2-20-145950/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2021, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-145950

Tsiviilasi

E. A. hagi R. K. vastu elatise väljamõistmiseks

Hagi hind

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja

seaduslik

esindaja:

M.

L. (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Laureana Telk (OÜ

Hugo, e-post: laureana@hugo.legal)

Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post

adolfioigus@gmail.com)

Asja läbivaatamine

04.08.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja E. A. (isikukood

xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatusraha 250 eurot kuus hageja E. A. ülalpidamiseks

alates 29.12.2020 kuni hageja E. A. täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx.

3. Välja mõista kostjalt R. K. hageja E. A. kasuks elatis ajavahemiku 29.12.2019-

28.12.2020 eest summas 3 000 eurot.

4. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu 10.ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

M. L. arveldusarvele nr EExxx selgitusega „Elatis E.ile“.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt R. K. välja hageja E. A. kasuks menetluskulude hüvitis summas 320

eurot.

2-20-145950

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. E. A. (edaspidi hageja) esitas 29.12.2020 oma seadusliku esindaja M. L. vahendusel Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. K. (edaspidi kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas

25.02.2021 vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 04.03.2021 maksekäsu

kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses

(dtl 1-25).

2. 16.03.2021 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse, millise kohus jättis 17.03.2021

määrusega käiguta (dtl 30-34).

3. Hageja esitas 07.04.2021 kohtule täpsustatud hagiavalduse (dtl 37-40).

4. Kohus võttis hageja hagi 08.04.2021 määrusega menetlusse (dtl 46-49).

5. Kostja esitas 06.05.2021 kohtule esialgse vastuse hagiavaldusele (dlt 52-53).

6. 04.08.2021 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha (dtl 71).

7. 04.08.2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde ning kostja oma vastuväidete

juurde. Kohus määras poolte nõusolekul jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus

määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite, seisukohtade ja taotluste esitamiseks ning

vastaspoole esitatule vastamiseks. Kohus määras, et eelmenetlus lõppeb 20.09.2021. (dtl 128-

131)

8. 06.09.2021 esitas kostja kohtule täiendava vastuse (dtl 135-139, 150).

9. 06.09.2021 esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad (dtl 165-168).

10. Kostja esitas 20.09.2021 seisukoha hageja täiendavatele seisukohtadele (dtl 175-176).

11. 20.09.2021 esitas hageja täiendavad tõendid (dtl 183-184).

12. 05.10.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt välja kostja

viimase 6 kuu töötasu tõendid ja kostja pangakontode väljavõtted (m.h välisriigi omad)

perioodil 29.12.2020 kuni käesolevani, andis pooltele tähtaja kohtule esitatud xxxxxkeelsete

tõendite eesti keelsete tõlgete esitamiseks 19.10.2021 ning tähtaja lõplike seisukohtade ja

2-20-145950

menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha

esitamiseks. Kohus määras, et teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi 12.11.2021 (dtl 194-199).

13. 19.10.2021 esitas kostja xxxxx keelsete tõendite tõlked (dtl 213).

14. 01.11.2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 219).

15. 01.11.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 222-223).

Hageja nõue ja asjaolud

16. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hagejale edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates

avalduse kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus, kandes

elatise üle iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole. Samuti palub hageja kohustada

kostjat tasuma hagejale tagasiulatuvalt elatist perioodi 28.12.2019 kuni 28.12.2020 eest

ühekordse summana 3 000 eurot (dtl 37-40).

17. Kostja ja hageja ema M. L. suhtest on Xxxxx Vabariigis sündinud 2010 nende ühine laps,

hageja. Vanemate ühine kooselu lõppes detsembris 2010. Pärast vanemate suhte lõppu jäi

poolte kokkuleppel laps elama koos emaga. Isa nägi last viimati siis kui laps oli 2 kuu vanune.

Alates sellest ajast ei ole kostja last rahaliselt toetanud. 2011 käisid pooled Xxxxx lastekaitses,

kuna pidi kokku leppima suhtluskorra ja elatise määras. Elatise maksmise kokkulepe jäi hageja

emal allkirjastamata, kuna ema ei nõustunud kostja tingimustega, et vanematel on ühine

hooldusõigus. Xxxxx lastekaitse poolt määrati lapse ainuhooldusõigus emale. 2020 küsis

hageja ema, kas kostja kavatseb hakata last toetama, kuid kostja keeldus. Hageja igakuised

kulud on: eluasemekulud 125 eurot (sh üürikulu 75 eurot, kommunaalid 50 eurot), kulutused

toidule 120 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieentarbed 35

eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, taskuraha 20 eurot, sünnipäevaraha 20 eurot,

trennid/hobid 40 eurot, muud kulud (vabaaja veetmine, telefon/jalgratas/mänguasjad jne) 30

eurot, kokku 500 eurot.

18. Hageja ema on hetkel töötuna arvel ning teda toetab rahaliselt tema abikaasa. Kostja

sissetulekuks on palgatöö, ta teeb tööd ehitusvaldkonnas Xxxxxs. Lisaks kuulub kostjale

Xxxxxx kinnistu. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt,

pöördudes kostja poole, kuid kohtuvälist kokkulepet saavutatud ei ole. Kostja ei ole alates 2010

hagejale elatist tasunud.

19. Kostja on viidanud lapse vajaduspõhisele miinimumelatise lõpparuandele. Tegemist on

keskmiste kuludega, mis ei kajasta konkreetses asjas hageja tegelikke ja vajalikku kulutusi.

Hageja peres kasvab lisaks hagejale veel üks laps, 2-aastane poisslaps, kuid soolise ja väga

suure vanuselise vahe tõttu ei ole võimalik rakendada mastaabisäästu hageja osas. Kostja viited,

et hageja eluaseme kulud on põhjendamatud, ei ole samuti asjakohased. Hageja elab majas, kus

iga korteriomand varustab ennast ise küttega. Hageja elab korteris, kus on elektriküte, seega on

eluliselt usutav, et hageja kommunaalkulud on suuremad kui kostja poolt esitatud tõenditest

nähtuv 150 eurot. Korteri üürihind kujuneb konkreetse nõudluse ja pakkumuse vahekorras ning

kostja esitatud andmeid ei saa võrrelda tegelikkuses üüriturul toimuvaga. Hageja pere kasutab

4-toalist korterit, mille hind ongi proportsionaalselt kallim. Kostja selgitused, justkui

eksisteeriks Xxxxx Vabariigis lapse ülalpidamiskohustus alates kohtuotsusest või kirjaliku

lepingu allakirjutamisest alates, on meelevaldsed. Hageja seaduslik esindaja ei ole mitte kunagi

blokeerinud enda kontakte kostja eest. Ka ei ole kostja ise otsinud kontakti Xxxxx lastekaitse

kaudu. 2020 detsembris võttis kostja hageja emaga ühendust, et edastada delikaatseid

terviseandmeid kostja suguvõsa osas. Kostja kontakteerus hageja seadusliku esindaja Facebook

Messenger kaudu ning lapsevanemad suhtlesid ka telefoni teel. Kui aga hageja ema küsis, et

kas kostja kavatseb hakata kunagi last toetama, kostja keeldus ning suhtlus katkes. Seega nähtub

asjaoludest, et hageja on koguaeg olnud kostjale kättesaadav, kostja on olnud teadlik, et hageja

2-20-145950

elab koos emaga Eestis ning mitte miski ei ole saanud olla takistuseks toetamast oma alaealist

last materiaalselt kasvõi periooditi (dtl 165-168).

20. 2021 september saabus hageja emale Xxxxx lastekaitseametniku vastus, millest nähtub, et:

18.05.2011 DNA testi tulemused kinnitavad, et kostja on hageja isa; 06.09.2011 hageja ema

tunnistas lastekaitsele, et lapse isa kiusab teda. Kostja ei ole huvitatud lapsest, vaid ema

kiusamisest; 10.11.2011 hageja ema oli lapsega Eestis ja lubas mõelda elatusmaksu lepingu

allakirjutamise peale; 26.03.2012 kumbki lapsevanem ei võtnud ühendust. Otsus elatismaksu

kinnitamata jätmisest; 08.12.2020 hageja ema võttis ühendust lastekaitsega; 19.01.2021 kostja

väidab, et kuulis lapse elukohast Eestis, soovib maksta elatist ning lapsega kohtuda. Xxxxx

lastekaitse suunas kostja edasi Eesti ametkondadesse. Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole otsinud

kontakti Xxxxx lastekaitse kaudu ligi 10 aastat. Kui kostjal oli soov tõepoolest lapsele elatist

maksta, siis oleks saanud kostja pöördudes Xxxxx lastekaitsesse teada, et laps koos emaga elab

Eestis. Sealt edasi oleks saanud isa pöörduda juba Eesti lastekaitse poole nii suhtlemiskorra kui

ka elatise maksmise osas. Seega kostja väited, et ta ei tasunud elatist kuivõrd ema läks lapsega

minema, on otsitud põhjus hoidmaks kõrvale seaduses ettenähtud ülalpidamiskohustusest (dtl

183-184).

Kostja vastuväited

21. Kostja ei tunnista sellises mahus hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja väide, et hageja

emale määratu õigus otsustada, kus laps viibib, ei ole õige. Hageja ema lahkus koos hagejaga

Xxxxxst kostjat teavitamata ning ei ole kostjale andnud infot, kuhu ta lapsega läks. Kostja leiab,

et tagasiulatuva elatise nõude osas peab hageja tõendama, et on kostjalt kohtuväliselt

ülalpidamist nõudnud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kuluarvestus ei ole mõistlik.

Viimaste arvestuste/analüüside (lapse vajaduspõhine miinimumelatis) kohaselt on ühe lapse

ülalpidamiskulud ca 400 eurot (dtl 52-53).

22. Kostja leiab, et hageja poolt igakuine taskuraha suurus ei ole mõistlik, piisab 10 eurot, hm

kulutused riietele, mille mõistlikuks summaks on kostja hinnangul 45 eurot. Hageja ei ole

lisanud üürikulu tõendavaid dokumente ja kõrvalkulude suurust tõendavaid dokumente, mille

kohaselt on korteri keskmiseks kõrvalkulude suuruseks 200 eurot kuus (dtl 71).

23. Kostja töötab Xxxxxs ekskavaatori peal. Kostjal ei olnud võimalik hagejaga suhelda, kuna

kostja kõned ja e-mail olid blokeeritud. Kostja ei maksnud hagejale elatist seetõttu, et ema peitis

ilma õiguseta last. Kostja on seisukohal, et hageja üüri- ja kommunaalkulud on ülepaisutatud

arvestades hageja elukohta. Kostja leiab, et eluaseme ja kommunaalkulude suurus kokku oleks

mõistlik 100 eurot, mitte rohkem.

24. Häädemeeste vallas olevate eluruumide keskmine üürikulu kuus on 200 eurot. 3 ja 4-toaliste

korterite kõrvalkulude keskmiseks summaks kuus on mitte rohkem kui 150 eurot kuus. Hageja

kulutused eluasemele, st üür ja kõrvalkulud on hagis märgitud mahus tõendamata. Mitme

lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu, sest

nooremad saavad kasutada vanemate õdede-vendade rõivaid, mänguasju jne. Hageja on

märkinud, et perekonnas on 4 liiget. Kostjal on põhjust kahelda, kas hagiavalduses toodud kulud

vastavad tegelikkusele. 2020 veebruaris avaldatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise

lõpparuande kohaselt on keskmine toidukulu lapse kohta 67 eurot, kuid hagiavalduses toodud

tabelis on see kaks korda suurem: 130 eurot kummagi lapse kohta. Uuringu kohaselt on

keskmine kulu riiete ja jalanõude peale 41 eurot. Siinkohal rakendub tegelikkuses nö

mastaabiefekt – lapsed on samast soost ja tegelevad osaliselt sarnaste huvidega. Seega saaks

noorem laps kasutada vanema lapse asju. Kostja märgib, et on nõus, et igakuise elatise summaks

on 200 eurot ning leiab, et tegemist on suurusega, mis igati tagab hagejale vajalikud rahalised

vahendid. Samuti palub kostja arvestada, et hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist esitanud

elatise tasumise nõuet, palvet (dtl 135-139).

2-20-145950

25. Hageja ema on tsiviilasjas nr 2-21-11814 kinnitanud, et blokeeris kostja sotsiaalmeedias

2010. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, miks hageja ema kaudu ei võtnud ühendust

kostjaga, et teavitada viimast, kus nad lapsega elavad, kuidas lapsel läheb, mh ka et kostja

toetaks hagejat. Hageja selline tegevus, mh antud juhul elatise tagasiulatuv nõudmine on

vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja ema tegevus on jäädavalt kahjustanud kostja suhteid

hagejaga. Kostja ei ole väitnud, et elatis peaks olema madalam, kui seaduses sätestatud määr,

sest kostjal puuduvad selle tasumiseks vajalikud vahendid.

Kohtu seisukoht

26. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil

ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

27. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

28. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96

ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma

täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2

kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos

elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele

lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS

§ 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 250 eurot. Kohus, tutvunud

hagimaterjalidega, leiab, et hageja on õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud

seaduses sätestatud alammäärast väiksemas määras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast

kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja

on kostja tütar, seega on hageja õigustatud kostjalt elatist saama (dtl 41). Riigikohus on

kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega

ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse

statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada

ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus

hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes

eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku

elulaadi võimaldamise nõudeks.

30. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab emaga ning kostja ei ole hagejaga kunagi

koos elanud. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale elatist tasunud.

Kostja on vaielnud hagiavaldusele vastu ning märkinud, et hageja igakuised kulud on osaliselt

ülepaisutatud. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Samuti on kostja leidnud,

et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks ebaõige ja vastuoluline, kuna hageja ema ei ole

enne avalduse kohtule esitamist kostja poole elatise küsimuses pöördunud.

2-20-145950

31. Hageja on märkinud, et hageja vajadused ühes kuus kokku on 500 eurot, sh: eluasemekulud

125 eurot (sh üürikulu 75 eurot, kommunaalid 50 eurot), kulutused toidule 120 eurot, kulutused

transpordile 10 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieentarbed 35 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 70 eurot, taskuraha 20 eurot, sünnipäevaraha 20 eurot, trennid/hobid 40 eurot, muud

kulud (vabaaja veetmine, telefon/jalgratas/mänguasjad jne) 30 eurot (dtl 38). Kostja on oma

vastuväidetes leidnud, et hageja eluasemekulud, toidukulud, kulutused riietele ja jalanõudele

ning taskuraha on ülepaisutatud. Samuti on kostja oma vastuses märkinud, et kuivõrd hageja

peres on kaks last, siis on võimalik kohaldada mastaabisäästu.

32. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud igakuised kulud mõistlikud ja põhjendatud.

Hageja eluasemekulud summas 125 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Hageja

on selgitanud, et hageja korteris on elektriküte, mistõttu on hageja kommunaalkulud suuremad

kostja poolt väljatoodust. Samuti elab hageja 4-toalises korteris, mille üürihind on mõnevõrra

kallim, kui kostja poolt võrdluseks toodud 3-toaliste korterite üürihinnad. Kohus leiab, et hageja

eluasemekulud on usutavad ning ei ole ülepaisutatud. Hageja igakuised kulud toidule on 120

eurot – on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et

nimetatud kulu on põhjendatud. Samuti leiab kohus, et nimetatud kulu suurus ei ole

ülepaisutatud ning jääb mõistlikku piiri arvestades lapse vanust ja toidukorvi maksumust.

Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et igakuine kulu riietele ja jalanõudele 70 eurot,

oleks ülepaisutatud, kuivõrd üldteada on asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning

hageja näol on tegemist kasvueas tütarlapsega. Ka ülejäänud hageja märgitud igakuised kulud

on kohtu hinnangul vajalikud, eluliselt usutavad ning nende suurus mõistlik. Seega loeb kohus

hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 500 eurot kuus, millest kummalgi vanemal

tuleb kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 250 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja

vastuväide igakuiste kulutuste vähendamiseks seoses mastaabisäästu rakendamisega ei ole

asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna kuigi hageja peres kasvab lisaks hagejale veel üks

laps, siis laste soolise ja suure vanuselise vahe tõttu ei ole hageja osas võimalik mastaabisäästu

rakendada.

33. Kohus selgitab, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele

elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks

võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses

sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas

esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma

lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest

väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks

piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise

maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks

põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses

nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse

miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt

vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti

vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal

ajal lapse õigustatud huve.

34. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga,

et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema

lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on lahendi

2-20-145950

nr 3-2-1-35-17 p-des 21.3 ja 21.4 märkinud järgmist: „Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda

üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu

siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16. jaanuari 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). /…/ Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise

hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm

sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st

võrdväärselt (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p

11).“ Lisaks on Riigikohus lahendi nr 2-16-2343/41 p-is 12 märkinud, et elatise suuruse

määramisel saab arvestada ka laste isa elustandardi ja harrastustega.

35. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis annaksid

aluse hageja poolt taotletud elatise vähendamiseks.

36. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud

isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise

ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-

2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise

korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida

kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks

annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma

kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee

seda piisavalt (p 14).

37. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja ei ole tasunud hagejale

elatist. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust

hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades

piisaval määral, kuid kostja on varasemalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Tulenevalt

eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik ei pruugi maksta elatist

regulaarselt või piisaval määral, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista.

38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on kohustatud tasuma hagejale igakuiselt elatist

250 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest, s.o alates

29.12.2020.

39. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 28.12.2019-28.12.2020 eest

summas 3000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nimetatud perioodil

hagejale elatist maksnud. Kostja on leidnud, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud

tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjusel, et hageja ei ole enne hagiavalduse kohtule

esitamist kostjalt elatist nõudnud.

40. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd

ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks

2-20-145950

rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse

täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte

on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete

eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend

3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning

olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb

arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-

136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva

ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta

õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool

viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu

lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse

määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise

nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige

sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud

isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

41. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja ei ole käesoleval juhul nõudnud kostjalt elatise

tasumist enne avalduse kohtule esitamist, siis kuna kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et

ta oleks hagejale elatist tasunud või et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostja

äärmiselt raskesse olukorda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o perioodi 29.12.2019-28.12.2020 eest,

summas 3 000 eurot (12 x 250 eurot).

42. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise

alates avalduse kohtule esitamisest, s.o 29.12.2020, summas 250 eurot kuus. Kohus rahuldab

ka hageja tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 29.12.2019-

28.12.2020 eest summas 3 000 eurot.

43. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et

hageja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kostjal

tuleb väljamõistetud elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema M. L. arveldusarvele.

Menetluskulud

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

45. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

2-20-145950

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

46. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse.

Avaldusest nähtuvalt on hagejale osutatud esindaja poolt antud kohtuasja raames õigusabi

teenust mahus 10 tundi, tunnihinnaga 40 eur/h (km-ga), kokku summas 400 eurot. Vastavalt

hageja selgitustele on hageja kasutanud toetusena antavat riigi õigusabi summas 80 eurot.

Hageja omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on summas 320 eurot.

47. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

48. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

49. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 30.03.2021 kliendi konsultatsioon,

dokumentidega tutvumine, m.h kohtumäärusega 1h; 07.04.2021 hagiavalduse koostamine 2h;

04.08.2021 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine 2h; 04.08.2021 hagivastuse

ja selle lisadega tutvumine, seisukoha kujundamine 1 h; 06.08.2021 kohtumine kliendiga,

selgituse menetluse ja kohtuistungi käigu osas 1h; 06.09.2021 täiendavate seisukohtade

koostamine ja tõendi esitamine 1h 30 min; 06.09.2021 vastaspoole seisukohaga tutvumine

30min; 05.10.2021 kohtumäärusega tutvumine, selgitused kliendile 20min; 18.10.2021

kohtunõude täitmine 20min; 01.11.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 20min. Kokku

10h.

50. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on

märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks

kulutanud aega põhjendamatult. Ka hageja esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas

aktsepteeritud tunnitasumääradega.

51. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks

mahus 10h, mis kostja lepingulise esindaja tunnihinda (40 eurot käibemaksuga) arvestades

vastab 400 eurole. Kuna hageja on saanud riigi õigusabi summas 80 eurot, siis mõistab kohus

tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 320

eurot.

2-20-145950

52. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik