2-21-106802/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista S Filt Hooneühistu Lombi kasuks välja põhinõudena 507,51 (viissada seitse) eurot ja 51 senti ning 789,29 (seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 29 senti viiviseid.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista S Filt Hooneühistu Lombi kasuks 200 (kakssada) eurot riigilõivu kulude hüvitamiseks ja 766 (seitsesada kuuskümmend kuus) eurot õigusabikulu.

Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-21-106802 Kohtuasi Hooneühistu Lombi hagi S F vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 1296,80 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Hooneühistu Lombi (registrikood 80111334; asukoht: Värsi tn 65, Tallinn 10919, tel 56987083, e-post X)

Hageja lepinguline esindaja: jurist Raivo Salumäe (e-post raivosalumae@hugo.legal)

Kostja: S F (isikukood x; elukoht: x, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Roman Golovenko (epost roman.golovenko@jewelex.ee)

2-21-106802

2(7) Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kostja vastu hagi 507,51 euro põhivõla ja 789 euro viiviste nõudmises. Kostja tunnistab hagi 170 euro põhinõude ulatuses. Ülejäänud osas kostja nõuet ei tunnista, viidates ka asjaolule, et hagi on osaliselt aegunud.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt kujundati 06.11.2007. a üldkoosoleku otsusega Värsti 65 Garaažiühistu ümber Hooneühistuks Lombi.

09.04.2021. a ühistu B-kaardi väljavõtte kohaselt on kostja ühistu liige (liikme järjekorranumber x ja liikmemaksumäär x). Samuti on kostja ühistu 29.09.1999 Tallinna linnakohtule esitatud liikmete nimekirjas nr x all. Teadaolevalt päris kostja ühistu liikmelisuse (osamaksu) oma isalt, kusjuures liikmeks saadi pärandi avanemisega.

Ühistu dokumentatsioon jäi 1994 Venemaale kolinud juhatuse esimehe x kät-te. Samas kinnitas kostja, osaledes ühistu 3.06.1997 ja 29.06.2000 üldkoosolekutel liikmelisust oma allkirjaga kinnitanud registreerimislehel nr x.

Ühistu raamatupidamise andmetel ei ole kostja tasunud hooneühistu liikmemaksu 1999, 2002, 2003, 2006, 2007, 2009-2020. aastate eest, kui seda on nõutud üldkoosoleku otsuste alusel. Ühistu esitab kohtule oma üldkoosolekute protokollide väljavõtted määratud ühistu liikmeja osamaksude kohta ja arved, mida kostja ei ole tasunud:

Üldkoosolek ja Maks Maks päevakorrapunkt (kroonides) (eurodes) Tähtaeg Võlgnevus

04.02.1999 nr 2 (p 4) 250,00 15,98 15.04.1999 15,98 06.03.2002 nr 2 (p 2) 150,00 9,59 01.07.2002 9,59 19.02.2003 (p 6) 150,00 9,59 01.07.2003 9,59 10.03.2006 (p 4) 515,00 32,91 30.04.2006 32,91 06.11.2007 (p 2) 530,00 33,87 01.02.2008 33,91

2-21-106802

3(7) 11.06.2009 (p 1) 150,00 9,59 30.06.2009 9,59 09.06.2010 (p 1) 250,00 15,98 20.07.2010 15,98 09.06.2011 (p 4) 30,00 31.08.2011 30,00 14.06.2012 (p 3) 30,00 31.08.2012 30,00 13.06.2013 (p 2) 25,00 31.08,2013 25,00 14.05.2014 (p 3) 30,00 31.08.2014 30,00 21.05.2015 (p 3) 20,00 31.08.2015 20,00 02.06.2016 (p 6) 35,00 31.08.2016 35,00 15.06.2017 (p 6) 40,00 15.09.2017 40,00 14.06.2018 (p 3) 100,00 15.09.2018 100,00 15.05.2019 (p 2) 40,00 15.09.2019 40,00 16.06.2020 (p 2) 30,00 15.09.2019 30,00

Põhinõue kokku 507,51

Kuna ühistul puudusid kostja elukoha andmed, ei olnud hagejal võimalik liikmemaksuarveid kostjale üle anda. 4.04.2006 õnnestus hagejal saada kostja rahvastikuregistri andmed, kuid need osutusid ebaõigeks. 4.04.2006, 13.11.2007, 25.08.2009, 9.07.2010. 29.06.2011 ja 4.07.2012 saadetud kirjad tulid tagasi. Alles Narva linnavalitsuse 16.09.2020 rahvastikuregistri väljavõttega sai hageja andmed kostja elukoha kohta ja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Ühistu esitas 10.03.2021 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid kostja esitas sellele vastuväite, mistõttu nõue läks üle hagimenetluseks.

Hageja leiab, et püüdis saada kostja kui ühistu liikme kontaktaadressi ja selle puudumise eest vastutab kostja, mistõttu kostja on kohustatud tasuma ühistule tasumisele kuluvate maksete viibimise eest viiviseid. Viivisemäär on seadusest tulenevalt 0,06% iga viivitatud päeva eest.

Hagiavaldusele on lisatud sisse nõutavate tasumata arvete viiviste raamatupidamislik arvestus arvete vahele jäänud perioodide kohta tuues esile iga üksiku arve viivised ja nende kujunemise sellel perioodil. Arvestuse kohaselt oli viiviste võlgnevus 1.04.2021 seisuga 789,29 eurot.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

Kostja tunnistab hagi osaliselt, 170,00 euro põhinõude ulatuses.

Kostja on Hooneuhistu Lombi liige (liikme järjekorra number x, vt. hagiavalduse lisa 1). Kostja ei tegelenud palju aastaid garaažiga ega kasutanud seda. Kostja oli kindel, et garaažiboksi ei eksisteeri enam.

Kostja ei ole (vähemalt alates 2003. aastast) kätte saanud hagejalt ühtegi üldkoosoleku kutset. Kostja ei saanud hagejalt teavet hageja üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste kohta.

Kostja ei saanud hagejalt mitte ühtegi arvet.

Kostja sai hageja dokumentatsiooniga (üldkoosolekute protokollid, arved jt) tutvuda üksnes siis, kui sai kohtust hagimaterjalid. Hageja ei võtnud ega proovinud võtta ühendust kostjaga

2-21-106802

4(7) enne kohtu poole pöördumist. Juhul, kui hageja oleks esitanud kostjale pretensiooni kohtuväliselt, siis kostja oleks täitnud hageja ees kõik kostja kohustused, mis ei ole veel aegunud.

Kostja leiab, et hageja pöördumine kohtu poole on alusetu. Kostja oleks valmis tasuma hageja põhinõude 170 eurot, mis ei ole veel aegunud (2018 – 2020 aastate kohustused), ka ilma kohtuta.

Hageja nõue kostja vastu on kokku 1296,80 eurot, s.o põhinõue 507,51 eurot ja kõrvalnõue 789,29 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on suuremas osas aegunud (s.h viivis). Viivise arvestus on ebaselge. Samuti viivise arvestamine ei ole põhjendatud ning selle suurus on ebamõistlikult suur (ületab ca 1,5 korda põhinõue). Kostja põhjendused on allpool.

Kostja leiab, et hageja nõude on suuremas osas aegunud ning seda tuleb jätta sellel põhjusel rahuldamata. Hageja nõude suhtes on tegemist hooneühistu põhikirjast (s.o tehingust) tuleneva nõude aegumisega.

Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja iga-aastased nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavaks hageja üldkoosolekute otsustes märgitud kuupäevadel. Hageja pöördus kohtu poole alles 10.03.2021, mil esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust nähtub, et on aegunud kõik enne 09.03.2018 tekkinud hageja nõuded.

Seega on hagi esitatud pärast aegumistähtaja möödumist.

Kostja esitab hageja nõudele aegumise vastuväite ja palub jätta kõik enne 09.03.2018 tekkinud hageja nõuded sellel põhjusel rahuldamata.

Hageja poolt kohtu poole pöördumise momendil ei ole aegunud 2018 – 2020 aastate maksed:

2018. a – 100 eurot; 2019. a – 40 eurot; 2020. a – 30 eurot.

Kostja tunnistab hageja nõuded 2018 – 2020 aastate eest suuruses 170 eurot.

Hageja viivise nõuded on ka suuremas osas aegunud.

TsÜS § 144 alusel aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. On aegunud kõik enne 09.03.2018 arvestatud viivised. Samuti on aegunud kõik viivised, mis on arvestatud kõigile enne 09.03.2018 tekkinud hageja põhinõuetele.

Hagiavaldusest nähtub, et viivise määr on 0,06% iga viivitatud päeva eest. Hageja väidab, et see viivise määr tuleneb seadusest, kuid ta ei täpsustanud, mis seadusest. Kostja on seisukohal, et hageja poolt kohaldatud viivise määr ei ole põhjendatud.

VÕS § 113 lg-st nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega seadusest tuleneva viivise määr on ca 0,02 % iga viivitatud päeva eest.

2-21-106802

5(7)

Arvestatud viivise suurus on ca 1,5 korda ületab hageja põhinõuet.

VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kehtiva kohtupraktika alusel ei või olla viivise suurus (s.o kõrvalnõuete suurus) mõistlik (VÕS § 7), kui see ületab põhinõuet.

Kostja rõhutab, et tema ei saanud kuni hagiavalduse kättesaamiseni hagejalt mitte ühtegi üldkoosoleku protokolli ega ka arvet. Sellest lähtudes ei olnud kostjale teada, et temal on täitmata kohustusi hageja ees.

Hageja ei ole tõendanud, et tema edastas kostjale enne hagiavalduse esitamist arved või muu dokumendid. TsMS § 230 lg 1 1 ls sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Lähtudes eeltoodust puudus hagejal üldse õigus arvestada kostjale viivist.

Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja arved on koostatud enne hagiavalduse esitamist. Kostja soovib pöörata kohtu tähelepanu hageja poolt esitatud arvetele. Hageja poolt enne 2011 koostatud arvetest nähtub, et arved olid juba esitatud eurodes (kuigi tol perioodil olid käibel veel kroonid). Samuti on kahtlased arvete kuupäevad. Arvete koostamise kuupäevadeks on märgitud iga-aastaselt (kuni 2011 aastani (k.a)) 31. jaanuar. See on võimatu kuna jooksva aasta üldkoosolek ei ole veel toimunud.

Lähtudes eeltoodust on kostjal põhjendatud seisukoht, et hageja poolt esitatud arved ei ole usaldusväärsed tõendid (TsMS § 238 lg 5). Kostja väidab, et hageja ei ole varem esitanud kostjale mitte ühtegi arvet. Eeltoodu alusel kostja taotleb rahuldada hagi osaliselt, s.o suuruses

170 eurot (s.o põhinõuded 2018-2020 aastate eest).

Hageja ei ole enne kohtu poole pöördumist esitanud kostjale mitte ühtegi arvet ega pretensiooni.

Juhul, kui hageja pöörduks kostja poole enne kohtule avalduse esitamist, oleks kostja maksnud hagejale vabatahtlikult põhinõude suuruses 170 eurot. Lähtudes eeltoodust koostoimes TsMS § 168 lg-ga 6 leiab kostja, et kostja menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt ning hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda.

Hageja vastus kostja vastuväidetele

2-21-106802

6(7) Hageja esitas kostja vastuväidetele seisukoha, milles ta vastuväiteid ei tunnista. Kostja vastuses hagiavaldusele (edaspidi: vastus) on esitatud vastuolulisi ja ilmselt ebaõigeid väiteid.

Ebaõige on vastuse p 3.2., milles kostja väidab, et oli kindel garaažiboksi mitteeksisteerimises. Hagiavalduse p 2 on esitatud kostja isiklik osalemine ühistu üldkoosolekutel koos tõenditega, mida kostja ei ole vaidlustanud. Ühtlasi ei kostja põhjendanud, miks ta vastuoluliselt arvas, et garaažiboksi ei eksisteeri.

Kostja on vastuses esitanud eksitavaid väiteid.

Punktis 3.3. väidab kostja, et ei ole vähemalt alates 2003 kätte saanud hagejalt ühtegi kutset üldkoosolekutele ega saanud hagejalt teavet hageja üldkoosolekutel vastu võetud otsuste kohta ega ole saanud ka ühtegi arvet. Eeltooduga eirab kostja hagiavalduses esitatud ja tõendatud fakti, et hageja on hiljemalt 2006 üritanud kostjale dokumente esitada. Kostja peab ühistu liikmena olema teadlik kohustusest teatada ühistule sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi (ka hooneühistuseaduse § 6 lg 5) ja kui liikme eluvõi asukoht erineb kinnisasja asukohast, on liige kohustatud ühistule teatama ka oma eluvõi asukoha postiaadressi (ka hooneühistuseaduse § 6 lg 6). Põhjusel, et kostja seda ei olnud teinud (kostja kohustus tõendada, et oli teatand või et hageja teadis kontaktandmeid), on kostja vastutav selle tagajärgede eest.

Punktis 3.4 väidab kostja, et sai hageja dokumentatsiooniga tutvuda üksnes siis, kui sai hagimaterjalid kohtust, ning hageja ei võtnud ega proovinud võtta kostjaga ühendust enne kohut. Sellega kostja eirab fakti, et hageja üritas eelnevalt kostjaga ühendust võtta (koos hagiavaldusega esitatud postikviitungid), kui hagejal õnnestus kohtutäituri kaudu saada kostja andmed. Eelnevalt oli hageja pöördunud AS Andmevara poole ja saanud sellelt 4.04.2006 vastuse, et kostja aadress on x. Hageja saatis kostjale kirja augustis 2020 ja veebruaris 2021, enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hageja lisab 18.02.2021 kirja. Arved saadeti kostjale 15.09.2020. Hagejal õnnestus saada kontakti kostja esindajaga, kelle väitel kostja garaažiboksist lahti väites end mitte olevat ühistu liige (ka vastuolu vastuse punktiga 3.1.). Hageja saab neid asjaolusid tõendada juhul, kui kostja neid eitab.

Kostja on vastuse punktis 3.5. esitanud hagi põhinõudele 507,51 eurot aegumise vastuväite, välja arvatus 170 eurot, mis osas ta oleks valmis nõude tasuma ka ilma kohtuta. Väide valmisolekust nõue ilma kohtuta osaliselt tasuda on vastuolus asjaoluga, et hageja saatis eelnevalt kostjale arved.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagiavalduses esitatud viiviste arvestus ei ole selge, sest hagiavaldusele on lisatud viiviste arvestus ja kostja ei ole märkinud, mis selles on ebaselget. Viiviste nõue 789,29 eurot on õigustatud, arvestades asjaolusid.

Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu ei ole aegunud, kuivõrd hageja sai esitada ja esitas kostjale arved alles 15.09.2020.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja tunnistas hagi 180 euro põhivõla osas.

2-21-106802

7(7) Poolte vaidlust pole selles, et kostja on Hooneühistu Lombi liige, kes päris liikmelisuse oma isalt ja jättis ise garaaži ei vajanud. Hooneühistu tegevuse ja oma kohustuste üle selles huvi ei tundnud ja arvas, et hooneühistu on lõppenud. Kostja jättis ajavahemikul 1999-2020 hooneühistu liikmemaksud tasumata, ühistuga ühendust ei võtnud ja oma sidevahenditest ühistut ei informeerinud, mistõttu ei olnud talle kuni 15.09.2020 arveid kätte toimetada.

Hooneühistuseaduse § 6 lg-te 5 ja 6 alusel on ühistu liige kohustatud oma teatama ühistule oma sidevahendite (telefon, e-postiaadress) ja eluvõi asukoha andmed. Kostja seda ei teinud, mistõttu on vastutav tegemata jätmisest põhjustatud tagajärgede eest.

Kostja vastuväited viiviste ja hagi aegumise osas on alusetu. Hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd tal oli võimalik esitada kostjale arveid alles 15.09.2020.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskuud rahaliselt kindlaks kohtuotsuses.

Kuivõrd lahend tehakse kostja kahjuks, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskuludena asjas tasutud 200 eurot riigilõivu ja esindaja õigusabikulu 566 eurot (sh 94,34 eurot käibemaksu). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabi välja mõista koos käibemaksuga. Samuti on hageja kinnitanud, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud käesolevas kohtumenetluses.

Hageja õigusabikulud on põhjendatud nii tunnitasumääras (40-80 eurot/tund, sh käibemaks) kui ka ajakulus.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot riigilõivu ja 566 eurot õigusabikulu.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2022 kohtuotsusega.