1-21-3740/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2021.a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3740 Kohtukoosseis Orvi Koik, I

vi Kesküla ja Heili Sepp

Kriminaalasi J.A KarS 169

süüdistuses § järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021

.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava J.A kaitsja Vahur Krinal

Prokurör

Eve Soostar Süüdistatav J.A , isikukood XXX, EV kodanik, XXX XXX XXX ; töökoht: ; elukoht: . Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ega väärteokaristusi ei ole. Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja Vahur Krinal Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-21-3740 muutmata.

Kaitsja apellatsioon rahuldamata. jätta

Määrata Rüütli Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

J.A-le apellatsioonimenetluses osutat 64,80 eurot (sh ud riigi õigusabi eest käibemaks).

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks J.A-lt Eesti

Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot.

2 Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. J.A-d süüdistatakse selles, et tema, olles vastavalt Harju Maakohtu 22.09.2010 otsusele tsiviilasjas nr 2-10-15602 kohustatud maksma alates 01.04.2010 igakuiselt elatist tütre X kasuks summas 2500 krooni ning vastavalt 23.10.2014 Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-14-56255 alates 01.11.2014 pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni (sündinud ) täis X XX.XX.XXXX ealiseks saamiseni XX.XX.XXXX, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 2017. aasta juulikuust. Täitemenetluses sissenõutav rahasumma moodustas 03.05.2021 seisuga kokku 8142,65 eurot. J.A on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse ning ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Ta ei ole teinud mõistlikke pingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. J.A pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat ning samuti ei ole ta võtnud ennast arvele Töötukassas.

Seega oma tahtliku tegevusega J.A pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanemana teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest, mis on KarS § 169 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021 kohtuotsusega tunnistati J.A üldmenetluses süüdi KarS § järgi ja mõisteti KarS § 7 169 karistuseks vangistus 7 kuud. Kohaldati 3 lg 1, 3 sätteid katseajaga 1 aasta 6 kuud.

2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude v. ja asitõenditega seondu

APELLATSIOON:

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.A kaitsja Vahur süüdistatava Krinal. Kaitsja taotleb t Harju Maakohtu 08.10.2021 .a otsus ühistada täielikult ja teha uus otsus, millega mõista J.A õigeks. 3.1 Kaitsja leiab, et J.A pole toime pannud kuritegu elatusraha maksmisest kõrvalehoidmise teel alates juulist 2017 a. Kaitsja leiab, et tegemist ei saa olla kuriteoga, sest J.A pole tahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidunud. Ta on teadlik oma kohustustest ja püüab oma võimaluste piires alaealist last elatise maksmise kaudu toetada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et J.A-l on elatise maksmise kohustus ka teise

3 alaealise lapse Y ees ning teise lapse majanduslik toimetulek ei peaks halvenema teise alaealise lapse nõudmiste arvelt. J.A ei ole teadvalt kõrvalehoidnud elatisraha maksmisest ja on teinud mõistlikke jõupingutusi tasuva töö leidmisel. Samas ongi takistuseks täitemenetlused, mis võtavad ära motivatsiooni töölepinguga töötamiseks. Vaatamata rahalistele raskustele on J.A püüdnud leida võimalusi elatise maksmiseks ning on deklareerinud oma võimekust elatise tasumiseks 100 eurot kuus ning on viimasel ajal ka antud kohustusest kinni pidanud. J.A on elatusraha maksmise kohustust täitnud temale jõukohasel viisil ega ole sellest pahatahtlikult kõrvale hoidnud.

KANNATANU SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:

4. Kohtu karistuseks otsus süüdi tunnistada J.A KarS § 169 järgi ning mõista talle vangistus on , sest erinevaid õige otsusega jõupingutusi elatise maksmiseks oli J.A-l aega teha juba mitmed aastad. J.A

on terve ja elujõuline mees ning tal ei esine ühtegi puuet ks vastu võtmast mistahes tööd, , mis takista et alustada elatise maksmist ja et enne kohut maksab J.A tasuma ka olemasolevat iga kuuga suurenevat võlga. See, suures vangimineku hirmus näitlikult 100 eurot, ei ole see summa millega last igakuiselt elatada. Kuna J.A X , siis on karistus ei toeta tütart ettenähtud korras õiglane.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, kaitsja apellatsioonis toodud väidetega alljärgnevale sei ja kannatanu seisukohaga, asub sukohale.

5.1 Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja süüdistatava õigeksmõistmist te

J.A male inkrimineeritud kuriteos. Kohtukolle

egium ei nõustu apellatsioonis toodud järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendu

muse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4- 07). maakohus Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet.

5.2 Maakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esi ning otsuses toodud sellekohased tatud tõendite usaldusväärsust põhjendused on piisav Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu ad. kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud

4 seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või

puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni ete kui maakohtu otsuses sisalduva väid põhjalike tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente

(kd 2, tl 27-29) maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatava õigeksmõistmiseks te J.A male inkrimineeritud kuriteos. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

6. Kaitsja väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. Seejuures on maakohus põhjendanud nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu. Seega süü tõendamist puudutav kriitika on täiesti alusetu ning kaitsja toodud argumentide alusel ei ole võimalk asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et kaitsja apellatsioonis esitatud p . õhjendustel süüdistatava J.A õigeksmõistmine ei ole võimalik

6.1 Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohus ei ole jätnud kaitsja väited ega versioone tähelepanuta, ning maakohus on ka oma seisukohti põhjendanud (kd 2, tl 28-29). Maakohus on otsuses analüüsinud kõiki kaitsja toodud argumente, sh süüdistatava teisi kohustusi, väidetavaid rahalisi raskusi jms õhistatult ning vastanud neile ammendavalt ja p ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Maakohus on analüüsinud põhjalikult, kas

süüdistatav on teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis , sh kas võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita süüdistatav on teinud mõistlikke pingutusi tasuva töö leidmiseks. Seega on maakohus andnud sellega juba vastuse apellatsioonis toodule. Kaitsja ei ole viidanud apellatsioonis mitte ühelegi tõendile, mis kummutaks maakohtu järeldused. Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et

süüdistatav on keeldunud ametlikult tööle minemast ning tööpakkumisest kuusissetulekuga 800 eurot põhjusel, et see on liiga väike, kuna täitur võtab osa ära ja jätab temale kätte

ainult 135 eurot. See ei ole temale elamisväärne summa ning on sellepärast keeldunud tööle minemast. Seega kaitsja seisukoht tav J.A , et süüdista on teinud mõistlikke jõupingutusi tasuva töö leidmisel, on ainetu. Kokkuvõtvalt on maakohus analüüsinud kõiki kaitsja otsuses poolt toodut ning vastanud neile ammendavalt ja p ning ringkonnakohus pea õhistatult nõustub maakohtuga, mistõttu ei kolleegium sellel küsimusel pikemalt peatuma.

7. Mõistetud karistust ei ole Maakohus on põhjendanud apellatsioonis vaidlustatud. süüdlastele mõistetavat kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei

vangistust tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüd uue karistuse mõistmiseks. ei ole KarS § 73 lasele Apellatsioonis

5 sätete kohaldamise osas mingeid argumente esitatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka KarS § 73 sätte kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.

8.

Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on J.A-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi kulu. J.A kaitsja Vahur Krinal esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse analüüsiks ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 54 eurot, millele lisand eurot, kokku ub käibemaks 10,80 summas 64,80 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga kokku on seega summas 64,80 eurot.

Rüütli Advokaadibüroo välja mõista riigieelarve kasuks tuleb st eraldatud vahendite arvelt 64,80 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse J.A suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

9. 3 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 42 lg 3 p 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/