1-10-9737/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-9737

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9737 (08930000389) Kohtunik Galina Jasnjuk Kriminaalasi E.I süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi, käskmenetluses Süüdistatav E.I

Elukoht XXX, isikukood XXX, VF kodanik, AS XXX

Varasem karistatus: puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON

Tunnistada E.I süüdi KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 87 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.

KrMS § 202 lg 6 alusel arvata E.I poolt 02.06.2010.a tasutud summa 4350 krooni karistuse hulka ja lugeda mõistetud rahaline karistus ära kantuks.

E.I-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista E.I-lt riigituludesse välja menetluskulud - kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni, määratud kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel õigusabi osutamise eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada E.I osaliselt sundraha tasumisest. Mõista

E.I-lt riigituludesse välja sundraha summas 3000 (kolm tuhat) krooni, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus:

„E.I, 1-10-9737, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda

1-10-9737

2(3) vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Maakohus tuvastas

E.I-le on esitatud süüdistus selles, et tema, .a ületades Eesti Vabariigi 30.11.2008

piiri Narva maantee tollipunkti kaudu, liikudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda veoautode liiklusriba, olles veoauto Scania reg nr XXXMKB/187GL roolis, tegi katse toimetada üle

Eesti Vabariigi tollipiiri eriluba nõudvat kaupa - läbivaatuse käigus avastati kabiini alumise

magamiskoha alt kilekotist peitmata kujul deklareerimata järgmised ravimpreparaadid: 4 jaemüügipakendit ravimpreparaati Migrenol 8 tbl; 30 jaemüügipakendit ravimpreparaati Tsitramon P 10 tbl; 1 jaemüügipakend ravimpreparaati Mikozoral 15 gr; №-špa 100 tbl* 1 jaemüügipakend; 5

jaemüügipakendit ravimpreparaati Tsiprofloksatsin 10 tbl ja 5 jaemüügipakendit ravimpreparaati

Sanorin 10ml. Sellega rikkus E.I Sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31

“Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse-ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu” § 8 lg 1, 2, mille kohaselt Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasaolevate loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni viis erineva nimetusega

ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade

tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm

jaemüügipakendit; samuti rikkus E.I sama määruse § 8 lõiget 3, mis sätestab, et kui

kaasavõetavate ravimite kogus ületab lõikes 2 või 3 nimetatud kogust, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks. Kuna E.I kaasasolevate ravimi

kogus ületas eelnimetatud määrusega kehtestatud piirmäära, mille osas pole vajalik Ravimiameti

eriluba ning temal polnud kaasasoleva ravimi kohta esitada Ravimiameti luba, siis peeti

E.I kaasasolevad ravimpreparaadid Maksuja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse ametnike poolt kinni.

Oma tahtlike tegudega pani E.I toime vastava kohustusliku dokumendita mittenarkootilise ravimi üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise katse, s.t KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

26.07.2010.a koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna

prokuröri abi Anneli Pärt kohtus kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras ning teeb

ettepaneku tunnistada E.I süüdi KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi ja karistada teda 87 /kaheksakümne seitsme/ miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega, s.o. summas 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. KrMS § 202 lg 6 põhjal arvata G.

Podlisovkiy poolt 02.06.2010.a. tasutud summa 4350 krooni karistuse hulka ja lugeda mõistetud

rahaline karistus kantuks.

30.11.2008.a. E.I-lt äravõetud ravimid olid konfiskeeritud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.12.2009.a. määrusega KarS § 392 lg 4 ja § 83 lg 2 alusel.

Maakohus leiab

1-10-9737

3(3)

Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et E.I süü KarS § 392 lg 1 - § 25

lg 1,2 järgi on tõendatud veoki läbivaatuse aktiga nr 08-12.1-5/12/6088, Raviameti 02.06.2009.a

vastusega, asitõendi vaatlusprotokolliga, kahtlustatava E.I ütlustega, samuti

kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus leiab võimalikult kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätab osa sundrahast riigi kanda.

Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254.

Galina Jasnjuk Kohtunik