2-21-4352/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

15. november 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-4352

Tsiviilasi

Jaak Pirnipuu kaebus Tartu kohtutäituri Oksana

Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2011/3612

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja

(võlgnik):

Jaak

Pirnipuu

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Puudutatud

isik

(määruskaebuse

esitaja):

Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei

Puudutatud isik (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marek

Aunver

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 3. juuni 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tartu kohtutäituri

Oksana Kutšmei kanda.

3. Määrata kindlaks Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei poolt Jaak Purnipuule

hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Tartu kohtutäiturilt Oksana Kutšmeilt

Jaak Pirnipuu kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

324 eurot (sh käibemaks).

Osaühingul Aktiva Finants määruskaebemenetluses menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Pirnipuu (avaldaja; võlgnik) esitas 19. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse

Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei (täitur) tegevuse peale, milles palus tühistada täituri

12. märtsi 2021. a otsuse, rahuldada avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebus ning tuvastada

täitemenetluse lõppemine täiteasjas nr 084/2011/3612 (täiteasi) täituri 29. jaanuari 2021. a

otsuse alusel. Menetluskulud palus avaldaja jätta täituri kanda.

Kaebuse kohaselt algatas täitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/3621

Bigbank

AS-i

täitmisavalduse

alusel.

Täitedokumendiks

on

Tartu

Maakohtu

18. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-13560 (täitedokument).

Osaühing Aktiva Finants (sissenõudja) esitas 21. jaanuaril 2021 täiturile avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks. Täitur lõpetas täitemenetluse 29. jaanuari 2021. a otsusega

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 alusel. Täitur algatas sissenõudja avalduse ja

sama täitedokumendi alusel avaldaja suhtes uue täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/1975.

Täitur lõpetas 7. veebruari 2021. a otsusega TMS § 48 lg 1 p 7 alusel selle täitemenetluse,

kuna täitemenetluse alustamiseks ettenähtud eeldused ei olnud täidetud.

Täitur selgitas 8. veebruari 2021. a elektronkirjas avaldajale, et pärast täiteasjas

nr 084/2011/3621 täitemenetluse lõpetamise otsuse edastamist selgus, et täitemenetluse

lõpetamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Täitedokumendist tulenev nõue on

täitmata. Seetõttu oli täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr 084/2011/3621 põhjendamatu

(ekslik). Täitur jätkas täitemenetlust täiteasjas nr 084/2011/3621.

Avaldaja esitas 16. veebruaril 2021 täituri tegevuse peale kaebuse, kuna täiteasi

nr 084/2011/3621 lõpetati sissenõudja avalduse alusel ja seda asja enam jätkata ei saa. Täitur

jättis 12. märtsi 2021. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja leiab, et täituri tegevus oli õigusvastane, kuna täitur ei saanud sissenõudja avalduse

alusel lõpetatud täitemenetlust jätkata, sõltumata sellest, kas nõue on täitmata. Sissenõudja

teadis, et nõue on täitmata. Seega lõpetas täitur täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/3612

õigesti.

Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada täitemenetluse lõpetamiseks tingimuslikku

avaldust. Täitemenetlus ei saa jääda hõljuvalt lõpetatuks, et tingimuse saabumisel saaks selle

uuendada ning täitur lõpetatud täitemenetlust jätkata. Samuti ei nähtu täituri 29. jaanuari

2021. a otsusest, et täitemenetlus oleks lõpetatud tingimuslikult. Lisaks ei ole arusaadav, mis

oli see tingimus, mille täitumisel või mittetäitumisel on täitur lõpetatud täitemenetlust

jätkanud. Sissenõudjalt tasu nõudmisest loobumine ei saa olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 102 tähenduses edasilükkavaks või äramuutvaks tingimuseks, mille kohta ei ole

teada, kas see saabub või mitte. Tasu nõudmine on seaduse tõlgendamise küsimus, mitte

faktiline asjaolu. Kui täituri arvates oli sissenõudja avalduses märgitud tasu mittenõudmise

soov ebaseaduslik, pidanuks ta andma sissenõudjale tähtaja avalduse korrigeerimiseks. Seega

ei ole sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks TsÜS § 109 järgi tühine. Isegi juhul,

kui sissenõudja avaldus on tühine, on täitemenetlus lõpetatud ja lõpetamise otsus jõustunud.

Sissenõudja ei ole seda otsust vaidlustanud ega täitur otsust tühistanud.

Kui täituri tõlgendus kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 kohta on ebaõige, on täitur rikkunud

tasu nõudmise korda. Avaldajale ei saa sellisest tegevusest tulla negatiivseid tagajärgi. Täituri

poolt tasu määramise korra rikkumine ei ole lõpetatud täitemenetluse jätkamise aluseks.

Täitur peab vastutama tasu määramise korra rikkumise eest. Sissenõudja saab pöörduda uuesti

täituri poole, kui nõue on täitmata, kuid sellisel juhul algatab täitur uue täitemenetluse ega saa

lõpetatud täitemenetlust jätkata.

Avaldajale ei ole esitatud dokumenti, mille alusel on sissenõudjaks Osaühing Aktiva Finants,

mitte Bigbank AS.

2. Täitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Menetluskulud palus täitur jätta avaldaja kanda.

Sissenõudjaks on Osaühing Aktiva Finants. Täitedokumendist tulenevad nõuded avaldaja

vastu on 6. septembri 2018. a notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepinguga loovutatud

Bigbank AS-ilt Osaühingule Aktiva Finants.

TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse lõpetamiseks on nõutav sissenõudja kehtivalt antud

tahteavaldus. Sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avaldus täitemenetluse lõpetamiseks oli

tingimuslik. Sissenõudja palus täitemenetluse lõpetada

juhul, et täitur loobub

KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasust sissenõudja vastu. Kui täitur tasust ei loobu, palus

sissenõudja jätta avalduse käiguta.

Täitur eksis 29. jaanuaril 2021 täitemenetluse lõpetamisel KTS § 41 lg 2 tõlgendamisel, kui

leidis, et see säte on dispositiivne ehk lubatud on jätta sissenõudja avalduse alusel

täitemenetluse lõpetamisel sissenõudjalt tasu nõudmata. Justiitsministeerium edastas

1. veebruaril 2021 täiturile teate, mille kohaselt ei saa täitur lõpetada sissenõudja avalduse

alusel täiteasja enne, kui on koostanud sissenõudjale tasu otsuse ja viimane on maksnud

KTS § 41 lg-s 2 ettenähtud tasu. Kui täitur lõpetab täitemenetluse tasu nõudmata, on täitur

rikkunud tasu võtmise korda. KTS § 28 lg-st 2 tulenevalt on täituril keelatud sõlmida

kokkuleppeid kohtutäituri seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra

muutmiseks. Neid põhjendusi arvestades leidis täitur, et täitemenetluse lõpetamine TMS § 48

lg 1 p 1 alusel ei ole ilma sissenõudjalt tasu küsimata seadusega lubatud.

Analoogia korras tuleb lähtuda TsÜS § 109 lg-st 1. Täitur ei saanud täitemenetlust täiteasjas

nr 084/2011/3612 kehtivalt lõpetada, sest sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise

eelduseks seatud tingimus on seadusega vastuolus. Samuti ei soovinud sissenõudja loobuda

oma nõudest avaldaja vastu. Täitur selgitas 8. veebruaril 2021 ka avaldajale täitemenetluse

lõpetamise põhjendamatust.

Avaldajal puudub alus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Sissenõudjal on kehtivast

täitedokumendist tulenev rahaline nõue avaldaja vastu, mistõttu on sissenõudjal õigus nõuda

selle sissenõudmist täitemenetluses.

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, tunnistada täituri

tegevus täitemenetluses täiteasjas nr 084/2011/3612 õiguspäraseks, tuvastada täitemenetluse

lõpetamise tühisus täiteasjas nr 084/2011/3612 sissenõudja tühise avalduse alusel ning jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

Sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 täiturile tingimusliku avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks. Kuna see avaldus ei lähtunud Justiitsministeeriumi kirjas märgitust, oli

sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks tühine ning täituri poolt täitemenetluse

lõpetamine ekslik. Avaldaja palus täituril jätkata senist täitemenetlust.

Kuna avaldaja leiab samuti, et sissenõudja avaldus ei saa olla tingimuslik, on see tühine ning

täitemenetluse lõpetamine oli alusetu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas 3. juuni 2021. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri

12. märtsi 2021. a otsuse tühistamise taotluse osas, tühistas täituri 12. märtsi 2021. a otsuse,

millega täitur jättis avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebuse rahuldamata, ning kohustas täiturit

avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama (määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2).

Muud kaebuses esitatud taotlused jättis maakohus rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Menetluskulud jättis maakohus täituri kanda ning mõistis täiturilt avaldaja kasuks välja

menetluskulud 591 eurot ja sissenõudja kasuks menetluskulud 180 eurot.

Määruse kohaselt on täitemenetluse seadustik võlgniku, sissenõudja ja täituri õiguste ja

kohustuste ning täitedokumendi täitmise menetluse osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse

suhtes eriseadus. Seega tuleb täituri otsuse kehtivuse tuvastamisel lähtuda täitemenetluse

seadustikus sätestatust. Täituri 29. jaanuari 2021. a otsus ei ole TsÜS § 109 lg-s 1 sätestatud

alustel tühine, kuna täitemenetluse seadustik ei võimalda lugeda täitemenetluse lõpetamise

otsust tühiseks. Isegi kui täitemenetluse seadustik võimaldaks kohaldada täituri otsustele

tehingu tühisuse või tühistamise kohta sätestatut, ei oleks täituri 29. jaanuari 2021. a otsus

siiski TsÜS § 109 lg 1 alusel tühine, kuna selles ei sisaldu edasilükkavat tingimust, mis on

vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga.

Täitemenetluse seadustik ei võimalda täituril enda tehtud täitemenetluse lõpetamise otsust

omal algatusel tühistada. Seda isegi juhul, kui otsus ei ole täituri arvates seaduslik. Täitur saab

TMS 217 lg-te 1 ja 5 alusel tühistada täitemenetluse lõpetamise otsuse juhul, kui sissenõudja

või võlgnik esitab selle peale seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja korras kaebuse, täitur

vaatab selle seaduses sätestatud korras läbi ning teeb motiveeritud otsuse. Täituri

29. jaanuari 2021. a otsuse tühistamise aluseks saab seega olla sissenõudja või võlgniku

esitatud kaebuse läbivaatamise järgselt tehtud täituri otsus.

Asjaolu, kas täitemenetlust viiakse läbi või on see lõpetatud, peab olema üheselt selge.

Täitur ei ole 12. märtsi 2021. a otsuses ega hiljem märkinud, et 29. jaanuari 2021. a

täitemenetluse lõpetamise otsuse peale oleks esitatud kaebus ning ta oleks selle alusel

29. jaanuari 2021. a otsuse tühistanud. Asja materjalidest ka ei nähtu, et avaldaja oleks

kaebuse esitanud. Samas on sissenõudja möönnud, et tema esitatud täitemenetluse lõpetamise

avaldus oli ekslik ning palus täituril täitemenetluse lõpetamise asemel senist menetlust jätkata.

Täituri 12. märtsi 2021. a otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole

õiguspärane. Täitur tühistas sisuliselt 29. jaanuari 2021. a otsuse omal algatusel, kuigi seadus

seda ei võimalda. Seega tuleb täituri 12. märtsi 2021. a otsus TMS § 218 lg 2 ja § 217 lg 5

järgi tühistada.

Kohus ei saa täituri asemel teha avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebuse kohta ise uut otsust

ega tuvastada, et täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3612 on lõppenud. Kui selgub, et täituri

29. jaanuari 2021. a otsuse peale on esitatud kaebus, ei saa kohus seda enne täiturit läbi

vaadata ega avaldaja kaebust lahendada. Täituril tuleb pärast seda, kui ta on välja selgitanud,

kas 29. jaanuari 2021. a otsuse peale esitati kaebus (kui kaebus esitati, siis pärast kaebuse

lahendamist), vaadata avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebus uuesti läbi. Täituril tuleb uue

otsuse tegemisel arvestada kohtu seisukohti.

Maakohus märkis, et jätab rahuldamata taotlused, milles avaldaja palub rahuldada avaldaja

16. veebruari 2021.a kaebuse, tunnistada kohtutäituri tegevuse täiteasja nr 084/2011/3612

edasi menetlemisel õigusvastaseks ja tuvastada täiteasja nr 084/2011/3612 lõppemine

kohtutäituri 29. jaanuari 2021. a otsusega.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise

lause ja § 172 lg 10 alusel täituri kanda. Avaldus jäi rahuldamata üksnes ulatuses, milles kohus

ei saanud ise täituri eest seisukohta võtta. Lisaks põhjustas täituri poolt õigusvastase otsuse

tegemine käesoleva menetluse.

Avaldaja palus tema kasuks välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulud 936 eurot (koos

käibemaksuga) ja riigilõivu 15 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on

lepinguline esindaja osutanud õigusabi 6 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 144 eurot (koos

käibemaksuga). Maakohus leidis, et avaldaja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg

oli vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Avaldaja esindaja oli 20. aprilli 2021. a

menetlusdokumendi koostamisel teadlik peamistest vaidlusküsimustest ning kordas osaliselt

varasemaid seisukohti. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise ja mahuka vaidlusega. Avaldaja

esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse

makstavat tasu.

Sissenõudja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg 1 tunni 30 minuti ulatuses

120 euro (ilma käibemaksuta) suuruse tunnitasuga oli vajalik ja põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Täitur palub 18. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada

osas, millega kohus rahuldas avaldaja kaebuse täituri 12. märtsi 2021. a otsuse peale, tühistas

täituri 12. märtsi 2021. a otsuse, kohustas täiturit avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebust uuesti

läbi vaatama, jättis menetluskulud täituri kanda ning mõistis täiturilt menetluskuludena

avaldaja kasuks välja 591 eurot ning sissenõudja kasuks 180 eurot. Täitur palub teha

tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja kaebus täituri 12. märtsi 2021. a otsuse

peale rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub täitur jätta avaldaja kanda

koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Määruskaebuse kohaselt oli sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avaldus tehtud edasilükkava

tingimusega. Kuna täituril puudub õigus loobuda KTS § 41 lg 2 järgi sissenõudjalt tasu

nõudmisest, siis sissenõudja poolt seatud edasilükkav tingimus on seadusega (KTS § 28 lg 2

teise lausega) vastuolus. Seega on sissenõudja tingimuslik täitemenetluse lõpetamise avaldus

TsÜS § 109 lg 1 järgi tühine.

Kui täitur on menetluse läbiviimisel eksinud ning teinud õigusvastase otsuse, on täituril

võimalik oma eksimus iseseisvalt (ilma kohtu sekkumiseta) uue otsusega parandada. Täitur

ei nõustu, et õigusvastase otsuse saab tühistada üksnes menetlusosalise kaebuse alusel.

Eksimuse parandamine on lubatud ka siis, kui täitur avastab eksimuse ise, ilma, et

menetlusosaline sellele kaebuses tähelepanu juhiks. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et

kuigi täitur on oma vea tuvastanud, jääb õigusvastane olukord kehtima kuni selle avastamiseni

menetlusosalise poolt. Õigusvastase otsuse või toimingu tühistamise otsus või toiming on

omakorda TMS § 217 lg 1 järgi vaidlustatav.

Maakohus on jätnud menetluskulud põhjendamatult täituri kanda. Avaldajal puudub õigus

nõuda täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja kaebuse rahuldamine tähendab sisuliselt seda, et

täitemenetluses tehtud õigusvastane otsus jääb kehtima. Sellega vabaneb võlgnik alusetult

oma kohustustest. Uue täitemenetluse algatamine ei ole võimalik, sest sama täitedokumendi

jõustumisest on möödunud rohkem kui kümme aastat. Samas ei aeguks nõude täitmine

täiteasjas enne 11. oktoobrit 2021.

Üle üheksa aasta kestnud menetluses on sundtäitmise tulemusena laekunud 128 eurot 5 senti,

kuid avaldaja on praeguses asjas kandnud õigusabikulusid 936 eurot. Kui täituri poolt

ekslikult tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus jääb kehtima, on täituri hinnangul õiglane

jätta avaldaja õigusabikulud tema enda kanda.

Määrus ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas põhjendatud. Jääb

arusaamatuks, kuidas kohus leidis, et avaldaja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg

oli vajalik ja põhjendatud nelja tunni ulatuses. Maakohus ei ole hinnanud, kas menetluskulud

olid avaldaja õiguste kaitseks vajalikud. Täiturile esitas avaldaja kaebuse ise. Kohtule kaebuse

esitamisel vandeadvokaadist esindaja kasutamine ei olnud vajalik.

Vandeadvokaadist esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu ei saanud olla rohkem kui

1 tund 30 minutit. Maakohtule esitatud kaebuse põhjendatav osa ei ole ühe lehekülje pikkune.

See ei ole õiguslikult keeruline. Lisaks on kohtule esitatud kaebus valdavas osas täiturile

esitatud kaebusega identne. Seejuures sai 19. märtsi 2021. a toimingute ajakulu olla

1 tund 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui

15 minutit. 20. aprilli 2021. a menetlusdokumendi esitamine ei olnud vajalik, kuna kohus ei

ole avaldajalt puudutatud isikute seisukohtade kohta arvamust küsinud.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu

määruse muutmata ja menetluskulud täituri kanda.

Täituri tegevus oli õigusvastane. Sissenõudja avalduse alusel lõpetatud täitemenetlust ei saa

jätkata. Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada tingimuslikku avaldust täitemenetluse

lõpetamiseks ega täituril enda tehtud täitemenetluse lõpetamise otsust omal algatusel

tühistada. Tühistada saab otsuse vaid sissenõudja või võlgniku kaebuse alusel. Seega on

täitemenetlus täiteasjas nr 084/2011/3612 lõppenud. Isegi juhul, kui sissenõudja avaldus oli

tühine (mida see ei ole), on täitemenetlus selle avalduse alusel siiski lõpetatud ja

täitemenetluse lõpetamise otsus jõustunud. Sissenõudja ei ole 29. jaanuari 2021. a otsuse peale

kaebust esitanud.

Olenemata sellest, kas täituril on võimalik tühistada tema enda poolt tehtud täitemenetluse

lõpetamise otsus (ilma kaebemenetluseta), ei ole täitur uut otsust teinud, millega ta tühistaks

oma 29. jaanuari 2021. a otsuse täitemenetlus lõpetamise kohta. Täituri 8. veebruari 2021. a

elektrooniline kiri ei ole otsus 29.01.2021. a otsuse tühistamise kohta, vaid selgitus

täitemenetluse jätkamise kohta.

Täituri esile toodud tingimus (täituri poolt tasu nõudmata jätmine) ei ole edasilükkavaks ega

äramuutvaks tingimuseks TsÜS § 102 tähenduses. Tasu nõudmine on seaduse tõlgendamise

küsimus, mitte faktiline asjaolu. Kui täitur tõlgendas KTS § 41 lg-t 2 ebaõigesti, on täitur

rikkunud tasu nõudmise korda. Täitur peab tegema sissenõudjale otsuse tasu sissenõudmise

kohta (rikkumise heastama) ega saa lõpetatud täitemenetlust jätkata. Ka Justiitsministeerium

ei ole leidnud, et juba lõpetatud täitemenetlusi saaks jätkata.

Täituri seisukohad menetluskulude osas ei ole põhjendaud. Kohtumenetlus on tingitud täituri

tegevusest. Täitur oleks saanud vaidluse lahendada avaldaja kaebuse esitamisel. Seetõttu ei

ole ebaõiglane jätta menetluskulusid täituri kanda. Täitur peab hoolsalt kaaluma, kas

kohtueelselt esitatud kaebus on põhjendatud. Täitur peab arvestama, et kohtumenetluses

otsuse tühistamisega võib kaasneda menetluskulusid. Täituri on hagita menetluses samuti

menetlusosaliseks.

Maakohus on avaldaja poolt kantud õigusabikulusid vähendanud 936 eurolt 591 eurole.

Avaldaja on pidanud koostama kaebuse, tutvuma menetlusosaliste seisukohtadega ja

koostama kohtu palvel kirjalikud seisukohad. Seejuures on täitur esitanud keerulisi õiguslikke

konstruktsioone kaebus rahuldamata jätmise kohta. Tegemist ei ole keskmisest lihtsama

vaidlusega ja lepingulise esindaja kaasamine oli seetõttu põhjendatud. Esindaja töö ei saanud

piirduda vaid 1 tunni 30 minutiga.

Määruskaebusest jääb mulje, et täituri tegelik huvi on menetluskulude vähendamine, kuid

sissenõudja kuludele ta vastu ei vaidle. Täitur jätab tähelepanuta, et määruskaebemenetlus

üksnes suurendab menetlusosaliste kulusid.

7. Sissenõudja arvates on täituri määruskaebus põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja kanda.

Avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitur on möönnud oma eksimust

ning selle eksimuse oma otsusega parandanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

10. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Täitur on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus avaldaja kaebuse

rahuldas ning jättis menetluskulud täituri kanda (resolutsiooni p-d 1–2, 5–7). Maakohtu

määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuses esitatud muud

taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 3). Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas

jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

11. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. Iseenesest ei piira kehtiv õigus sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 järgi

avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel

uuesti täituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. TMS § 49 lg 2

teise lause kohaselt ei või sissenõudja pöörduda uuesti täituri poole siis, kui ta on nõudest

kirjalikult loobunud või täitemenetlus sama nõude kohta on nõude täitmise aegumise tõttu

lõpetatud. Samas märgib ringkonnakohus, et kui täitur on võlgniku suhtes alustatud

täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel otsusega lõpetanud, ei ole võimalik samas täiteasjas

menetlust enam hiljem jätkata (st täiteasja menetlus lõppeb lõplikult).

12.1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et täitemenetluse seadustik ei

võimalda täituril täitemenetluse lõpetamise otsust ise omal algatusel tühistada ega juba

lõpetatud täitemenetlust uuendada (erinevalt TMS § 47 lg-s 2 sätestatud täitemenetluse

uuendamisest pärast täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu äralangemist). Täitur saab ise

täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistada või seda muuta üksnes olukorras, kus

menetlusosaline on selle TMS § 217 lg 1 alusel vaidlustanud. Sellisel juhul saab täitur kaebuse

läbivaatamisel avastatud vea täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 217 lg 5 alusel tehtava

otsusega parandada. Eeltoodud regulatsioon annabki täiturile võimaluse kiiresti oma viga

ilma kohtu sekkumiseta parandada.

Järelikult on põhjendatud maakohtu seisukoht, et olukorras, kus menetlusosaline täituri

29. jaanuari 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsust ei vaidlustanud, ei saanud täitur seda

otsust ise omal algatusel tühistada ning lõpetatud täitemenetlust uuendada (jätkata).

Määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu saaks täitur tehtud täitemenetluse lõpetamise

otsuseid omal algatusel (väljaspool kaebemenetlust) tühistada, ei ole ka kooskõlas

õiguskindluse põhimõttega, kuna menetlusosalistel puuduks kindlus täitemenetluse

lõpetamise kehtivuse osas, samuti tekitaks see määramatust täituri otsuse peale

edasikaebamisel.

12.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu kohalduks

praeguses asjas TsÜS § 109. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtutäituri otsuse kehtivuse

hindamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus sätestatust, mitte tsiviilkohtumenetluse

üldosa seaduses tehingu tühisuse kohta sätestatust. Ringkonnakohus rõhutab, et sissenõudja

avaldus menetluse lõpetamiseks veel täiteasja menetlust ei lõpeta. Menetlus täiteasjas lõppeb

kohtutäituri poolt vastavasisulise otsuse tegemisega. Täitemenetluse seadustik ei võimalda

täitemenetlust lõpetada TsÜS §-s 102 sätestatud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

Täitemenetluse lõpetamine ei saa sõltuda mingist asjaolust, mille saabumine ei ole

täitemenetluse lõpetamise hetkel kindel ning mis saaks mõjutada täitemenetluse lõpetamise

kehtivust. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole menetluse lõpetamise korral TMS §

48 lg 1 p 1 alusel võimalik kohtutäituril samas asjas menetlust hiljem jätkata.

Lisaks ei oleks sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avalduses märgitud soov lõpetada

täitemenetlus sissenõudjalt KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata (tl 27) TsÜS § 102

mõttes tingimuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist seaduse tõlgendamise

küsimusega, nagu märkis õigesti maakohus. Seaduse tõlgendamist ei saa lugeda TsÜS § 102

tähenduses edasilükkavaks tingimuseks. Täitur on ka ise möönnud, et eksis KTS § 41 lg 2

tõlgendamisel (tl-d 20 pöördel, 69 pöördel).

Nõustuda ei saa ka täituri käsitlusega, nagu olnuks täitemenetluse lõpetamine täiteasjas nr

084/2011/3621 põhjendamatu seetõttu, et täitedokumendist tulenev nõue (võlg) oli võlgniku

poolt täitmata. Täitemenetluse lõpetamise tingimuseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ei ole

sundtäidetava nõude täielik täitmine.

12.3. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist

täituri poolt ning täitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, tuleb täituril

teha sissenõudjale tasu väljamõistmise otsus ning sissenõudjal tuleb täiturile maksta

KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu. Kui täitur on lõpetanud täitemenetluse ilma sissenõudjalt

KTS § 41 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmata, on täitur rikkunud tasu võtmise korda

(KTS § 28 lg 2), kuid see ei mõjuta võlgniku (avaldaja) suhtes algatatud täitemenetluse

lõpetamist.

13. Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel täituri kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud avaldaja

kanda või vähendama temalt avaldaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust.

Täituri arvates on maakohtu määratud menetluskulude jaotus ebaõiglane ja põhjendamatu,

kuna avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist ning avaldaja ei ole tema suhtes

algatatud täitemenetlustes märkimisväärses ulatuses nõudeid täitnud. Lisaks oli täituri arvates

avaldaja esindaja poolt maakohtu menetluses tehtud põhjendatud ja vajalik ajakulu

1 tund 30 minutit. Ringkonnakohus täituri seisukohtadega ei nõustu.

13.1. Ringkonnakohtu hinnangul annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise

osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse, millesse saab kõrgema

astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu

diskretsiooniotsustusse sekkuda ning menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud

menetluskulusid täituri poolt määruskaebuses taotletud viisil jaotada. Maakohus on seadusest

tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses

nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud. Maakohus on menetluskulude jaotamisel

lähtunud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja menetluse käigust.

Menetluskulude jätmist avaldaja kanda ei õigusta praegusel juhul ainuüksi asjaolu, et

avaldaja ei ole tema suhtes algatatud täitemenetlustes märkimisväärses ulatuses nõudeid

täitnud. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks põhjendatud juhul, kui menetluse

põhjustamine ja sellest tingitud kulud oleksid talle ette heidetavad ning avaldusega kohtusse

pöördumine olnuks alusetu. Praeguses asjas see nii ei ole. Maakohus leidis õigesti, et täituri

õigusvastane tegevus on tinginud käesoleva menetluse.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et avaldajal polnud lepingulise esindaja

kasutamine käesolevas asjas põhjendatud. Menetlusosaliselt ei saa võtta õigust valida endale

kohtumenetluses lepinguline esindaja, kuid kohus kaalub TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades mh asja

keerukust (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14).

Maakohus on praeguses asjas TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt

teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja töö

mahtu, mh vaidluse keerukust arvestades. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud

toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud

ega vajalik, ning mõistnud täiturilt avaldaja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku avaldaja

lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii

õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades asja keerukust ja

mahukust ning menetluse käiku (sh varasemalt esitatud seisukohtade kordamist), õiglane ja

põhjendatud. Samuti ei tähenda iga üksiku õigusabitoimingu hindamata jätmine, et maakohus

on õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata jätnud ning rikkunud

põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Kohus ei pea menetluskulude kindlaksmääramisel

analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust

eraldi, vaid hindab asja tervikuna.

Põhjendatud ei ole ka täituri seisukoht, nagu tuleks menetlusdokumendi koostamisele

kulunud aja hindamisel võtta arvesse menetlusdokumendi lehekülgede arvu. Ringkonnakohtu

hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta. Hinnang menetlusdokumendi

koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei

kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Kohtule esitatava

menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist

kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist,

samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks. Kontsentreeritud

menetlusdokumendi koostamine on aja- ja töömahukam.

Põhjendamatu on täituri seisukoht ka selles osas, nagu ei olnud 20. aprilli 2021. a

menetlusdokumendi esitamine vajalik. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus küsinud

avaldajalt arvamust täituri 1. aprilli 2021. a vastuse kohta (tl 31). Järelikult oli 20. aprillil 2021

menetlusdokumendi kohtule esitamine põhjendatud.

Seega ringkonnakohus leiab, et täiturilt avaldaja kasuks välja mõistetud kulude koosseis

tervikuna on kooskõlas praeguse asja materjalidega ning nendest ei nähtu, et avaldaja esindaja

oleks kulutanud põhjendamatult aega. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamiseks

ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu

26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

14. Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

15. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel täituri (määruskaebuse esitaja) kanda.

15.1. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

15.2. Avaldaja esitas 28. oktoobril 2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 468 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja

vandeadvokaat R. Varul on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot

(lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: tutvus täituri määruskaebusega, pidas

kliendiga nõu, koostas vastuse (3 tundi) ning koostas menetluskulude nimekirja (15 minutit).

Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

15.3. Sissenõudja

on

ringkonnakohtule

27. oktoobril

2021

kinnitanud,

et

määruskaebemenetluses tal menetluskulud puuduvad.

15.4. Täitur leiab 3. novembril 2021 esitatud seisukohas, et avaldaja esindaja põhjendatud

ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses on maksimaalselt 1 tund.

15.5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu ning avaldaja poolt sellele

esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses mitte rohkem kui 2 tundi 15 minutit.

Tsiviilasi ei ole mahukas ning nii määruskaebuses kui ka selle vastuses on valdavalt korratud

juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on

avaldaja esindaja R. Varuli tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (lisandub käibemaks) TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

15.6. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses avaldajale

hüvitatavate kulude suuruseks 324 eurot (sh käibemaks) (144 eurot × 2 tundi 15 minutit) ning

mõistab nimetatud summad täiturilt välja.

15.7. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest