1-08-17262/126 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-17262

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.september 2010a kohtumajas . Jõgeva Kriminaalasja number 1-08-17262 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri p i abi Evelin rokurör Merilaine Kriminaalasi

Süüdimõistetu F.N tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu F.N, ik xxx asukoht: Tartu Vangla, , elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada temale Tartu Maakohtu 20.04.2009a otsusega F.N-i

kriminaalasjas nr 1-08-17262 mõistetud karistuse 2 (kaks) aastat 28 päeva 7 kuud

vangistust kandmisest ti

ngimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.N on süüdi tunnistatud ja karistatud

20.04.2009a Tartu Maakohtu otsusega 1-08- 17262 KarS § 121, 200 lg 2 p 7, § 25 lg 1,2 § 209 lg 2 p 1,3, § 424 ja § 25 lg 1,2 § 199 lg 2 - -

p 9 järgi ja karistatud liitkaristusega 2a 7k 28p vangistust, alates 26.10.2008a. Tartu

Ringkonnakohtu 06.11.2009a otsusega mõisteti ta KarS § 424 järgi õigeks, muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Karistusaja algus 26.10.2008a, karistusaja lõpp 23.06.2011a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 02.08.2010a.

2 (3) Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et 11.06.2008a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-08-4934

on F.N-i süüdistatud ja karistatud KarS § 331 2

järgi 6 kuu vangistusega, katseajaga 2 aastat, kuna rikkus tema suhtes Tartu Maakohtu 04.06.2007a määrusega nr 2-07-3038 kohaldatud

lähenemiskeeldu läheneda ja viibida kinnistul Õie 9, Tartu. Tartu Maakohtu 27.11.2008a määrusega 1 4934 on määratud karistus täitmisele pööratud. -08-

F.N on uues kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 26.10.2008a.

Tartu Vangla iseloomustusest

nähtub, et isik vajaks F.N kohta vabanemise korral

ranget ja järjepidevat kontrolli ja mitte tarvitama alkoholi. Keskharidusega, eriala puudub. Vabaduses pikaajaline ametlik töökogemus puudus, esines alkoholi liigtarvitamine ja rahaliste

nõuete mittetasumine. Suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud ja

alkoholilembesed isikud. Tunnistab alkoholisõltuvust ja soovib probleemiga tegeleda.

Varasem elustiil ja korduv karistatus viitab ükskõiksele suhtumisele ühiskonda, kriminaalhooldusesse suhtumine pealiskaudne. Kriminaalkorras karistatud seitsmel korral,

neljas vangistus. Tema vabastamisel on ohustatud ühiskond tervikuna, ohu tõenäosus kõige

suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi. Vangistuse ajal plaan suunata ta septembris 2010a

kutseõppesse keevitaja erialale. 2010.a. III kvartalis on planeeritud osalemine

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja 2010 sügisel motiveeriv intervjuu eesmärgil teadvustamaks kuritegelikule käitumisele viinud põhjusi ja tagajärgi. Tõsine alkoholiprobleem

ja seda ka tunnistab. Enesetäiendamist sotsiaalprogrammides osalemise näol vanglas ei väärtusta. Vangla toetab vabanemist. Kriminaalhooldaja ettekandes ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. F.N on märkinud vabanemisel enda elukohaks Õie 9. Nimetatud kinnistule on tal kohtumäärusega kehtestatud

lähenemiskeeld, seega puudub tal vabaduses kindel elukoht. Varasemalt kohaldatud kolme katseaega ei ole läbinud, katseajal on sooritanud uued kuriteod. Kuritegevusriskid ja ohtlikkus on suhteliselt kõrged. Kohtuistungil seleta F.N s, et läheb vabanemisel koheselt tööle, et hakata rahalisi kohustusi

tasuma. Suhted ema ja tema elukaaslasega, kellel kuulub kinnistu Õie 9 on head ja nad on nõus tema sinna elama asumisega. Sotsiaalprogrammides osalemist ei ole pidanud vajalikuks, kuna kõik sõltuvat vaid inimesest endast ja tema tahtest, sunniviisiliselt ei saa kedagi muuta. Tunnistab alkoholiprobleemi ja tahab sellega vabaduses tegeleda.

Prokurör ei ole nõus tema ennetähtaegse vabastamisega, kuna uued kuriteo riskid on liiga

kõrged. Oli ennetähtaegselt vabastatud, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja sooritas katseajal uued kuriteod. Ei ole pidanud vanglas vajalikuks osaleda sotsiaalprogrammides, et tegeleda alkoholiprobleemiga. Vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et tal on raskusi korraldustele allumisega.

Kohtu seisukohad F.N on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks

on F.N temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt , seega on täidetud ½, seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3)

Kohus on seisukohal, et vabastamine karistuse kandmiselt F.N-i enne tähtaega ei ole

põhjendatud. Andmetest F.N kohta nähtub, et talle on kõigil kordadel mõistetud

kohtu poolt karistus esmalt tingimisi ja seejärel täitmisele pööratud põhiliselt uute

kuritegude toimepanemise tõttu. Toimikust olevast 27.11.2008.a. määrusest nähtub ka, et

F.N kriminaalhooldusel olles ei täitnud kontrollnõudeid, ei elanud kindlaksmääratud kohas. See tähendab, et vähemalt viiel korral varasemalt on ta kohtule lubanud mitte enam

uusi kuritegusid toime panna ja täita kriminaalhoolduse nõudeid, kuid need lubadused on

täitmata. Kriminaalhooldus on enese tõsine kokkuvõtmine, isikule võimaluse andmine kriminaalhooldusametniku toel kujundada oma elu õiguskuulekaks ja seda karistusõiguslikku

instituuti ei tohi naeruvääristada nende isikute kriminaalhooldusele määramisega, kes aastate kestel ei ole kriminaalhoolduse nõudeid millekski pidanud. F.N-i kohta tehtud

kohtuotsustest nähtub, et tema puhul on võimalikud igat liiki kuriteod ja igat liiki kannatanute suhtes- alates nn.asotsiaalidest kuni oma emani välja. Selline olukord osutab, et

isiku hoiakud vajaksid tõsist kujundamist. Samas ei ole F.N sotsiaalprogramme vajalikuks pidanud. Seetõttu leiab kohus, et 2010.a. sügisel temale vangistuses kavandatud

sotsiaalprogrammid aga ka kutseõpe on vanglas tõenäolisemalt läbitavad kui vabaduses.

Kohus peab F.N-ile vajalikuks ka sotsiaalprogrammi, mis motiveeriks teda

alkoholist vabanema. Kohtul ei ole veend sellised kohustused umust, et F.N kriminaalhoolduse raames ka tegelikult täidab.

Kõiki neid asjaolusid kaaludes jõuab kohus järeldusele, et F.N-i vangistuse lõpuni

kandmine võib isiku perspektiivide kujunemise seisukohalt olla tulemuslikum kui tema ennetähtaegne vabastamine. Kohus jätab F.N*i vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg , § 75 st , § - -st 3 - -st 76.

Kohtunik Ülle Raag