1-10-8558/7 · 1-10-8558/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-10-8558 (10230108187) Otsuse kuupäev 08. septembril 2010.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kaito Puusepp Katri Koitver T Kriminaalasi U.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav

U.H, elukoht: xxx (xxx), isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel - eesti keel, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, viimati - 19.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 121, § 64 ja § 74 alusel vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15

päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180 lg 3, § 311- 313, § 315 kohtunik,

OTSUSTAS:

2

Süüdi tunnistada U.H KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2010.-22.05.2010. ( 2 päeva ) lugeda karistusaja hulka.

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta kandmata jäänud vangistus (1 kuud ja 28 päeva) tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajal järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid, mis on ettenähtud KarS § 75 lg 1:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata U.H katseajal Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 08.09.2010.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

KrMS § 179, 180 lg 3 alusel välja mõista U.H-lt (ik xxx, asukoht xxx) sundraha 3262,50 krooni. Kaitsjatasud summas 1320,- krooni jätta riigi kanda. U.H tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „U.H, 1-10-8558, sundraha“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK U.H on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on

varem vargused toime pannud 27.08.2009 ja 30.01.2010, 21.05.2010 kella 18.40 paiku Tallinn linnas Aia tn 7 asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kaubahallist Super võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi soovis võtta ära kaelakarbonaadi väärtusega 16.90 krooni, Eesti juustu väärtusega 42,40 krooni, kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia turvatöötaja sekkumise tõttu.

3

Seega pani U.H oma tahtliku tegevusega toime katse süstemaatiliseks võõraste vallasasjade äravõtmiseks nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.H esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

08.09.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas U.H, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Seletas, et eelmine katseaeg möödus tal rahuldavalt, mingeid probleeme kriminaalhooldusega polnud. Ta ei tööta, tervisega on probleeme, elab kodutute varjupaigas. Kahetseb tehtut.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning U.H poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava U.H süü on

täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud

kohtuistungil (tl. 10 - 12) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 21.05.2010.a. kella 17.00 – 18.00 ajal läks Aia tänaval asuvasse Rimisse. Seda ta ei mäleta,

kaua ta poes oli ning milliste riiulite juures ta käis. Korvi pani ta ühe juustutüki, ühe karbonaadi tüki ja ühe Rocki õlu. Enne kassat pani ta juustu ja karbonaadi endale kaenla alla ning kassas maksis ainult õlu eest. Peale kassade läbimist peeti ta kinni. Ka: - Avaldus, milles palutakse vastutusele võtta 21.05.2010.a. kell 18:42 Rimi Kaubahallis

õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS´ile kuuluvat maksmata kaupa 59,40 krooni väärtuses. (tl 3); - tunnistaja SP ütlused, olles tööl 21.05.2010.a. Aia 7, nägi, kuidas meesterahvas mustas

spordisärgis, sinistes teksapükstes ja pruunides kingades võttis juustu ja sinki ning pistis need endale spordisärgi alla. Samuti võttis ta õllepurgi. Kassas tasus isik ainult õllepurgi eest. Isik peeti kinni ning tema juurest avastati kaupa, mille eest ei olnud isik tasunud summas 59,40 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (tl 5); - koopiad väärteootsustest, 30.01.2010.a. mõisteti U.H-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300,- krooni ja 27.08.2009.a. mõisteti U.H-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 300,- krooni. (tl 20-22); - kahtlustatava U.H karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et U.H on

varem väärteokorras korduvalt karistatud ning kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 19.04.2006. aastal. (tl 23-24);

Kohtunik asub seisukohale, et U.H on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning U.H süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kuna ta

süstemaatiliselt paneb toime vargusi, käesolev kuritegu jäi aga katsestaadiumisse, kuna vahetult peale kassadest möödumist oli ta koos varastatud kaubaga kinni peetud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik U.H süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

4

U.H on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, tema karistust raskendavad

asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemise katses, kuritegu pole raske, U.H ei tööta, ei oma kindlat elukohta ega sissetulekut. Kohus leiab, et U.H-le tuleb mõista karistuseks lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga kahju pole tekitatud, U.H kahetseb tegu, varem talle mõistetud tingimuslik karistus mõjus talle positiivselt, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74,75 sätteid ning anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Kuid arvestades süüdistatava

materiaalset olukorda ja seda, et menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu, tuleb osa menetluskuludest jätta riigi kanda.

Violetta Kõvask Kohtunik