autoga. Seega ei toeta mugavuse

argumenti asjaolu, et lastel tuleks jalgsi koos asjadega ühe vanema juurest teise juurde liikuda.

Maakohtu hinnangul ei esine ühtegi asjaolu, et lapsed ei võiks isa juures pikemalt olla. Pealegi

on laste ema olnud nõus 10 päeva kaupa laste isa juures viibimisega. Samuti on Tallinna linn

leidnud, et isa juures võiksid lapsed pikemalt olla. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste

endi kanda, v.a lapse esindaja kulud.

Määruskaebused

10. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse (v.a osas, milles

kohus jättis lastele määratud esindaja kulud riigi kanda) ja teha uus määrus, millega jätta laste

isa avaldus rahuldamata. Laste isa avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna lapsed ei soovi ühe või

kahe nädala kaupa elada kummagi vanema juures ja nad pole siiani võrdset aega mõlema

vanema juures olnud. Samuti pole kohus arvestanud laste ega lastekaitse arvamustega.

Maakohus rahuldas laste isa avalduse sisuliselt täielikult, mitte osaliselt. Maakohtu määrus ei

ole tehtud laste huvides ja see tekitaks lastele stressi. Tõele ei vasta laste isa väide, et lapsed on

viibinud varem võrdse aja mõlema vanema juures. 2019. a septembrist kuni detsembrini oli

2-19-7444

kokku lepitud ajutine suhtlemise kord, mis nägi ette laste viibimise isa juures 30% ajast

(neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni). Lastele see korraldus ei sobinud, vanem poeg

soovis juba pühapäeva õhtul koju tulla, et alustada koolinädalat kodust. Üksnes suvisel ajal on

lapsed olnud võrdselt mõlema vanema juures.

11. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude

jaotuse osas ning osas, milles maakohus pani laste isale laste transportimise kohustuse.

Maakohus jaotas menetluskulud valesti. Maakohus rahuldas sisuliselt avalduse ja oleks pidanud

kulud jätma laste ema kanda. Maakohus pani ebaõigesti laste isale laste ühest elukohast teise

kohaletoimetamise kohustuse. Sellist kohustust pole taotlenud kumbki vanem. Isa soovis, et

lapsed toimetab teise vanema juurde see vanem, kelle juures oldud aeg läbi saab.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Laste isa vaidleb laste ema määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on

seaduslik, välja arvatud osas, milles isa on selle vaidlustanud.

13. Laste ema vaidleb laste isa määruskaebusele vastu. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti.

Laste transportimise soovi on laste isa maakohtus toimunud ärakuulamisel ise avaldanud.

Võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga on olukord ka oluliselt muutunud – laste isa elukoht

on muutunud, laste isa elab koos uue elukaaslasega ja nende perre on sündimas uus laps.

Sellised asjaolud ei ole samuti laste huvides.

14. Tallinna linn toetab laste ema määruskaebust. Suhtlemise korraldus 50/50 põhimõttel oleks

mõeldav üksnes kokkuleppe korral.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

16. Laste isa esitas 17.05.2021 menetlusdokumendi, milles vastab laste ema väidetele seoses

olukorra muutumisega. Laste isa on kolinud vanemate lahusoleku ajal üksnes ühe korra,

seevastu laste ema on kolinud 3 korda. Mõlemal vanemal on uued elukaaslased.

Lastekaitsetöötajad pole tuvastanud, et elamistingimused poleks lastele kohased.

17. Laste ema avaldas 23.07.2021 menetlusdokumendis, et laste suhtlemine peaks jääma nii

nagu see on toiminud viimased 6 aastat (üle nädala reedest pühapäevani). Koolivaheaegadel

saab isa suhelda lastega nädala kaupa. Samuti ei sea laste ema piiranguid laste isa suhtlemisele

lastega nädala sees, kui need on varem vanemate vahel kokku lepitud. Maakohtu määruse

tühistamisel ei jääks laste ja nende isa suhtlemine lahenduseta, kuna toimiv suhtlemise kord on

olemas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1

p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja määras kindlaks suhtlemise

korra ning jaotas menetluskulud. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta C avaldus

suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ja menetluskulud (v.a lastele määratud riigi

õigusabi tasu ja kulud) C kanda. Laste ema määruskaebus kuulub rahuldamisele. Laste isa

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

2-19-7444

19. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis riigi õigusabi tasud ja kulud

Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3 esimene lause).

20. Kõigepealt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Laste ema esitas 14.05.2021

määruskaebuse vastuse lisana kirjalikud täiendavad tõendid (vanemate kirjavahetuse). TsMS §

662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Samuti võib seda teha määruskaebuse vastuse põhjendamiseks. Samas peavad tõendid olema

vajalikud asja lahendamiseks. Laste ema väitel tõendab vanemate vaheline kirjavahetus seda,

et laste ema ei ole isale seadnud takistusi lastega suhtlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on

laste ema esitatud tõendid vajalikud asja lahendamiseks ja seega asjakohased, mistõttu võtab

ringkonnakohus need vastu.

21. Laste isa esitas 03.11.2021 täiendavad seisukohad. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate

seisukohtadega arvestamiseks puudub alus. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks

ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab

kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma

seisukohtade ja tõendite esitamist (TsMS § 2). Menetlusosalised said määruskaebemenetluses

võimaluse esitada oma seisukohad. Seega on asja lahendamiseks olulised asjaolud saanud

menetlusosalised juba esile tuua ja tõendid esitada. Ringkonnakohus ei ole laste isale andnud

lisaks sellele tähtaega täiendavate seisukohtade esitamiseks ning ringkonnakohus ei pidanud

seda vajalikuks. 03.11.2021 tähtaeg oli antud menetluskulude nimekirjadele vastuväidete

esitamiseks. Kuna laste isa täiendavate seisukohtadega arvestamine põhjustaks menetluse

viibimise ega oleks seetõttu tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas, ei pea

ringkonnakohus võimalikuks neid käsitleda ja jätab need tähelepanuta.

22. Maakohus rahuldas laste isa alternatiivse avalduse ja määras, et lapsed suhtlevad kummagi

vanemaga nädala kaupa pühapäeva õhtust kuni järgmise pühapäeva õhtuni. Selliselt on

maakohus laste isa avalduse rahuldanud täielikult, mitte osaliselt nagu on määruse resolutsiooni

punktis 1 ekslikult märgitud.

23. Laste vanemad vaidlevad selle üle, kas vanemate vahelist seni kehtinud suhtlemise korda

on vajalik muuta ja pikendada laste isa juures viibimise aega kahelt nädalavahetuselt kuus

kahele nädalale kuus. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha

kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning

kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtlemise korra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb

kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada.

Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära

kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide

asjaolude

kaalumise

põhjal

seisukoha.

Kõrgema

astme

kohus

saab

maakohtu

kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus laste isa

avalduse rahuldamisel kaalutlusõiguse piire ning see toob kaasa maakohtu määruse tühistamise

selles osas.

24. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1

järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii

vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja

huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse

võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-

2-19-7444

1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud otsustust, mis lähtuks laste

huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1, eelistades sellele põhjendamatult laste isa huvisid.

25. Laste vanemad on maakohtus toimunud ärakuulamisel kinnitanud, et laste ja isa vahel

toimib suhtlemise kord selliselt, et lapsed on isa juures reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

Samuti on laste ema kinnitanud, et ta ei ole vastu laste pikemale viibimisele isa juures

koolivaheaegadel. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega on mõlemal – nii

vanemal kui lapsel võrdväärne õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda

võrdväärselt mõlema vanemaga. Ehkki antud juhul ei ole laste isa ja laste koos viibimine olnud

võrdväärne laste viibimisega ema juures, ei ole ringkonnakohtu hinnangul üksnes see asjaolu

määrav selleks, et laste viibimist isa juures pikendada. Vanem laps on korduvalt (nii

lastekaitsetöötajatele kui ka kohtus ärakuulamisel) avaldanud, et isa juures viibimised võiks

samaks jääda – üle ühe nädala nädalalõppudel. Samuti on sellise suhtlemise korraldusega nõus

noorem laps, kes on lastekaitsetöötajale avaldanud, et talle meeldib isa juures olla, kuid magada

igapäevaselt tahaks ta oma praeguses, s.o ema kodus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa laste

selliseid soove ignoreerida. Maakohus ei ole noorema lapse soove üldse arvesse võtnud ja

maakohtu põhjendused, et vanema lapse soovid tuginevad üksnes mugavusele ning neid ei saa

arvesse võtta, ei ole asjakohased. Kui lapsele põhjustab ühe vanema soovitud suhtlemise kord

ebamugavusi, mille talumist ei ole lapselt õigustatud nõuda, ei saa selline suhtlemise korraldus

olla lapse huvides. Ringkonnakohus peab oluliseks vanema lapse põhjendusi senise suhtlemise

korra jätkamiseks. Kui senise suhtlemise korra järgi peaks vanem laps isa juurde vajadusel

kaasa võtma üksnes esmaspäeval toimuvate koolitundide asjad, siis isa poolt taotletaval juhul

terve nädala osas. Lisaks sellele veel nädalaks vajalikud riided. Ehkki neid asju pole lapsel

füüsiliselt vaja kanda ühest vanema elukohast teise vanema elukohta, kuna laste isa transpordib

lapsi koos nende asjadega, siis saab kogutud tõenditest järeldada, et praegusel juhul ei ole laste

jaoks selline elu ümberkorraldamine jõukohane ning on neile põhjendamatult koormav.

Ringkonnakohtu arvates tuleb arvestada igal üksikjuhul ka laste valmisolekuga elukorralduse

muutmiseks ühe vanema soovitud viisil. Praegusel juhul nähtub, et vahelduv elukoht toob kaasa

lastele täiendavaid kohustusi (nt vajaduse hoolitseda iganädalaselt vajalike kooliasjade

olemasolu eest elukohas, kus laps parajasti elab), mis eeldab lastelt vastavat küpsust ja

valmisolekut. Seega tekitab sellise lapse arenguga seotud valmisoleku puudumine eelduslikult

lastele lisapinget ja stressi. Arvestades laste avaldatut, saab järeldada, et nad ei ole praegu

valmis elukorralduse muutmiseks selliselt, et neil on vahelduv elukoht. Seega nõustub

ringkonnakohus laste emaga, et lastele selliste ebamugavuste põhjustamine ja laste soovidega

arvestamata jätmine tekitab lastes stressi, mida tuleks kindlasti suhtlemise korra määramisel

vältida. Samuti on maakohus jätnud arvesse võtmata laste esindaja ja eestkosteasutuse

seisukohad, milles nad leiavad, et laste isa avaldus ei ole laste huvides, kuna tegemist on

sisuliselt kahe elukohaga, mis tekitaks lastes stressi. Kuigi on mõistetav isa soov oma lastega

rohkem koos olla ja nende eest vahetult hoolitseda, ei ole laste isa esile toonud, kuidas on laste

ja lastekaitse arvamust arvestades tema poolt taotletav muutus laste huvides. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole laste huvides seni pikaajaliselt üksnes nädalavahetuse ulatuses toiminud

suhtlemise korra muutmine selliselt, et lapsed viibivad isa juures järjest ühe nädala nädalase

vahega. Seejuures on eriti noorema lapse puhul (käesoleval hetkel 7-aastane) oluline, et ta saaks

püsivalt viibida ühes elukohas.

26. Ärakuulamisel ja oma viimases kirjalikus seisukohas on Tallinna linn küll avaldanud, et ta

on nõus laste suhtlemisega isaga pikemalt kui see seni on toiminud, kuid mitte laste isa soovitud

ulatuses. Tallinna linn nõustus laste ema poolt ärakuulamisel pakutuga, et laste isa juures

viibimine võiks toimuda 10 päeva järjest ühes kuus, kuid sellist ettepanekut tehes möönis ema,

et ka see pole laste huvidega kooskõlas ja tegemist on üksnes ema enda ettepanekuga. Laste isa

2-19-7444

laste ema pakkumisega ei nõustunud, jäädes enda avalduses toodud taotluse juurde. Teistsugust

lahendust, kui ühe või kahe nädala kaupa isa juures viibimist, ei ole laste isa taotlenud. Kuna

ka 10 päeva kaupa laste viibimine isa juures ei ole ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud

põhjustel laste huve arvestav, siis ei saa kohus ka sellist lahendust sisaldavat korda määrata.

27. Ringkonnakohus ei nõustu laste isa seisukohaga, et lapsed on harjunud isa juures viibima

ka pikemalt kui üksnes üle nädala nädalavahetustel. Laste isa väitel toimis 50/50 põhimõttel

suhtlemine 2019. a septembrist kuni 2020 jaanuarini (keskmiselt 13,6 päeva kuus) ning 2020.

aasta suvel olid lapsed samuti isa juures pikemalt 50/50 põhimõttel (nädala kaupa üle ühe

nädala). Laste ema on lastekaitsetöötajale kinnitanud, et ajutine suhtlemise kord oli 2019. a

augustist kuni aasta lõpuni. Olenemata sellest, et laste vanemad on esitanud erinevaid perioode

ajutise suhtlemise korra rakendamise kohta, ei saa siiski üksnes ajutisest korrast antud juhul

järeldada seda, et lapsed oleksid sellise korraldusega harjunud ja et see oleks laste huvides.

Tegemist oli prooviperioodiga ja lähtudes vanema lapse ärakuulamisest, milles ta soovib

endiselt, et suhtlemine isaga jätkuks varasemaga samas mahus (üle nädala nädalavahetustel), ei

saa järeldada, et vanem laps sooviks isa juures kooliajal pikemalt viibida. Kuna ka noorem laps

on varasemalt avaldanud, et ta soovib kodus ema juures ööbida ja lähtudes ka tema vanusest,

on ka tema osas vajalik stabiilse elukorralduse jätkumine, mida nädal+nädal korraldus ei paku.

28. Põhjusel, et ringkonnakohus ei pea maakohtu määrust laste ja isa omavahelise suhtlemise

kestuse osas (ühe nädala kaupa) laste huvidega kooskõlaks olevaks, ei saa maakohtu määrust

jõusse jätta ka muus suhtlemise korraga seonduvas osas (sealhulgas laste isa kohustuses lapsi

transportida). Lisaks ei nähtu vanemate seisukohtadest, et neil oleks varasema suhtlemise korra

korralduse osas erimeelsusi, mida oleks vajalik kohtumäärusega reguleerida. Seetõttu tuleb

maakohtu määrus tervikuna suhtlemise korda käsitlevas osas tühistada.

29. Maakohtu määruse tühistamise ja laste isa avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS

§ 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud laste isa kanda,

välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu, mis jäävad

Eesti Vabariigi kanda. Samuti tuleb laste ema määruskaebuse rahuldamise ja laste isa

määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

alusel laste isa kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja

kulud ja tasu, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

30. Riigikohus on selgitanud, et mõistlik ei ole tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes

selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud

menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral,

et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult

vastupidise otsuse (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

Nimetatud seisukoht kehtib ka määruskaebemenetluses, kui maakohus on jätnud

menetlusosaliste kulud nende endi kanda, kuid kõrgema astme kohus muudab jaotust, jättes

kulud ühe menetlusosalise kanda. Kuna maakohus jättis antud juhul menetluskulud poolte endi

kanda ja ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud avaldaja kanda,

siis lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, tuleb maakohtu ja määruskaebemenetluse kulud

kindlaks määrata maakohtul.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm