Legislator Case Law & Legislation
2-21-118797/9 AI generated

2-21-118797/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-118797/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt V. P. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 4.1 Mõista kostjalt V. P. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulud

Legislator headnote

AI generated

2-21-118797/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt V. P. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 4.1 Mõista kostjalt V. P. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-118797

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi V. P. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 995,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure

OÜ, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee);

Kostja: V. P. (isikukood xxxx; registreeritu elukoht xxxx;

e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V. P. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks põhivõlgnevus 1

377,77 eurot, intress 171,21 eurot ja viivis 446,91 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 1 eurosendi nõudes.

4. Jätta menetluskulud kostja V. P. kanda.

4.1 Mõista kostjalt V. P. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja menetluskulud

315 eurot.

4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) tuleb kostjal V. P. tasuda

hagejale OMEGA INVEST OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-21-118797

2 (3)

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

− Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata põhivõlgnevuse 1 eurosendi nõudes. Hagiavaldusest selgub, et

kostja sai krediiti summas 1 410 eurot. Kostja tasus tarbijakrediidilepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks 32,23 eurot, mis on arvestatud võlgnetava põhiosa katteks. Seega on

kostja põhivõlgnevuse jääk 1410 eurot – 32,23 eurot = 1377,77 eurot. Hageja nõuab kostjalt

põhivõlgnevust summas 1377,78 eurot. Hageja väitel programmi põhilisel nõude arvestusel

käib 5 koha peale koma, mis on tinginud olukorra, kus tekkis 1 sendine vahe. Kohtu

hinnangul ei anna programmi võimalik nõudesumma ümardamine õigust nõuda võlgnikult

suuremat võlgnevust, kui see tegelikkuses on. Seetõttu jätab kohus hagi osaliselt

rahuldamata põhivõlgnevuse 1 eurosendi nõudes.

− Kuivõrd kohus teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks (hagi jääb rahuldamata üksnes 1

eurosendi ulatuses), peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud tervikuna kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg

1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja

2-21-118797

3 (3)

kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt

menetluses tasutud riigilõiv summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot ilma

käibemaksuta, kokku summas 525 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2

lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. TsMS § 175 lg

1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele ja kohtusse esitamisele (sh tõendite tellimisele, kogumisele,

lisade komplekteerimisele) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100

eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole

vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist laenuandja igapäevatööd puudutava n-ö

tüüphagiga. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks

käesolevas asjas 60 eurot/h (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (käibemaksuta). Kokku on

kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud (90+225) 315 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 315 eurot ning

menetluskuludelt (315 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik