4-10-2811/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-10-2811

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.september.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 30.07.2010.a.

otsus väärteoasjas nr: 2302,10,007596 T.R karistamiseks LS§ 7417 lg.1,2 alusel

Kaebuse esitanud isik T.R, isikukood 385050224, elukoht xxx.

Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon

Jätta T.R kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 30.07.2010.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,10,007596 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule

10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või

menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

T.R esitas 23.08.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 30.07.2010.a. otsusele väärteoasjas nr: 2302,10,007596 tehtud otsuses mõistetud karistuse kergendamiseks.

Ühtlasi taotleb T.R kaebuste tähtaja ennistamist mõjuva takistuse tõttu. Lisatud arstitõendi kohaselt viibis kaebaja pika aja jooksul statsionaarsel ravil ning seejärel kodusel ravil ning esimene võimalus õigusabi saamiseks tekkis kaebajal 20.08.2010.a.

Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud. Kohtumääruse põhjendused

2

Kohus kohustas kohtuvälisel menetlejal esitama väärteoasja originaalmaterjalid. Nendest nähtub, et 02.07.2010.a. koostati T.R-ile väärteoprotokoll. Protokollist nähtub,

et lahend on menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates 02.08.2010.a. 30.07.2010.a. tehtud otsuse peale oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 17.08.2010.a.

V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks

saamise päevast. Kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada seadus ei sätesta.

Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et T.R viibis statsionaarsel ravil

28.07.2010.a. kuni 29.07.2010.a. ning 05.08.2010 kuni 06.08.2010.a. ning tema töövõimetuslehest nähtub, et töövabastuse periood on olnud 05.08.2010.a. kuni 13.08.2010.a.

sellekohastest tõenditest ei nähtu mingilgi moel, et ravi olnuks sedavõrd pikaajaline, et kaebajal puudus võimalus seaduses sätestatud aja jooksul kaebus kohtule esitada.

Seega on alusetu kaebaja väide, et esimene võimalus õigusabi saamiseks tekkis kaebajal alles

20.08.2010.a. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et tegemist ei ole ülikeeruka

vaidlusega, milliseks valmistumine nõuaks kaitsja pikka ettevalmistusperioodi. Kaebaja on

taotlenud üksnes karistuse kergendamist ning ei vaidlusta sisuliselt väärteo toimepanemist. Kohtupraktikast tulenevalt on sellekohaseid kaebusi võimeline ka kaebaja ise kohtule esitama ning selline võimalus T.R oli olemas.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev käesolevas väärteoasjas oli 17.08.2010.a, tema töövõimetusleht lõppes 13.08.2010.a. T.R esitas kaebuse Harju Maakohtule 23.07.2010.a., seega peale kaebetähtaja möödumist.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et

mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri

või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Kaebusest ei nähtu, et kristjan T.R niisugused takistused esinenud oleksid ja seega on

kaebaja ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsuste peale kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja T.R kaebus V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

3

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik